Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

INdaba 82: UMoridekayi No-Esta

INdaba 82: UMoridekayi No-Esta

AKHE sibuyele emva eemnyakeni eembalwa ngaphambi kokobana u-Ezra aye eJerusalema. UMoridekayi no-Esta ma-Israyeli aqakatheke khulu embusweni wePheresiya.U-Esta yindlovukazi, umzawakhe uMoridekayi ngowesibili embusweni ngemva kwakhe. Akhe sibone bonyana lokhu kwenzeka bunjani.

Ababelethi baka-Esta bahlongakala aseselisana, ngalokho wakhuliswa nguMoridekayi. U-Ahashiveroshi ikosi yePheresiya, gade anesigodlo edorobheni leShushani, uMoridekayi gade angenye yeenceku zakhe. Langelinye umfazi wekosi uVashiti akhenge ayilalele, ngalokho-ke ikosi yakhetha umfazi omutjha bona abe yindlovukazi. Uyazi bonyana ngimuphi umfazi eyamkhethako? Bekungu-Esta omuhle osesemutjha.

UHamani ukwatele uMoridekayi

Uyayibona indoda ezikhukhumezako le abantu abayikhothamelako? Ibizo layo nguHamani. Bekayindoda eqakatheke khulu ePheresiya. UHamani gade afuna uMoridekayi ombona ahlezi lapha lo bona naye amkhothamele. Kodwana uMoridekayi gade angakhe akwenze lokho. Gade acabanga bona akukalungi ukukhothamela indoda engakalungi le. Lokhu kwamsilinga khulu uHamani. Ngalokho ngilokhu-ke akwenzako.

UHamani watjela ikosi amala ngama-Israyeli. Wathi ekosini: ‘Babantu abambi abangafuniko ukulalela umthetho wakho. Kufanele babulawe.’ U-Ahashiveroshi gade angazi bonyana umkakhe u-Esta naye um-Israyeli. Ngalokho-ke wamlalela uHamani wenza nomthetho wokobanyana ngelanga elithileko, woke ama-Israyeli kufuneka abulawe.

Lokha uMoridekayi nakezwa ngomthetho lo, wasilingeka khulu. Wathumela umlayezo ku-Esta wathi: ‘Mdele utjele ikosi, begodu uyirabhele bona isisindise.’ Gade kujamelene nomthetho wePheresiya ukuyokubona ikosi ungakabizwa. Kodwana u-Esta waya angakabizwa. Ikosi yamkhuphela intongayo yerhawuda, ukutjengisa bona bekavumelekile ukungena. U-Esta wamemela ikosi noHamani esidlweni esikhulu. Lapho ikosi yabuza u-Esta bona ufuna amenzeleni. U-Esta wathi uzayitjela yona noHamani godu nebangeza esidlweni esinye ngelanga elilandelako.

Esidlweneso u-Esta watjela ikosi wathi: ‘Mina nabantu bekhethu sizokubulawa.’ Ikosi yasilingeka. Yabuza yathi: ‘Ngubani ongalinga enze into enjalo.’

U-Esta wathi: ‘Indoda elinaba, nguHamani ongakalungi lo!’

INdlovukazi u-Esta imangalela uHamani

Ikosi yasilingeka kwamambala. Yalayela bona uHamani abulawe. Ngemva kwalokho ikosi yenza uMoridekayi waba ngowesibili embusweni ngemva kwayo. UMoridekayi wenza umthetho omutjha ovumela ama-Israyeli bona azivikele ngelanga ebekufanele abulawe ngalo. Ngombana uMoridekayi besele ayindoda eqakatheke kangaka, abantu abanengi barhelebha ama-Israyeli asinda emanabenabo.

Incwadi yeBhayibhili ka-Esta.



Iimbuzo

  • Ngubani uMoridekayi no-Esta?
  • Kubayini iKosi u-Ahashiveroshi afuna umfazi omutjha, begodu wakhetha bani?
  • Ngubani uHamani, begodu khuyini eyamenza wakwata khulu?
  • Ngimuphi umthetho owenziwako, begodu yini u-Esta ayenzako ngemva kokufumana umlayezo ovela kuMoridekayi?
  • Kwenzekani ngoHamani nangoMoridekayi?
  • Ama-Israyeli asindiswa bunjani emanabenawo?

Iimbuzo engezelelekileko

  • Funda u-Esta 2:12-18.

    U-Esta wakutjengisa njani ukuqakatheka kokuhlakulela ‘umoya omuhle nonokuthula’? (Esta 2:15; 1 Pit. 3:1-5)

  • Funda u-Esta 4:1-17.

    Njengombana u-Esta anikelwa ithuba lokobana ajamele ukukhulekela kweqiniso, ngiliphi ithuba esinikelwe lona namhlanjesi lokutjengisa ukuzinikela kwethu nokuthembeka kuJehova? (Esta 4:13, 14; Mt. 5:14-16; 24:14)

  • Funda u-Esta 7:1-6.

    Abantu abanengi bakaZimu namhlanjesi bazifake njani engozini njengombana kwenza u-Esta? (Esta 7:4; Mt. 10:16-22; 1 Pit. 2:12)