Kʼelo li kʼusi yichʼoje

MANTAL TA SLIKEBAL PAJINA

¿Kʼuxi xuʼ jtunes lek li jkʼakʼaltike?

¿Kʼuxi xuʼ jtunes lek li jkʼakʼaltike?

Mi oy xi avaloje: «¿Ati natuk to kaʼtik li kʼakʼale?». Ti melel xkaltike, mu ventauk mi jkʼulejutik o mi povreutik, koʼol sjalil kuʼuntik li jujun kʼakʼale. Mi echʼe, echʼ-o batel, jaʼ yuʼun skʼan lek jtunestik. Pe ¿kʼuxi xuʼ lek jtunestik? Jkʼeltik batel chantos.

Baʼyel: Xchapetuk lek li kʼusi chapase

Kʼelo kʼusi mas tsots skʼoplal skʼan xapas. Li Vivliae chalbutik ti skʼan jkʼeltik li kʼusi mas tsots skʼoplal skʼan jpastike (Filipenses 1:10). Tsʼibao skotol li kʼusi skʼan xapase, vaʼun kʼelo li bu tsotsik skʼoplale xchiʼuk li kʼusitik ti skʼan xa noʼox xapase. Pe teuk ta ajol ti oy kʼusitik tsots skʼoplal skʼan pasele (jech kʼuchaʼal xchukʼel kʼuʼile), pe ti tsmala toe. Jech xtok, oy kʼusitik ti anil noʼox skʼan pasele (jech kʼuchaʼal ti ta yorail chakʼan chakʼot ta tajimole), pe maʼuk skʼan xal ti tsots tajek skʼoplale. *

Kak nopo kʼusi chapas. Xi chal Eklesiastes 10:10 ta Xchʼul Cʼop Jtotic Dios, ta skʼop Chenalhó: «Me lajem ye li eqʼuele, me muʼyuc chichʼ juxele, yipal tscʼan ta jtsepbetic. Me oy lec jbijiltique, lec xuʼ cuʼuntic spasel li abtele». Jech kʼuchaʼal skʼan lek juxbel ye li ekʼel kʼalal skʼan to xichʼ tunesele, jaʼ jech baʼyel skʼan jnoptik lek kʼusi ta jpastik sventa lekuk jtunestik li jkʼakʼaltike. Jech xtok, jelbo yorail o mu xa xapas li kʼusitik mu masuk tsots skʼoplale, yuʼun jaʼ noʼox chchʼay akʼakʼal. Pe ¿kʼusi xuʼ xapas mi laj noʼox avuʼun li kʼusi anopoje? Jaʼ paso li kʼusi yan kechel avuʼune. Mi kak xa noʼox chanop li kʼusi skʼan xapase, chakoʼolaj kʼuchaʼal li pʼijil vinik ti baʼyel chjuxbe ye yekʼel kʼalal skʼan to xlik abtejuke, vaʼun lek me chatunes akʼakʼal.

Mu toj epuk kʼusi xapas. Teuk ta ajol ti mu persauk xavakʼ ave spasel li kʼusitik mu masuk tsots skʼoplale xchiʼuk ti jaʼ noʼox chchʼay akʼakʼale. Mi ep kʼusitik chavakʼ ave spasele, kʼajomal chkʼuxub ajol xchiʼuk muʼyuk chamuyubaj yuʼun.

Xchibal: Mu xapas li kʼusi jaʼ noʼox chchʼay akʼakʼale

Paso noʼox li kʼusi skʼan xapase, mu teuk noʼox xanopnun. Xi chal Eklesiastes 11:4: «Li buchʼu jaʼ noʼox tskʼel li ikʼe muʼyuk tstsʼun li sbekʼ tsʼunobile xchiʼuk li buchʼu jaʼ noʼox tskʼel li toke muʼyuk kʼusi tstsobbe sat». ¿Kʼusi chakʼ jchantik? Jun jtsʼunolajel ti te noʼox xnopnun bakʼin tstsʼunolaje, jecheʼ noʼox chchʼay skʼakʼal, yuʼun muʼyuk kʼusi tstsʼun xchiʼuk muʼyuk kʼusi tstsobbe sat. Jaʼ noʼox jech ek, mi te noʼox xijnopnune, muʼyuk me ta jpastik li kʼusi jnopojtike o xuʼ van ta jnoptik ti bikʼitik xa skʼan jkʼelbetik skʼoplal li kʼusi ta jkʼan ta jpastike. Melel onoʼox ti oy kʼusi skʼan jnopbetik skʼoplal kʼalal oy kʼusi ta jkʼan ta jpastike. Xi onoʼox chal ta Proverbios 14:15: «Li buchʼu pʼije tsnop lek li kʼusi tspase». Pe jutuk mu skotoluk velta xijnaʼet kʼalal oy kʼusi ta jpastike (Eklesiastes 11:6).

