Skip to content

Skip to table of contents

TALANOA 61

Na‘e Hoko ‘a Tēvita ko e Tu‘i

Na‘e Hoko ‘a Tēvita ko e Tu‘i

NA‘E toe feinga foki ‘a Saula ke ne puke ‘a Tēvita. Na‘á ne ‘ave ‘ene kau sōtia lelei taha ‘e toko 3,000 pea nau ‘alu ‘o kumi ia. ‘I hono ‘ilo pē ‘eni ‘e Tēvitá, na‘á ne fekau atu ha kau sipai ke nau vakai‘i pe kuo ‘apitanga ‘i fē ‘a Saula mo ‘ene kau tangatá ‘i he pō ko iá. Pea na‘e ‘eke ‘e Tēvita ki he toko ua ‘o ‘ene kau tangatá: ‘⁠Ko hai ‘iate kimoua te ma ō ki he ‘apitanga ‘o Saulá?’

Na‘e tali ‘e ‘Apisai: ‘⁠Te u ‘alu.’ Ko ‘Apisaí ko e tama ia ‘a e tuofefine ‘o Tēvita ko Seluvaia. ‘I he lolotonga ‘a e ma‘u mohe ‘a Saula mo ‘ene kau tangatá, na‘e tolotolo fakalongolongo atu pē ‘a Tēvita mo ‘Apisai ki he ‘apitangá. Na‘á na to‘o ‘a e tao ‘a Saulá mo ‘ene sioki vaí, ‘a ia na‘e tuku pē ‘i he ve‘e ‘ulu ‘o Saulá. Na‘e ‘ikai ke ongo‘i pe sio ha taha kiate kinaua koe‘uhi na‘a nau mate mohe kotoa.

Sio kia Tēvita mo ‘Apisai ‘i he fakatātā. Na‘á na hola, pea kuó na hao ki he funga mo‘ungá. Na‘e kaila hifo ‘a Tēvita ki he ‘eikitau ‘Isilelí: ‘ ‘Āpina, ko e hā ‘oku ‘ikai te ke malu‘i ai ho ‘eikí, ko e tu‘i? Vakai! Ko fē ‘a ‘ene taó mo ‘ene sioki vaí?’

Na‘e ‘ā hake leva ‘a Saula. Na‘á ne ‘ilo‘i ko e le‘o ia ‘o Tēvitá, pea na‘á ne ‘eke: ‘⁠Ko koe ia Tēvita?’ ‘Okú ke sio kia Saula mo ‘Āpina ‘i he tafa‘aki ki laló?

Na‘e tali ‘e Tēvita kia Saula: ‘ ‘Io, ‘e hoku ‘eiki ko e tu‘i.’ Pea na‘e ‘eke ‘e Tēvita: ‘⁠Ko e hā ‘okú ke feinga ai ke ke puke aú? Ko e hā ha kovi kuo u fai? Ko ‘eni ho‘o taó, ‘e tu‘i. Tuku ha taha ‘o ho‘o kau tangatá ke ha‘u ‘o ‘oatu ia.’

Na‘e fakahā ‘e Saula: ‘⁠Kuo u faihala. Kuo u fai vale.’ Pea ‘alu ai heni ‘a Tēvita, kae foki ‘a Saula ki hono ‘apí. Ka na‘e pehē loto pē ‘e Tēvita: ‘ ‘E ‘i ai ha ‘aho ‘e tāmate‘i ai au ‘e Saula. ‘Oku tonu ke u hola ki he fonua ‘o e kau Filisitiá.’ Pea ko e me‘a ia na‘á ne faí. Na‘e malava ‘e Tēvita ke ne kākaa‘i ‘a e kau Filisitiá mo ‘ai kinautolu ke nau tui ‘okú ne kau mo kinautolu.

‘I he ‘osi atu ha taimi na‘e ‘alu ‘a e kau Filisitiá ke tau‘i ‘a e kau ‘Isilelí. Na‘e fakatou tāmate‘i ‘a Saula mo Sionatane ‘i he taú. Na‘e ‘ai ‘e he me‘á ni ‘a Tēvita ke fu‘u loto-mamahi, pea na‘á ne fa‘u ai ha hiva faka‘ofo‘ofa mo‘oni, ‘a ia na‘á ne hiva ‘o pehē: ‘ ‘Oku ou ongo‘i mamahi kiate koe, ko hoku tokoua ko Sionatane. Na‘á ke fu‘u mahu‘inga kiate au!’

‘I he ‘osi pē ‘ení na‘e foki ‘a Tēvita ki ‘Isileli ki he kolo ko Hepeloní. Na‘e toki fai leva ‘a e tau ‘i he vaha‘a ‘o e kau tangata na‘a nau fili ke tu‘i ‘a e foha ‘o Saula ko ‘Isipōsetí pea mo e kau tangata na‘a nau loto ke tu‘i pē ‘a Tēvita. Ka ‘i hono faka‘osí na‘e mālohi ‘a e kau tangata ia ‘a Tēvitá. Na‘e ta‘u 30 ‘a Tēvita ‘i he taimi na‘e hoko ai ko e tu‘í. ‘I he ta‘u ‘e fitu mo e konga na‘á ne pule ai ‘i Hepeloni. Ko e ni‘ihi ‘o hono ngaahi foha na‘e fanau‘i aí ko ‘Amanoni, ‘Apisalome, mo ‘Atunaisa.

Na‘e a‘u ki he taimi na‘e ‘alu ai ‘a Tēvita mo ‘ene kau tangatá ke ma‘u ‘a e kolo faka‘ofo‘ofa na‘e ui ko Selusalemá. Na‘e taki ‘a e taú ‘e Sioape, ko e tama ia ‘e taha ‘a e tuofefine ‘o Tēvita ko Seluvaiá. Ko ia na‘e fakapale‘i ‘a Sioape ‘e Tēvita ‘aki hono fokotu‘u ia ko e ‘eikitau ‘i he‘ene kau taú. Na‘e toki kamata leva ‘a Tēvita ke pule ‘i he kolo ko Selusalemá.