JOOSIJA on ainult kaheksa aastat vana, kui ta saab Iisraeli kahe lõunapoolse suguharu kuningaks. Ta on väga noor, et kuningas olla. Sellepärast aitavad alguses mõned vanemad mehed tal rahva üle valitseda.

Kui Joosija on juba seitse aastat kuningas olnud, hakkab ta Jehoovat otsima. Ta võtab eeskujuks sellised head kuningad nagu Taavet, Joosafat ja Hiskija. Juba siis, kui Joosija on alles nooruk, teeb ta ühe vapra teo.

Kaua aega on enamik iisraellasi väga halvad olnud. Nad teenivad valejumalaid. Nad kummardavad ebajumalakujude ette. Sellepärast hakkab Joosija oma meestega ebajumalakummardamist maalt kaotama. See on suur töö, sest väga paljud inimesed kummardavad ebajumalaid. Sa võid siin näha, kuidas Joosija ja tema mehed ebajumalakujusid puruks löövad.

Hiljem paneb Joosija kolm meest Jehoova templi parandamise eest hoolt kandma. Rahva käest kogutakse raha ja antakse nendele meestele, et maksta töö eest, mida tuleb teha. Kui nad templis tööd teevad, leiab ülempreester Hilkija sealt midagi väga tähtsat. See on seesama seaduse raamat, mille Jehoova lasi Moosesel väga kaua aega tagasi kirja panna. See oli palju aastaid kadunud.

See raamat viiakse Joosijale, ja ta palub, et seda talle ette loetaks. Kui Joosija seda kuuleb, saab ta aru, et rahvas ei ole Jehoova seadusi pidanud. Ta on selle pärast väga kurb ja käristab oma riided lõhki, nagu sa siin näha võid. Ta ütleb: „Jehoova on meie peale vihane, kuna meie vanemad ei pidanud neid käske, mis siia raamatusse on kirja pandud.”

Joosija käsib ülempreester Hilkijal välja uurida, mida Jehoova nendega teha kavatseb. Hilkija läheb naisprohvet Hulda juurde ja küsib temalt. Hulda ütleb talle, et Jehoova käskis Joosijale edasi öelda järgmist: „Jeruusalemma ja kogu rahvast karistatakse, sest nad on ebajumalaid kummardanud ja maa on täis kurjust. Aga kuna sina, Joosija, oled head teinud, tuleb see karistus alles pärast sinu surma.”