Mu xanop ti lek chbat avuʼun skotole. Xi chal Santiago 3: 17: «Li pʼijilal ta toyole [o li yuʼun Diose] [...], lek snaʼ snopel». Kʼupil onoʼox sba kʼalal ta jkʼantik lek chbat ta pasel li kʼusi jnopojtike, pe mi ta jnoptik ti lek chlokʼ skotol li kʼusi ta jpastike, xuʼ me chopol chkaʼi jbatik mi mu jechuk kʼot ta pasele. Kalbetik jun skʼelobil; kʼalal oy buchʼu jaʼ to chchan yan kʼope, skʼan teuk ta sjol ti ta onoʼox chchʼaye, pe xuʼ jaʼ chkoltaat. Pe li buchʼu tskʼan ti lekuk xa tajek tspas skotole, ta xiʼ mi oy kʼusi maʼuk jech bat ta alel yuʼune, vaʼun mu xchan-o li kʼope. Jaʼ yuʼun, skʼan teuk ta joltik ti oy onoʼox chijchʼaye. Xi onoʼox chal ta Proverbios 11:2: «Li pʼijilale jaʼ te oy ta stojolal li buchʼutik bikʼit chakʼ sbaike». Li buchʼutik bikʼit chakʼ sbaike muʼyuk chakʼik ta labal mi oy kʼusi maʼuk jech bat ta pasel yuʼunike, yuʼun kʼajomal chlik-o stseʼejik.

«Maʼuk ta takʼin chatoj li kʼusitik chapase, yuʼun skʼan xachʼakbe yorail» (El arte de vivir. Sé feliz, nadie te está mirando).

Yoxibal: Jaʼ xapas li kʼusi spas avuʼune xchiʼuk ta spʼisoluk li kʼusi chapase

Kʼelo kʼu sjalil cha-abtej xchiʼuk chachʼay avoʼonton. «Mas lek mi ta jkuxtik jlikeluke, jaʼ altik mi ta jmil jbatik ta abtele» (Eklesiastes 4:6). Li buchʼu batem tajek ta yoʼonton yabtele, muʼyuk xa tskʼupin li yabtel skʼobe. Yan li buchʼu chʼaje, jaʼ lek chaʼi ti te noʼox tsmil sba ta vayele. Li Vivliae chal ti skʼan oyuk spʼisol li kʼusi ta jpastike: skʼan onoʼox tsots xij-abtej, pe skʼan oyuk yorail ek sventa jkʼupintik li sbalil kabteltike. «Taje jaʼ matanal yakʼoj li Diose» (Eklesiastes 5:19).

Lekuk xakux. Xi laj yal jun jtsʼibajom ta Vivliae: «Ta jpuchʼan jba xchiʼuk jun koʼonton chivay» (Salmo 4:8). Li buchʼutik staojik xa svaʼlejike persa skʼan xvayik vaxakib ora. Taje jaʼ sventa stsak yipal sbekʼtalik, chkux snopbenik xchiʼuk ti lekuk xaʼi sbaike. Kʼalal lek chkux li jun krixchanoe, lek tstunes skʼakʼal, yuʼun tstabe sbalil li xchinabe: mu teuk noʼox xchʼayet xchiʼuk oy kʼusitik chkom noʼox ta sjol, ep kʼusitik xuʼ xchan. Yan li buchʼu mu xkux leke, ep kʼusitik chopol xuʼ snuptan, muʼyuk lek kʼusi chbat ta nopel yuʼun xchiʼuk ch-ilin noʼox ta anil.

