VAATA, kuidas need inimesed selle noore mehe üle naeravad. Kas sa tead, kes see on? See on Jeremija. Ta on väga tähtis Jumala prohvet.

Varsti pärast seda, kui kuningas Joosija hakkab maalt ebajumalakujusid hävitama, valib Jehoova Jeremija oma prohvetiks. Kuid Jeremija arvab, et ta on veel liiga noor, et prohvet olla. Aga Jehoova ütleb, et Ta aitab teda.

Jeremija käsib iisraellastel halvalt teelt pöörduda. „Jumalad, keda teised rahvad kummardavad, on ebajumalad,” ütleb ta. Kuid paljud iisraellased kummardavad parema meelega ebajumalaid kui tõelist Jumalat Jehoovat. Kui Jeremija ütleb rahvale, et Jumal karistab neid nende kurjuse eest, nad vaid naeravad tema üle.

Aastad mööduvad. Joosija sureb, ja kolm kuud hiljem saab tema poeg Joojakim kuningaks. Jeremija räägib pidevalt rahvale: „Jeruusalemm hävitatakse, kui te oma halvalt teelt ei pöördu.” Preestrid võtavad Jeremija kinni ja karjuvad: „Sind tuleks selliste sõnade eest tappa.” Siis ütlevad nad Iisraeli vürstidele: „Jeremija tuleks tappa, sest ta on meie linna vastu rääkinud.”

Mida Jeremija nüüd teeb? Ta ei karda! Ta ütleb neile kõigile: „Jehoova saatis mind teile seda rääkima. Kui te oma halvalt teelt ei pöördu, hävitab Jehoova Jeruusalemma. Aga teadke seda: kui te minu tapate, siis tapate mehe, kes pole midagi halba teinud.”

Vürstid jätavad Jeremija ellu, kuid iisraellased ei pöördu oma halvalt teelt. Hiljem tuleb Babüloni kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma vastu sõdima. Lõpuks teeb ta iisraellased oma sulasteks. Ta viib paljud tuhanded inimesed Babüloni. Mõtle, milline tunne oleks, kui võõrad inimesed viiksid sind kodust ära võõrale maale!