Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida oleks hea teada sotsiaalvõrgustikest? 1. osa

Mida oleks hea teada sotsiaalvõrgustikest? 1. osa

Noored küsivad

Mida oleks hea teada sotsiaalvõrgustikest? 1. osa

„Mul on mitmel maal sõpru ning sotsiaalvõrgustikus suhtlemine on parim moodus nendega ühendust pidada. Küll on tore, et saan nendega rääkida, kuigi nad on minust väga kaugel.” (Sue, 17) *

„Sotsiaalvõrgustikes suhtlemine on minu arvates ajaraiskamine, laisa inimese seltskondlik elu. Sõprussuhteid saab hoida vaid näost näkku suheldes.” (Gregory, 19)

MILLINE ülaltoodud mõtetest kajastab kõige paremini sinu arusaama? Igal juhul on üks asi kindel: sotsiaalvõrgustik on saanud üliväga populaarseks. * Mõelgem sellele: raadiol võttis 50 miljoni kasutajani jõudmine 38 aastat aega, televisioonil 13 aastat, internetil aga 4 aastat. Facebooki sotsiaalvõrgustiku sait sai hiljuti 200 miljonit kasutajat vaid ühe aastaga!

Märgi, kas järgnev väide on õige või vale:

Suurim sotsiaalvõrgustiku saitide kasutajate rühm on teismelised. ․․․․․ Õige ․․․․․ Vale

Vastus: vale. Peaaegu kaks kolmandikku populaarseima sotsiaalvõrgustiku kasutajaist on 25-aastased või vanemad. Aastal 2009 oli suurim kasvuprotsent üle 55-aastaste seas!

Siiski kasutab sotsiaalvõrgustiku saite miljoneid noori ning mõningatele on saanud sellest eelistatuim suhtlusmoodus. „Deaktiveerisin oma kasutajakonto,” sõnab teismeeas Jessica, „kuid siis aktiveerisin selle taas, sest telefoniga ei võtnud mitte keegi minuga ühendust. Inimesed otsekui unustaksid mu, kui ma pole sotsiaalvõrgustikus!”

Milles seisneb sotsiaalvõrgustiku ligitõmbavus? Vastus on lihtne: inimestel on kaasasündinud soov teistega läbi käia. Ja seda ju sotsiaalvõrgustik pakubki. Vaadakem, miks sellega ühinemine on paljusid ahvatlenud.

1. Mugavus.

„Sõprade eluga kursis olla pole nii lihtne, aga kui nad kõik on ühel saidil, on lugu hoopis teine – see on nii hõlbus!” (Leah, 20)

„Ma saan sõnumi postitada ja see on, otsekui oleksin lihtsalt saatnud e-kirja kõigile oma sõpradele samal ajal.” (Kristine, 20)

2. Kaaslaste mõju.

„Saan alatasa ettepanekuid kanda oma nimi sõbranimekirja, kuid mul pole kontot ja ma ei saa seda teha.” (Natalie, 22)

„Kui ma ütlen, et olen otsustanud kontot mitte hankida, vaadatakse mind, otsekui oleksin peast põrunud.” (Eve, 18)

3. Meedia mõju.

„Meedia õhutab arvamust, et kui inimesel puuduvad teistega lävimiseks superühendused, polegi tal sõpru. Ja kui pole sõpru, pole ka mingit elu. Seega, kui ma sotsiaalvõrgustikes ei suhtle, pole ma mitte keegi.” (Katrina, 18)

4. Kool.

„Minu õpetajad kasutavad sotsiaalvõrgustikku. Mõningad postitavad sõnumeid, millal tehakse tunnikontroll. Või kui ma näiteks matemaatikaga jänni jään, saan postitada sõnumi õpetaja teadetetahvlile ning ta aitab mul probleemi arvuti teel lahendada.” (Marina, 17)

