Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

61. LUGU

Taavet saab kuningaks

Taavet saab kuningaks

SAUL püüab jälle Taavetit kinni võtta. Ta võtab oma 3000 parimat sõjameest ja läheb teda otsima. Kui Taavet sellest kuuleb, saadab ta välja luurajad, et teada saada, kuhu Saul on oma meestega ööseks leeri üles löönud. Siis küsib Taavet kahelt oma mehelt: „Kumb teist minuga Sauli leeri tuleb?”

„Mina,” vastab Abisai. Abisai on Taaveti õe Seruja poeg. Kui Saul ja ta mehed magavad, hiilivad Taavet ja Abisai vaikselt nende leeri. Nad võtavad Sauli piigi ja veekruusi, mis on otse tema pea juures. Keegi ei näe ega kuule neid, sest nad kõik on sügavas unes.

Vaata nüüd Taavetit ja Abisaid. Nad on läinud leerist eemale ja on ohutus paigas mäetipul. Siit hüüab Taavet alla Iisraeli väepealikule Abnerile: „Abner, miks sa ei kaitse oma isandat kuningat? Vaata! Kus on tema piik ja veekruus?”

Saul ärkab üles. Ta tunneb ära Taaveti hääle ja küsib: „Kas see oled sina, Taavet?” Kas sa näed Sauli ja Abnerit seal all?

Taavet vastab: „Jah, mu isand kuningas! Miks sa püüad mind kinni võtta? Mida halba ma teinud olen? Siin on sinu piik, kuningas. Saada keegi oma meestest sellele järele.”

„Ma olen halvasti teinud,” tunnistab Saul. „Ma olen rumalalt käitunud.” Siis läheb Taavet ära ja ka Saul pöördub koju tagasi. Kuid Taavet ütleb endale: „Ühel päeval tapab Saul mu ikkagi ära. Ma pean põgenema vilistide maale.” Nii ta teebki. Taavetil õnnestub viliste petta ja panna nad uskuma, et ta on nüüd nende poolel.

Mõne aja pärast lähevad vilistid Iisraeli vastu sõdima. Nii Saul kui ka Joonatan saavad lahingus surma. See kurvastab Taavetit väga, ja ta kirjutab ilusa laulu, milles ta laulab: „Ma olen väga kurb, minu vend Joonatan. Kui armas sa mulle olid!”

Pärast seda läheb Taavet tagasi Iisraeli linna Hebronisse. Seal on sõda nende meeste vahel, kes tahavad valida Sauli poega Iisbosetti kuningaks, ja nende vahel, kes tahavad valida Taavetit kuningaks. Lõpuks võidavad Taaveti mehed. Taavet on 30 aastat vana, kui ta kuningaks saab. Hebronis valitseb ta seitse ja pool aastat. Seal sünnib talle poegi, muu hulgas Amnon, Absalom ja Adonija.

Saabub aeg, mil Taavet ja tema mehed lähevad ilusat linna Jeruusalemma vallutama. Joab, Taaveti õe Seruja teine poeg, juhib võitlust. Tasuks teeb Taavet temast oma sõjaväe pealiku. Nüüd hakkab Taavet Jeruusalemmas valitsema.