OLED sa kunagi midagi tõotanud ja hiljem leidnud, et seda on raske täita? Nõnda juhtus selle mehega siin pildil, ja sellepärast ta ongi nii kurb. See mees on Jefta, Iisraeli vapper kohtumõistja.

Jefta elab ajal, mil iisraellased ei kummarda enam Jehoovat. Nad teevad jälle seda, mis on halb. Sellepärast lubab Jehoova ammonlastel neid rõhuda. Seetõttu hüüavad iisraellased Jehoova poole: „Me oleme sinu vastu pattu teinud. Palun päästa meid!”

Rahvas kahetseb kõike halba, mida ta teinud on. Iisraellased näitavad oma kahetsust sellega, et hakkavad jälle Jehoovat kummardama. Ja Jehoova aitab neid jälle.

Rahvas valib välja Jefta, et ta võitleks halbade ammonlaste vastu. Jefta tahab väga, et Jehoova teda võitluses aitaks. Niisiis tõotab ta Jehoovale: „Kui sa annad mulle võidu ammonlaste üle, annan ma sulle esimese inimese, kes tuleb mu koja uksest välja mulle vastu, kui ma võitjana tagasi tulen.”

Jehoova võtab Jefta tõotust kuulda ja aitab tal võitu saavutada. Kuid kas sa tead, kes tuleb Jeftale esimesena vastu, kui ta koju jõuab? See on tema tütar, tema ainus laps. „Oh mu tütar!” hüüab Jefta. „Kui kurvaks sa mind teed! Aga ma olen Jehoovale tõotuse andnud ega või seda tagasi võtta.”

Kui Jefta tütar oma isa tõotusest teada saab, on ka tema alguses kurb. Sest see tähendab, et ta peab maha jätma oma isa ja sõbrad. Kogu oma ülejäänud elu peab ta nüüd Siilo kogudusetelgis Jehoovat teenima. Seepärast ütleb ta oma isale: „Kui sa oled Jehoovale tõotuse andnud, pead sa seda täitma.”

Niisiis läheb Jefta tütar Siilosse ja teenib kogu oma elu Jehoovat tema kogudusetelgis. Igal aastal lähevad Iisraeli naised neljaks päevaks tema juurde ja veedavad koos õnnelikult aega. Rahvas armastab Jefta tütart, sest ta on nii hea Jehoova teenija.