5. Töö.

„Tööotsijad kasutavad sotsiaalvõrgustikku teistega ühenduses olemiseks. Mõnikord aitab see neil tööd leida.” (Amy, 20)

„Kasutan võrgusaiti oma tööd tehes. See võimaldab klientidel näha minu parajasti käsil olevaid graafilise kujunduse projekte.” (David, 21)

Kas ka sinul peaks olema sotsiaalvõrgustiku konto? Juhul kui elad vanemate juures, jääb see nende otsustada. * (Õpetussõnad 6:20.) Kui vanemad ei soovi, et sul konto oleks, tuleb sul sellega arvestada (Efeslastele 6:1).

Seevastu on vanemaid, kes lubavad oma piisavalt küpsetel lastel mõnda sotsiaalvõrgustiku saiti kasutada – kuid hoiavad sealjuures sellel silma peal. Kas su vanemad rikuvad seda tehes sinu privaatsust? Üldsegi mitte! Sotsiaalvõrgustik on võimas, aga ka ohtlik tööriist, ning su vanemad on põhjendatult mures, kuidas sa seda kasutad. Tõsiasi on see, et sotsiaalvõrgustikus suhtlemisel – nagu tegelikult interneti kasutamisel üldse – on omad ohud. Mil moel neid ohte vältida, juhul kui vanemad lubavad sulle sotsiaalvõrgustiku kasutajakontot?

„Sõida” turvaliselt

Mingis mõttes võib internetti võrrelda autojuhtimisega. Ilmselt oled pannud tähele, et sugugi mitte kõik, kel on juhiload, ei sõida vastutustundlikult. Fakt on see, et paljud on sattunud oma hoolimatuse või tähelepanematuse tõttu raskesse liiklusõnnetusse.

Sama lugu on nendega, kes kasutavad internetti: ühed „sõidavad” vastutustundlikult, teised hoolimatult. Kui vanemad on lubanud sul omada sotsiaalvõrgustiku kontot, on nad usaldanud sinu võimet liigelda selles eriti keerulises küberruumi osas. Niisiis, milliseks „juhiks” sa oled osutunud? Kas on näha, et oled ’säilitanud arukuse ja otsustusvõime’? (Õpetussõnad 3:21.)

Käsitleme selles artiklis kahte sotsiaalvõrgustikuga seonduvat aspekti, mis vajavad tõsist tähelepanu: sinu privaatsust ja sinu aega. Järgmises „Ärgake!” numbris ilmuv „Noored küsivad” artikkel käsitleb sinu mainet ja sinu sõprussidemeid.

SINU PRIVAATSUS

Sotsiaalvõrgustikule mõeldes on privaatsus ehk viimane asi, mis sul meelde tuleb. Kas mitte pole kogu idee selles, et olla inimestele kättesaadav? Ent kui jätta rakendamata ettevaatusabinõud, võib sattuda hätta.

Oletagem näiteks, et sul on suur patakas raha. Kas sa hoiaksid rahapatakat kõigile nähtavana, kui sa koos sõpradega mööda linnatänavat kõnnid? See oleks rumal tegu – sa lausa kutsud end röövima! Kui oled arukas, hoiad sa raha peidus.

Võta oma isiklikku teavet kui raha. Seda silmas pidades vaata alltoodud loetelu ning märgi ära see, mida sa ei pea sobivaks võhivõõrale enda kohta teada anda.

․․․․․ kodune aadress

․․․․․ e-posti aadress

․․․․․ kool, kus ma käin

․․․․․ kodusoleku ajad

․․․․․ ajad, mil kedagi kodus pole

․․․․․ minu fotod

․․․․․ minu seisukohad

․․․․․ minu huvid ja eelistused

Ka siis, kui oled väga aval suhtleja, on sul tõenäoliselt vähemalt midagi ülaltoodud loetelust, mida igaüks teada ei tohiks saada. Kuid arvukalt noori – ja ka täiskasvanuid – on pahaaimamatult jaganud sääraseid üksikasju võõrastega. Kuidas sellist lõksu vältida?

