KAS sa tead, kes see naine siin pildil on? Tema nimi on Rebeka. Mees, kellele ta vastu tuleb, on Iisak. Rebekast saab tema naine. Kuidas see juhtus?

Iisaki isa Aabraham tahtis, et tema poeg saaks hea naise. Ta ei tahtnud, et Iisak võtaks endale naise Kaananist, sest need inimesed kummardasid valesid jumalaid. Aabraham kutsus siis oma sulase ja ütles talle: „Ma tahan, et sa läheksid tagasi Haaranisse, sinna, kus minu sugulased elavad, ja tooksid mu pojale Iisakile naise.”

Sedamaid võttis Aabrahami sulane kümme kaamelit ja asus pikale teekonnale. Kui ta jõudis selle paiga ligidale, kus Aabrahami sugulased elasid, jäi ta ühe kaevu juurde peatuma. Oli õhtupoolik, aeg, millal linna naised kaevust vett võtma tulid. Siis palus Aabrahami sulane Jehoovat: „Olgu see naine, kes mulle ja kaamelitele vett annab, see, kelle sa Iisakile naiseks oled valinud.”

Varsti tuli Rebeka vett võtma. Kui sulane temalt veidi vett palus, andis Rebeka talle juua. Siis ta läks ja tõi vett ka kõikidele janustele kaamelitele. See oli raske töö, sest kaamelid joovad väga-väga palju vett.

Kui Rebeka selle töö lõpetas, küsis Aabrahami sulane temalt ta isa nime. Samuti küsis ta, kas ta võiks nende juurde ööseks jääda. Rebeka ütles: „Minu isa nimi on Betuel ja meil on küll sinu jaoks ruumi.” Aabrahami sulane teadis, et Betuel on Aabrahami venna Naahori poeg. Niisiis langes ta põlvili ja tänas Jehoovat selle eest, et Ta juhatas ta Aabrahami sugulaste juurde.

Samal õhtul jutustas Aabrahami sulane Betuelile ja Rebeka vennale Laabanile, miks ta on tulnud. Nad mõlemad olid nõus sellega, et Rebeka temaga kaasa läheb ja Iisakiga abiellub. Mida ütles Rebeka, kui tema arvamust küsiti? Ta ütles: „Jah, ma tahan minna.” Kohe järgmisel päeval istusid nad kaamelite selga ja alustasid pikka teekonda tagasi Kaananisse.

Kui nad kohale jõudsid, oli õhtu. Rebeka nägi ühte meest põllul kõndimas. See oli Iisak. Ta oli rõõmus, kui ta Rebekat nägi. Ta ema Saara oli alles kolm aastat tagasi surnud ja Iisak oli seetõttu ikka veel kurb. Aga nüüd hakkas Iisak Rebekat väga armastama ja oli jälle õnnelik.