Murowe mpantta wa sirimuhina

Murowe mpantta wa myaha sirimuhina

MOOTA WOOPHWANYA OHAKALALA

Ohakalala ni Itthu Sirina Ahu ni Ovaha

Ohakalala ni Itthu Sirina Ahu ni Ovaha

NIIREKE MOOTOKO WIIWA WIRA MUSURUKHU TONIPHWANYIHA OHAKALALA NI OKHALA SAANA? Muupuwelo owo onniwiiriha atthu akina oviriha okathi munceene avaraka muteko wira aphwanye musurukhu munci. Niireke, okhalana musurukhu munci ni mihakhu onniphwanyiha ohakalala? Sowiiraneya sinooniherya exeeni?

Erevista ya Englexi entthokiherya ohakalala (Journal of Happiness Studies) enihimya so: Mutthu onnihakalala akhalana yoolya, ikuwo, ni opuro wookhala. Musurukhu khonimwiiriha mutthu ohakalala wala okhala saana. Erevista ekina entthokiherya muupuwelo wa atthu (Monitor on Psychology) enihimya wira: Ophavelasa musurukhu mootepana khoniphwanyiha ohakalala. Moolumo awo annivarihana ni ele Biibiliya enihimya awe: ‘Ophenta musurukhu t’iphattuwelo ya sotakhala sothene. Atthu akina yaphavelenxe musurukhu . . . ahihaxa mmansaya ni masoso malupale’. (1 Timótheyo 6:9, 10) Eyo enitaphulelani?

OXANKA NI OHIRUPA MWAHA WA OPHAVELA OKHAPELELA MIHAKHU. “Namuteko, akhalaná yolya yinjene walá vakhani, mano onnirupa orattene: masi thajiri onneteteya vanjene ni mihakhu sawe, khuhinawerya orupa ohiyu”.​—Musuweli 5:11.

ONYOONYIHEYA VAAVO MUTTHU OHIMPHWANYA AWE OHAKALALA AALIPELELA AWE. Ophavela musurukhu khonimala. Nto eyo pooti omukhulumula ole omphavela ohakalala orumeelaka musurukhu. Biibiliya oni: “Mihakhu satepá watta, nave-tho ale anolya mihakhu iyo animwatta sisale: vano mwanene oniphwanya-ní?” (Musuweli 5:10) Ophavela musurukhu mootepana, pooti omwiiriha mutthu ohicalela itthu sootthuneya siniphwanyiha ohakalala, ntoko: oviriha okathi ni emusi awe ni apatthani, wala ovara miteko sa Muluku.

ORIIPIWA MURIMA NI OXANKIHEYA VAAVO MUSURUKHU AAHIISO MIHAKHU SIHINKHALANA AYA EFAITA WALA OMALA. “Muhivelavelé mphavelaka mihakhu: muhuluwe ororomela mihakhu. Mwaphwanyakaru, sinorimela nananoru; tthiri musurukhu wakuva ovava, khutthyawela ottaiwene ntoko xaka”.​—Miruku 23:4, 5.

MIKHALELO SINIPHWANYIHA OHAKALALA

OHAKALALA NI ITTHU SIRINA AHU. “Tthiri, nirwaka molumwenkuni-mu khinarina etthu; sisotho, nakhuma-mu, khaninwerya okuxa etthu. Tivó, nakhalanaka yolya ni sowara, nihakalaleke ni seiyo”. (1 Timótheyo 6:7, 8) Atthu anihakalala ni itthu sirina aya khaniikhupanyiha, wiixinliha, aahiiso waakhalela nrima akhwaaya. Nave, okhala wira khaniphavela itthu sinci sihiniwerya aya othuma, khanixankiheya vanceene.

OVAHA. “Mulipa-òvaha onoreriwa onvikana mulipa-òvahiwa”. (Miteko 20:35) Ole onivaha onnihakalala, maana omusivela waahakalaliha akina, hata ovahaka okathi ni ikuru sawe vakhaani. Owo onniphwanya itthu seiye musurukhu ohiniwerya awe othuma, ntoko: ophenta, nttittimiho, ni apatthani eekeekhai, yaawo nave anooniherya mikhalelo iyo!—Luka 6:38.

ATTHU TOOTEPA OTTHUNEYA OVIKANA ITTHU. “Erayi olya ntikwa n’opatthani, ovikana orerya enama winanasaka”. (Miruku 15:17) Yoolepa ela enihimya exeeni? Waaphenta akhwiihu, ti wootepa otthuneya ovikana musurukhu. Tthiri, ntoko ninrowa ahu oweha mwaha mukina a erevista yeela, ophenta, onnikhaliherya vanci wira niphwanye ohakalala.

Sabina, yoowo onikhala wAmerica do sul, ooxutta ovaha efaita miruku sa Biibiliya. Okhala wira oroohiiwa ni iyawe, nto aahaana wiimananiha vanci wira ophwanyeke etthu yowaakhaliherya anaawe axithiyana anli. Sabina aavara miteko miili, nave khula nihiku aahaana ovenya 4 hora ya vaasiisu. Hata vari siiso, owo aahilakela omusoma Biibiliya. Nto ophwannyeni?

Sabina khophwannye musurukhu munceene, masi oophwanya ohakalala! Mwa ntakiheryo, oomusuwela Muluku. (Matheyo 5:3) Sabina ohaaphwanya apatthani a ekeekhai yaawo akhanle axinnawe animwaamini Muluku. Nave-tho onnihakalala mwaha woowi onnaahimeerya akina ele exuntte awe.

Biibiliya onihimya wira: “Ankhili annòneya okhala òloka mwaha wa miteko saya”. (Matheyo 11:19) Tthiri, ohakalala ni itthu sirina ahu, ovaha, ni waaphenta akhwiihu onniphwanyiha ohakalala!