KAS sa tead, mida need inimesed maast korjavad? See näeb välja nagu härmatis. See on valge, õhuke ning kohev. Aga see pole härmatis; seda võib süüa.

Sellest kui iisraellased lahkusid Egiptusest, on möödunud vaid umbes kuu aega. Nüüd on nad kõrbes. Siin kasvab vähe söödavaid taimi, ja sellepärast hädaldavad inimesed ning ütlevad: „Oleks Jehoova meid parem Egiptuses surmanud. Seal saime vähemalt süüa kõike, mida tahtsime.”

Siis ütleb Jehoova: „Ma lasen teile toitu taevast alla sadada.” Ja seda Jehoova ka teeb. Järgmisel hommikul, kui iisraellased seda mahalangenud valget ainet näevad, küsivad nad üksteiselt: „Mis see on?”

Mooses ütleb: „See on toit, mille Jehoova teile söömiseks on andnud.” Rahvas paneb sellele nimeks MANNA. See maitseb nagu õhuke mesikook.

„Te peate korjama niipalju, kui igaüks süüa jõuab,” ütleb Mooses rahvale. Nii rahvas igal hommikul teebki. Aga kui päike läheb palavaks, sulab maa peale jäänud manna ära.

Mooses ütleb veel: „Keegi ei tohi mannat järgmiseks päevaks jätta.” Aga mõned inimesed ei võta teda kuulda. Kas sa tead, mis siis juhtub? Järgmisel päeval on nende järelejäetud manna usse täis ja hakkab haisema!

Kuid ühel päeval nädalas käsib Jehoova neil siiski kahekordse hulga mannat koguda. See on kuues päev. Jehoova käsib osa sellest ka järgmiseks päevaks jätta, sest seitsmendal päeval ta seda sadada ei lase. Kui nad mannat seitsmendaks päevaks alles jätavad, ei lähe see usse täis ega hakka ka haisema! See on veel üks ime!

Kõik need aastad, mil iisraellased kõrbes on, toidab Jehoova neid mannaga.