AASTAD lähevad üksteise järel — 10 aastat, 20 aastat, 30 aastat, 39 aastat! Iisraellased on ikka veel kõrbes. Kuid kõikide nende aastate jooksul on Jehoova oma rahva eest hoolitsenud. Ta toidab iisraellasi mannaga. Ta juhib neid päeval pilvesambas ja öösel tulesambas. Ja kõikide nende aastate jooksul ei kulu nende riided ega valuta nende jalad.

Kätte on jõudnud neljakümnenda aasta esimene kuu peale Egiptusest väljaminekut. Iisraellased löövad jälle leeri üles Kaadesis. See on sama koht, kust umbes 40 aastat tagasi 12 maakuulajat Kaananimaad uurima saadeti. Moosese õde Mirjam sureb Kaadesis. Nii nagu varemgi, on siin jälle raskusi.

Iisraellased ei leia kusagilt vett. Sellepärast kaebavad nad Moosesele: „Oleks olnud parem, kui oleksime surnud. Miks sa tõid meid Egiptusest välja sellesse hirmsasse paika, kus mitte midagi ei kasva! Siin pole vilja, viigimarju, viinamarju ega granaatõunu. Siin pole isegi vett joomiseks.”

Kui Mooses ja Aaron lähevad kogudusetelki palvetama, ütleb Jehoova Moosesele: „Kutsu rahvas kokku. Siis räägi nende kõikide ees sellele kaljule. Sealt tuleb välja nii palju vett, et seda jätkub nii inimestele kui ka kõigile nende loomadele.”

Mooses kogubki rahva kokku ja ütleb: „Kuulge teie, kes te Jumala peale ei looda! Kas Aaron ja mina peame teile sellest kaljust vee välja tooma?” Siis lööb Mooses kaljut kaks korda kepiga ja suur veeoja voolab kaljust välja. Nüüd jätkub joogivett kõigile inimestele ja loomadele.

Kuid Jehoova vihastub Moosese ja Aaroni peale. Kas sa tead, miks? Sest Mooses ja Aaron ütlesid, et nemad toovad vee kaljust välja. Tegelikult tegi seda aga Jehoova. Kuna Mooses ja Aaron ei rääkinud tõtt, ütleb Jehoova, et ta karistab neid. „Teie ei vii minu rahvast Kaananisse,” ütleb ta.

Varsti pärast seda lahkuvad iisraellased Kaadesist. Peagi jõuavad nad Hoori mäe juurde. Selle mäe tipus sureb Aaron. Ta on 123-aastane, kui ta sureb. Iisraellased on väga kurvad ja sellepärast nutab kogu rahvas Aaronit taga 30 päeva. Tema poeg Eleasar saab Iisraeli rahva järgmiseks ülempreestriks.