Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

AʼIYEJ 61

Och ta ajwalil te David

Och ta ajwalil te David

TE Saúl bajtʼ schaʼle te David yuʼun ya stsak. Ta swenta ini la yikʼ bael oxmil soldadoetik te ya xjuʼ yuʼunik lek guerra ta sleel te Davide. Te kʼalal la snaʼ stojol te David ta swenta ini, la stikun bael jtsajtaywanejetik te banti ay te scampamento te Saúl ta ajkʼabal-abi. Jich yuʼun, jich la sjojkʼoybey chaʼtul winiketik yuʼun: ¿Machʼa ya skʼan sjokinon bael ta scampamento te Saule?

La sjakʼ te Abisai: Joʼon ya jokinat bael. Te Abisai jaʼ skerem al te Sarvia (Zeruyá), te jaʼ swix te Davide. Te kʼalal kʼuben swayelik te Saúl sok te swiniktake, te David sok te Abisai ochik bael tey ta banti te scampamentoike. La yichʼbeyik bael te slanza sok te yawil yaʼal te Saúl te nopol ay ta sjole. Maʼyuk machʼa ilotik yuʼun sok maʼyuk machʼa aʼiyotik yuʼun, melel kʼuben swayelik ta spisilik.

Ta ora ini ilawil te David sok te Abisai. Ayikix ta ba wits, melel lokʼik bael te banti ay te Saule. Te David jich la yawtay te capitán yuʼun soldadoetik yuʼun Israel: Abner, ¿bin yuʼun te maba yakat ta skanantayel te ajwalil awuʼune? ¿Banti ay te slanza sok te yawil yaʼale?

Jich wijkʼ sit te Saule, la snaʼbey sba te skʼop te Davide. ¿Jaʼatbal David?, xchi te Saúl. ¿Yabal ata ta ilel te Saúl sok te Abner te ayik tey ta alane?

Joʼon kajwal, mukʼ ajwalil kuʼun, xchi te Davide, sok jich la sjojkʼoy: ¿Bin yuʼun te yak alebelone? ¿Bin chopol jpasoj? Liʼme ay te alanzae, mukʼul ajwalil. Akʼa taluk jtuluk j-abat awuʼun ta yichʼel bael.

Jtaoj jmul. Ma jnaʼ kʼinal yuʼun te bin la jpase, xchi ta yalel te Saule. Jich bajtʼ te Davide, jaʼnix te Saúl sujt bael ta sna. Jaʼukmeto jich la yal ta yoʼtan te Davide: Yame sta yorail te ya smilon te Saule. Jaʼ lek ya xbajtʼ jnakʼ jba ta skʼinal filisteoetik. Jichnix la spas te David te bitʼil la yale. La yichʼik loʼlayel yuʼun David te filisteoetik te kʼalal la skuyik te lek ya x-ilotikix yuʼune.

Te kʼalal kʼax bael te kʼajkʼale te filisteoetik moik bael ta yakʼbeyel guerra te Israele. Tey ta guerra laj te Saúl sok te Jonatán. Jaʼ ini akʼbot bayal mel oʼtan yuʼun te Davide, jich la stsʼibay jun tʼujbil kʼayojil, te banti jich la yal ta kʼayoj: Ayon ta mel oʼtan awuʼun, Jonatán kermano. ¡Kʼax kʼux la kaʼiyat ta koʼtan!

Ta patil, te kʼalal kʼax spisil ini, chaʼsujt bael ta Israel te Davide, ta lum Hebrón. Tey ta Hebrón ay winiketik te yak yakʼbel sbaik guerra, yuʼun ay jtsojb winiketik te jaʼ ya skʼan ya yotsesik ta ajwalil te Is-boset (Is-bóset) te snichʼan Saúl, te yantike jaʼ ya skʼan ya yotsesik ta ajwalil te Davide. Jaʼukmeto, ta patil jaʼ juʼ yuʼunik te winiketik te la stsaik te Davide. Ayix 30 yaʼbilal-a te David te kʼalal och ta ajwalile. Jukeb jaʼbil sok olil mantalteswan te David ta Hebrón. Ay chaʼoxtul snichʼnab te David te ayinik ta lum Hebrón te sbiilike jaʼ te Amnón, te Absalón sok te Adonías.

Ta patil, te David sok te winiketik yuʼune bajtʼik ta yuʼuninel te tʼujbil lum Jerusalén sbiile. Te Joab te yan skerem al te Sarvia, te swix te Davide, jaʼ la swol te winiketik yuʼun guerrae. Jaʼ yuʼun te David la yakʼbey lek yaʼtel te Joab te kʼalal la yotses ta capitán yuʼun soldadoetik. Jich jajch ta mantalteswanej ta Jerusalén te Davide.