LENNUKATE viimsepäevakirjelduste kõrval, millest eelmine artikkel rääkis, on ohte, mis väärivad tõsiseltvõtmist. Paljud inimesed on mures ülerahvastuse ja sellele järgneda võiva vee- ja toidunappuse pärast. On neidki, kes muretsevad, mis juhtub siis, kui ülemaailmne pangandussüsteem kokku kukub. Ja kuidas on loodusõnnetuste, epideemiate või tuumasõjaga? Kas võivad need viia globaalse katastroofini?

Käsitlegem lühidalt tuntumaid maailma lõpu stsenaariume. Mitte kõik need ohud ei ähvarda tappa kogu inimkonda, kuid nad kõik näivad olevat suutelised hävitama praeguse tsivilisatsiooni. Järgnevalt mõned neist.

1991. aastal purskas Filipiinidel vulkaan Pinatubo, mille tagajärjel hukkus üle 700 inimese ja peavarjuta jäi umbes 100 000. Suur tuhapilv tõusis 30 kilomeetri kõrgusele ja langes siis maa peale, mattes enda alla põllud ning purustades hoonete katused. Pinatubo ja teised selletaolised vulkaanid mõjutavad kliimat veel mitu aastat pärast purskamist.

Kauges minevikus on olnud hiiglaslikke vulkaanipurskeid. Kui aga tänapäeval peaks mõni selline purse toimuma, oleks see sadu kordi võimsam ja laastavam kui ükski varasem meile teadaolev ning kahju oleks tunduvalt suurem. Peale selle, et vallanduks tohutu hävitusjõud, toimuks ka globaalne kliimamuutus, mille tagajärjel vili ikalduks, toiduga varustatus oleks häiritud ja inimesi sureks massiliselt nälga.

„Kui vulkaanipursked hävitavad üldjuhul vaid lähiümbruse taimestiku ja loomastiku, siis hiidvulkaanipursked, mis muudaksid totaalselt kogu Maa kliimat, kujutaksid ohtu tervetele liikidele.” („National Geographic”)

Oli 1908. aasta varahommik Siberis Vanavara külas. Üks mees istus parajasti kaubapunkti verandal, kui marutuul ta toolilt paiskas. Kuumus oli nii kohutav, et ta tundis, nagu ta särk põleks. Plahvatus oli toimunud temast umbes 60 kilomeetri kaugusel. Lööklaine oli põhjustanud asteroid läbimõõduga 35 meetrit ja massiga umbes 100 000 tonni. Jõudnud Maa atmosfääri, oli see õhusurve ja kuumuse tõttu plahvatanud. Plahvatusest vabanes tuhandele Hiroshima tuumapommile vastav energia, mis paiskas maha umbes 2000 ruutkilomeetrit Siberi metsa. Kui aga Maad tabaks mõni suurem asteroid, tekitaks see loomulikult veelgi suuremat kahju: vallanduksid hiiglaslikud tuletormid, temperatuur langeks kõikjal drastiliselt ning paljud taime- ja loomaliigid kaoksid alatiseks.

„Kogu Maa eksisteerimise ajal on meid kosmosest pommitanud komeedid ja asteroidid. Kokkupõrkeid oli varasematel aegadel sagedamini, aga neid tuleb ka tulevikus. Küsimus on vaid selles, millal.” (Penni osariigi ülikooli astronoomia ja astrofüüsika vanemlektor Chris Palma)

Teadlased on arvamusel, et Maa keskmise temperatuuri tõus, äärmuslikud ilmastikuolud, mandrijää ja liustike sulamine, korallriffide ja oluliste liikide väljasuremine viitavad kõik globaalsele kliimamuutusele. Kuigi selle kohta on eri arvamusi, peavad paljud kliimamuutuse põhjuseks selliste fossiilkütuste põletamist nagu kivisüsi, nafta ja looduslikud gaasid, mida kasutatakse autodes ja tööstuses. Fossiilkütuste põletamisel paiskub atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi.

Mõned asjatundjad usuvad, et õhkupaisatud süsihappegaas tugevdab kasvuhooneefekti, aeglustades soojuse pääsemist maakeralt kosmosesse, nii et temperatuur meie planeedil tõuseb. Kuna puud neelavad süsihappegaasi, soodustab kliimamuutust ka laialdane metsaraie.

