PALJUD Kaanani linnad valmistuvad Iisraeli vastu võitlema. Nad arvavad, et nemad võidavad. Kuid lähedalasuvas Gibeoni linnas elavad inimesed nii ei arva. Nad usuvad, et Jumal aitab iisraellasi, ja nad ei taha Jumala vastu võidelda. Kas sa tead, mida gibeonlased teevad?

Nad otsustavad näidata, justkui elaksid nad kuskil väga kaugel. Mõned mehed panevad räbaldunud riided selga ja kulunud sandaalid jalga. Nad panevad oma eeslite selga kulunud kotid ja võtavad kaasa vana kuivanud leiba. Siis lähevad nad Joosua juurde ja ütlevad: „Me tuleme väga kaugelt maalt, sest me oleme kuulnud teie suurest Jumalast Jehoovast. Me kuulsime kõike, mida Jumal Egiptuses teie heaks tegi. Sellepärast ütlesid meie juhid meile, et me võtaksime kaasa toitu ja asuksime teele ning ütleksime sulle: ’Me oleme teie sulased. Tõotage meile, et te ei sõdi meie vastu.’ Te näete, et meie riided on pikal teekonnal kulunud ja kaasavõetud leib on vanaks läinud ja kuivanud.”

Joosua ja teised rahva vanemad usuvad gibeonlasi. Sellepärast tõotavad nad, et ei hakka nende vastu võitlema. Kolme päeva pärast saavad nad aga teada, et gibeonlased elavad tegelikult üsna lähedal.

„Miks te ütlesite meile, et tulete kaugelt maalt?” küsib Joosua neilt.

Gibeonlased vastavad: „Me tegime nii sellepärast, et meile öeldi, et Jehoova, teie Jumal, on tõotanud kogu Kaananimaa teile anda. Sellepärast me kartsime, et te tapate meid.” Aga iisraellased peavad oma tõotust ega tapa gibeonlasi. Selle asemel teevad nad neist oma sulased.

Jeruusalemma kuningas on vihane, et gibeonlased on Iisraeliga rahu sõlminud. Sellepärast ütleb ta neljale teisele kuningale: „Tulge ja aidake mul Gibeoni vastu võidelda!” Ja seda need viis kuningat ka teevad. Kas oli see tark tegu, et gibeonlased Iisraeliga rahu sõlmisid, mistõttu need kuningad nüüd nende vastu võitlema tulevad? Kohe näeme.