Kui vanemad sul siiski lubavad sotsiaalvõrgustikku kasutada, tuleb sul olla põhjalikult kursis selle isiklikku infot kaitsvate sätetega – ning ka neid kasutada. Ära jäta oma privaatsuse kaitset võrgusaidi hooleks. Tõsiseik on see, et selle pakutavad vaikesätted võivad lasta sinu lehekülge näha ja kommenteerida palju enamatel inimestel, kui sa arvatagi oskad. Just sel põhjusel on tütarlaps Allison kohandanud oma sätteid nii, et tema postitusi saab näha vaid lähedaste sõprade ring. „Mõningatel mu sõpradel oli sõpru, keda ma ei tundnud,” mainib ta, „ning ma ei tahtnud, et need võõrad inimesed minu kohta midagi loeksid.”

Ettevaatust läheb vaja ka siis, kui suhtled ainult lähedaste sõpradega. „Juhul kui oled muutunud sõpradelt kommentaaride saamisest sõltuvaks,” nendib 21-aastane Corrine, „hakkad panema enda kohta rohkem infot üles, kui tohiks.”

Ärgem kunagi unustagem, et mis puutub internetti, siis seal on termin „privaatsus” vaid suhteline mõiste. Miks? „Suured veebilehed teevad oma andmebaasidest varukoopiad,” rõhutab Gwenn Schurgin O’Keeffe oma raamatus „CyberSafe”, lisades: „Kõik, mis me küberruumi üles paneme, ei kao sealt tegelikult kunagi. Meil tuleb võtta seda kui jäävat, sest tõenäoliselt on kusagil olemas koopia; rumal oleks mõelda, et see nii pole.”

SINU AEG

Lisaks privaatsusele võib suure summa rahaga võrrelda ka sinu aega. Mõte on niisiis selles, et ajakasutust tuleb mõistlikult planeerida (Koguja 3:1). Ja see on üks tõsisemaid väljakutseid, kui jutt on interneti mis tahes kasutusvormist, sealhulgas sotsiaalvõrgustikust. *

„Ütlesin alatihti endale, et lähen vaid minutiks netti. Veeres tunnike – ja ma olin ikka veel seal.” (Amanda, 18)

„Olin sõltlane. Alati, kui koolist koju tulin, kulus mul tunde, et vaadata järele, mida mu postituste peale on öeldud, ja heita pilk teiste postitustele.” (Cara, 16)

„Võisin telefoni teel saidile minna ja nii saingi seda vaadata teel kooli, koolis ja koolist koju tulles. Jõudnud koju, läksin arvutisse. Teadsin, et olen sõltlane, aga ega ma soovinudki lõpetada.” (Rianne, 17)

Juhul kui vanemad lubavad sul kasutada mingit sotsiaalvõrgustiku saiti, mõtle läbi, kui palju aega oleks mõistlik sellele päevas kulutada. Seejärel kontrolli end. Jälgi kuu aja jooksul, kui palju aega sa sotsiaalvõrgustiku saidile kulutad, et näha, kas jääd enda kehtestatud ajapiiridesse. Pea meeles, et sinu aeg on nagu sinu raha. Seega ära luba sotsiaalvõrgustikul end „pankrotti ajada”. Elus on ju kaugelt tähtsamaid asju teha! (Efeslastele 5:15, 16; Filiplastele1:10.)

Mõningad noored on võtnud ette samme, et olla oma aja peremehed. Toome kaalumist väärivaid näiteid.