„Paljud teadlased usuvad, et kui globaalne soojenemine jätkub samas tempos ja süsihappegaaside õhkupaiskamist ei vähendata, siis tõuseb Maa keskmine temperatuur veelgi, mistõttu esineb veel äärmuslikumaid ja ettearvamatumaid kliimakõikumisi ning ookeanipinna tõus ähvardab üle ujutada madalad rannikualad, kus paljud elavad.” („A Mind for Tomorrow: Facts, Values, and the Future”)

14. sajandil viis must surm kõigest kahe aastaga hauda kolmandiku Euroopa rahvastikust. Aastatel 1918–1920 suri Hispaania grippi vähemalt 50 miljonit inimest. Nende haiguste veelgi suuremat levikut takistas see, et tol ajal oli reisimine aeglane. Tänapäeval aga, kus linnad jõudsalt kasvavad ja kõikjale maailma on võimalik reisida kergesti ja kiiresti, leviksid sellised haigused tormiliselt üle mandrite.

Niisugune pandeemia võib puhkeda loomulikul teel. Kuid järjest rohkem tuntakse hirmu ka bioloogiliste relvade, nii-öelda inimeste tekitatud haiguste ees. Selle ala eksperdid ütlevad, et väike rühm inimesi, kel on vajalikud teadmised, võib osta interneti kaudu endale vajamineva varustuse ja valmistada tapva biorelva.

„Loomulikul teel puhkev haigus on siiani tõsine bioloogiline oht; ent ka mõtlev vaenlane, kelle käsutuses on needsamad haigustekitajad [või multiresistentsed] või sünteetiliselt toodetud haigustekitajad, võib põhjustada kohutava katastroofi.” (The Bipartisan WMD Terrorism Research Center)

Viimasel viiel aastal on Ameerika Ühendriikide mesinikud kaotanud igal aastal umbes kolmandiku oma mesilastest globaalse nähtuse, mesilasperede kollapsi tõttu, mis tähendab, et terved mesilaspered kaovad järsult ja saladuslikult oma tarudest. Mesilased teevad enamat, kui et varustavad meid meega. Nad tolmendavad olulisi põllukultuure ja puid, näiteks õuna- ja viinapuid, sojauba ja puuvilla. Me tõesti sõltume neist putukatest.

Me sõltume ka fütoplanktonist; selleta poleks kalu. Ja ilma mulda kobestavate ussikesteta oleks saagikus palju madalam. Selliste oluliste liikide väljasuremine võib tuua toidupuuduse ja nälja, millega omakorda võivad kaasneda vägivald ja rahutused. Saastamise, ülerahvastuse, üleharimise, liikide elupaikade hävitamise ja kliimamuutuste tõttu surevad loomaliigid välja arvatavasti koguni tuhat korda kiiremini, kui ilma nende mõjuriteta.

„Igal aastal kaob 18 000–55 000 liiki. Põhjus: inimtegevus.” (ÜRO Arenguprogramm)

Üks tuumaplahvatus võib hetkega terve linna minema pühkida. See sünge tõsiasi leidis 1945. aasta augustis kaks korda kinnitust. Tuumaplahvatus on hirmuäratavalt võimas ning lööklaine, marutuule, kuumuse, tule ja radiatsiooni tõttu ka hävitav ja tappev. Radioaktiivne kiirgus saastab ka toitu ja vett. Tuumasõjas paiskuks õhku tonnide kaupa tolmu, mis varjaks päikesevalguse ja põhjustaks globaalse temperatuurilanguse. Põlluvili ja muud taimed häviksid. Ilma toiduta sureksid inimesed ja loomad nälga. Väidetavalt on üheksa riiki võimelised tuumarünnakut alustama. Arvatavasti tegelevad mõned teisedki riigid oma tuumarelva väljaarendamisega. Ja ka terroriorganisatsioonid on väga huvitatud sellise relva enda kätte saamisest.

„Tuumarelvad on endiselt kõige tõsisem ja otsesem oht inimkonnale. ... Maailmas on siiani umbes 25 000 tuumarelva ... Varem või hiljem saavad terroristid tuumapommi enda kätte.” (Union of Concerned Scientists)