ÜHTE neist kohtadest, kuhu inimesed peale Veeuputust elama asusid, kutsuti Uuriks. Sellest sai tähtis linn, kus olid ilusad majad. Aga inimesed kummardasid seal ebajumalaid. Nõnda tegid nad ka Paabelis. Uuri ja Paabeli linna elanikud ei olnud sellised nagu Noa ja tema poeg Seem, kes teenisid ikka Jehoovat.

Lõpuks, 350 aastat peale veeuputust, ustav Noa suri. Täpselt kahe aasta pärast sündis see mees, keda sa sellel pildil näed. Ta oli Jumala poolt väljavalitud inimene. Tema nimi oli Aabraham. Ta elas oma perega selles Uuri linnas.

Ühel päeval ütles Jehoova Aabrahamile: „Lahku Uurist ja oma sugulaste juurest ning mine maale, mille ma sulle näitan!” Kas Aabraham kuulas Jumala sõna ja jättis maha kõik Uuri mugavused? Jah, ta tegi seda. Ja kuna Aabraham kuulas alati Jumala sõna, sai ta tuntuks kui Jumala sõber.

Kui Aabraham Uurist lahkus, läksid temaga kaasa ka mõned ta perekonnaliikmed. Kaasa läks tema isa Terah, samuti tema vennapoeg Lott. Ja muidugi oli kaasaminejate seas ka tema naine Saara. Varsti jõudsid nad kohta, mille nimi on Haaran. Seal Terah suri. Nad olid Uurist kaugel.

Mõne aja pärast lahkusid Aabraham ja ta pere Haaranist ning jõudsid Kaananimaale. Seal ütles Jehoova: „See on see maa, mille ma sinu lastele annan.” Aabraham jäi Kaananisse ja elas telkides.

Jumal aitas Aabrahami, nii et ta sai endale suured lambakarjad ja palju muid loomi ning sadu sulaseid. Aabrahamil ja Saaral endal ei olnud aga ühtegi last.

Kui Aabraham oli 99 aastat vana, ütles Jehoova: „Ma tõotan sulle, et sa saad paljude rahvaste isaks.” Aga kuidas oli see võimalik, sest Aabraham ja Saara olid nüüd liiga vanad, et lapsi saada?