Jaʼuk xavakʼ ta avoʼonton stael li kʼusi spas avuʼune. «Jaʼ lec ti junuc coʼntontic yuʼun li cʼusi quiloj xa ta jsatic jtaojtique. Li cʼusi ta jnopilantic ta jcʼantique jaʼ altic» (Eklesiastes 6:9 Che). ¿Kʼusi skʼan xal? Li buchʼu pʼije muʼyuk tspas skotol li kʼusi tskʼan yoʼontone, yuʼun tstsak ta venta mi spas onoʼox yuʼun o mi xuʼ onoʼox yuʼun stael. Jaʼ yuʼun, muʼyuk chchʼun li kʼusitik tspukbeik skʼoplal ti tstij oʼontonale o ti ch-albat ti oy kʼusitik xuʼ sman ti bikʼitik tstoj batele. Xmuyubaj noʼox xchiʼuk li kʼusitik ti snaʼoj ti xuʼ stae, jaʼ xkaltik, li kʼusi xil ta sate.

Xchanibal: Lekuk kʼusi sbeiltasot kʼalal oy kʼusi chanop chapase

Kʼelo kʼusi tsots skʼoplal chavil ta akuxlejal. Taje tskoltaot sventa xanaʼ kʼusi ti mas tsots skʼoplale. Xi jkoʼoltastike, li jkuxlejaltike xkoʼolaj ta flecha, yan li kʼusi tsots skʼoplal chkil ta jkuxlejaltike xkoʼolaj xchiʼuk li stʼilesobil flechae, yuʼun jaʼ tskoltautik sventa jnaʼ kʼusi ta jpas ta jkuxlejaltik xchiʼuk ti jtunes lek li jkʼakʼaltike. ¿Kʼusi xuʼ skoltautik sventa jnaʼtik li kʼusi tsots skʼoplale? Epal krixchanoetike te tsaʼik beiltasel ta Vivlia, yuʼun snaʼojik ti yichʼoj lekil tojobtaseletike (Proverbios 2:6, 7).

Jaʼuk mas tsots skʼoplal xavil li kʼanelale. Xi chal ta Kolosenses 3:14: «Li kʼanelal xtoke, [...] jaʼ batsʼi jpasvanej ta jun». Mi muʼyuk kʼanelale muʼyuk xijmuyubaj xchiʼuk muʼyuk jun koʼontontik: mas to li ta utsʼ alalile. Li buchʼutik jaʼ tsots skʼoplal chilik li takʼin o ti chchanunajik leke, muʼyuk chmuyubajik. Jaʼ yuʼun, li Vivliae ep ta velta chalbe skʼoplal li kʼanelale xchiʼuk chal ti tsots skʼoplale (1 Korintios 13:1-3; 1 Juan 4:​8).

Chʼakbo yorail sventa xatsatsubtas aba ta mantal. Jun vinik ti Geoff sbie kʼupil sba stalelal li yajnile, lek stalelal li chaʼvoʼ xnichʼnabtake, lek yamigotak xchiʼuk staoj lek yabtel kʼuchaʼal doktor. Pe ta skoj li yabtele chil ti chil svokol li krixchanoetike xchiʼuk ti chchamike, jaʼ yuʼun xi tsjakʼbe sbae: «¿Mi stalel jech li kuxlejale?». Pe te la stabe stakʼobil ta jlik vun yuʼun stestigotak Jeovae.

Li Geoff la xchapbe smelolal yajnil xchiʼuk xnichʼnabtak li kʼusi la xchane xchiʼuk ayan ta yoʼontonik xchanel ek. Sjunul li utsʼ alalil taje lik xchan li Vivliae, vaʼun mas to muyubajik xchiʼuk koltaatik sventa stunesik lek li skʼakʼalike. Jech xtok, patbat yoʼontonik kʼalal laj yaʼiik ti xuʼ xkuxiik ta jun balumil ti bu chʼabal vokolile (Apokalipsis 21:3, 4).

Li sloʼil xkuxlejal li Geoff, tsvules ta joltik ti xi laj yal li Jesuse: «Xmuyubajik noʼox li buchʼutik chakʼik venta ti chtun yuʼunik li beiltasel chakʼ Diose» (Mateo 5:3). ¿Mi xlokʼ ta avoʼonton xchʼakbel yorail sventa xasaʼ li beiltasel chakʼ Diose? Toj lek mi jech la apase, yuʼun muʼyuk bu yan xuʼ xata apʼijil ti xuʼ skoltaot sventa xamuyubaj jujun kʼakʼale.

^ par. 5 Chano li mantal «Veinte consejos para que el tiempo le rinda» li ta revista ¡Despertad! ta avril 2010.