„Deaktiveerisin oma konto ning aega jäi üle kuhjaga. Milline vabadus! Hiljuti aktiveerisin konto taas, kuid nüüd hoian asja ohjes. Läheb päevi, kui ma pole sinna pilkugi heitnud. Vahel ei tule see mulle meeldegi. Juhul kui sotsiaalvõrgustiku konto mulle taas probleemiks kujuneb, siis ma lihtsalt deaktiveerin selle.” (Allison, 19)

„Olen võtnud „võrguvaheaegu”, mil ma oma konto paariks kuuks deaktiveerin, misjärel ma selle uuesti aktiveerin. Teen seda alati, kui tajun, et olen sellele liiga palju aega kulutanud. Nüüd pole ma selle küljes nõnda kinni nagu varem. Kasutan seda kindlal eesmärgil ja see on ka kõik.” (Anne, 22)

Asja tuum

Kaalumist vajab veel üks sotsiaalvõrgustikega seonduv tegur. Selle aspekti paremaks mõistmiseks tee ✔ kõige sobivama variandi juurde.

Sotsiaalvõrgustiku sait on eelkõige. . .

A) ․․․․․ äri

B) ․․․․․ seltskondlik klubi

C) ․․․․․ meelelahutusvorm

Mis on õige vastus? Usu või mitte, selleks on variant A. Sotsiaalvõrgustik on ennekõike äri. Selle eesmärk on teenida peamiselt reklaaminduse kaudu kasumit. Ja reklaamijatele on võrgustikust seda enam kasu, mida enam inimesi liitub, ning tänu sellele levivad postitused veelgi laialdasemalt. On ju nii, et mida rohkem aega sina või teised võrgus olete, seda rohkem reklaame te näete.

Teades seda, võid mõista, et kui jagad oma infot liiga laialdaselt või oled võrgus liiga palju aega, pole sotsiaalvõrgustikul kaotada suurt midagi – seevastu reklaamijad võidavad sellest kuhjaga. Niisiis, kui sa sotsiaalvõrgustikku üleüldse kasutad, kaitse kindlasti oma privaatsust ning jälgi, kui palju aega sul seal kulub.

JÄRGMISES ARTIKLIS „NOORED KÜSIVAD”: Sotsiaalvõrgustik võib avaldada mõju sinu mainele ja sõprussidemetele. Kuidas?

Muukeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

^ lõik 3 Nimesid on artiklis muudetud.

^ lõik 5 Sotsiaalvõrgustik on veebisait, mis võimaldab kontoomanikel suhelda grupi valitud sõpradega.

^ lõik 24 ”Ärgake!” ei propageeri ega laida maha ühtki konkreetset võrgusaiti. Kristlased peaksid olema veendunud, et nad internetti kasutades ei läheks vastuollu Piibli põhimõtetega (1. Timoteosele 1:5, 19).

^ lõik 47 Lisateavet võib leida 2011. aasta jaanuari ajakirja „Ärgake!” artiklist „Noored küsivad. Kas ma olen elektroonilisest meediast sõltuvuses?”. Eriti pane tähele leheküljel 26 toodud kasti „Olin suhtlussaidi sõltlane”.

[Väljavõte lk 25]

Raadiol võttis 50 miljoni kasutajani jõudmine 38 aastat aega

[Väljavõte lk 25]

Facebooki sotsiaalvõrgustiku sait sai hiljuti enam kui 200 miljonit kasutajat kõigest aastaga

[Kast lk 27]

MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?

Aruta netiprivaatsuse küsimusi oma vanematega. Mida oleks parem privaatsena hoida ja miks? Millisest infost võib kujuneda oht, kui seda postitada igal pool internetis? Samuti küsi vanematelt nõu, kuidas hoida võrgusuhtlus ja näost näkku suhtlus tasakaalus? Kui nad soovitavad midagi ette võtta, siis mida?

[Pilt lk 26]

Sinu toimingud sotsiaalvõrgustikus ei pruugi olla sugugi nii privaatsed, kui sa arvad

[Pilt lk 27]

Aeg on nagu raha. Kui sa selle kõik ühele asjale ära kulutad, pole sul vajaduse korral midagi võtta