Ir al contenido

Ir al índice

BʼANTAJIK 83

Ri täq tapya rech Jerusalén

Ri täq tapya rech Jerusalén

¡CHAWILAMPEʼ ri nimalaj chak tijan kbʼanik! Ri täq israelitas xkeyak ri täq tapya rech Jerusalén. Chiʼ Nabucodonosor xusach uwäch Jerusalén 152 junabʼ nabʼe, xuqasaj ri täq tapya xuqujeʼ xukʼatsaj ri täq uchiʼja rech ri tinamit. Ri täq israelitas xekiyak ta ri täq tapya chiʼ xeʼopan Jerusalén.

¿La awetaʼm su kinaʼom ri täq israelitas pa täq junabʼ che e kʼo ta wa täq tapya? Kixibʼin kibʼ. Rumal waʼ kʼäx ta kkeriqo ri täq kikʼulel che ubʼanik kʼäx chike. Chqilampeʼ wajun achi riʼ ubʼiʼ Nehemías, tijan keʼutoʼ ri täq winaq che uyakik ri täq tapya rech Jerusalén. ¿La awetaʼm jachin laʼ ri Nehemías?

Nehemías are jun israelita petinäq pa ri tinamit ubʼiʼ Susa, chilaʼ kʼo wi Mardoqueo xuqujeʼ ri Ester. Nehemías xchakun pa rachoch ri ajawinel, rumal laʼ wet e kʼo na ri Mardoqueo xuqujeʼ ri Ester xkebʼan waʼ e rachiʼl. Ri Loqʼalaj Pixabʼ kʼot kubʼij che Nehemías xchakun rukʼ rachajil ri Ester, ri ajawinel Asuero. Are xchakun rukʼ ri ukabʼ ajawinel ubʼiʼ Artajerjes.

Musach chawe che, Artajerjes are ri utzalaj ajawinel che xuya bʼi nim pwäq che Esdras rech kukʼam bʼi Jerusalén rech kbʼan ubʼanik ri loqʼalaj ja rech Jehová. Tekʼuriʼ, Esdras xuyak ta ri täq tapya e tzaqnäq pa ri tinamit. Chqilampeʼ su xubʼan Nehemías che wariʼ.

Qʼaxnäq chi 13 junabʼ che ri Artajerjes xuya ri pwäq che ri Esdras rech kubʼan ubʼanik ri loqʼalaj ja. Kimik ri Nehemías are ajkʼamal bʼe chike ri ajqʼaxal uvino ri ajawinel. Are krilo che kyaʼ ta veneno rukʼ ri uvino ri ajawinel. Wajun chak riʼ sibʼalaj nim ubʼantajik.

Rumal laʼ, xopan jun qʼij che ri Hanani, ri rachalal ri Nehemías xuqujeʼ nikʼaj chik achijabʼ rech ri tinamit Israel xepe che urilik Nehemías. Xkebʼij che, che ri täq israelitas e kʼo pa kʼäx, rumal waʼ xkebʼij che ri täq tapya rech Jerusalén majaʼ keyakik. Nehemías sibʼalaj xbʼisonik, xuqujeʼ xubʼan uchʼawem rukʼ Jehová.

Tekʼuriʼ pa jun qʼij ri ajawinel xrilo che Nehemías sibʼalaj kbʼisonik, rumal laʼ xuta che: ‹¿Suche sibʼalaj katbʼisonik?› Nehemías xubʼij che are rumal che ri Jerusalén kʼo pa kʼäx xuqujeʼ rumal ri täq tapya e tzaqnäq na. ‹¿Su kawaj?› Xchaʼ ri ajawinel.

‹Kwaj kaya chwe kinbʼe Jerusalén›, xchaʼ Nehemías, ‹rech kinyak chi na ri täq tapya›, xchaʼ. Artajerjes sibʼalaj jun utz achi. Xubʼij che Nehemías, che kkunik kbʼek, xuqujeʼ xutoʼ che utzukuxik cheʼ rech ri chak. Qʼaxnäq chi kebʼ oxibʼ qʼij chiʼ xopan Jerusalén, Nehemías xubʼij chike ri tinamit su kraj kubʼano. Utz xketa wariʼ, rumal laʼ xkebʼij: ‹Chojok che ri chak›, xechaʼ.

Chiʼ ri täq kikʼulel ri israelitas xkilo che ri täq tapya nim chi bʼenäq, xkebʼij wariʼ: ‹Joʼ tekʼuriʼ cheqamsaj rech kqaqʼatij, o kqaʼatmij ri chak›. Chiʼ Nehemías xuta wariʼ, xuya jalajoj täq chʼichʼ chike ri täq ajchak tekʼuriʼ xubʼij chike: ‹Xaq mixibʼij iwibʼ. Chixchʼojin puwiʼ ri taq iwachalal, ri täq iwalkʼwal, täq iwixoqil, xuqujeʼ puwiʼ ri iwachoch›, xchaʼ chike.

Ri tinamit xuxibʼij ta ribʼ. Kʼo täq kichʼichʼ pa kiqʼabʼ pa qʼij chaqʼabʼ, tekʼuriʼ e tijan che ri kichak. Rumal laʼ, xkekʼis ri chak pa 52 qʼij. Kimik kʼot chi kʼäx pa ri tinamit. Nehemías xuqujeʼ Esdras xkekʼut ri utaqonik ri Ajawaxel, tekʼuriʼ ri tinamit sibʼalaj xekikotik.

Tekʼuriʼ wariʼ junam täj rukʼ nabʼe, chiʼ majaʼ na kebʼe Babilonia. Ri ajawinel rech Persia kubʼan qʼatbʼaltzij pa kiwiʼ rumal laʼ ri tinamit rajawaxik kkepatanej. Tekʼuriʼ Jehová xubʼij che kutaq lo jun kʼakʼ ajawinel, tekʼuriʼ kukʼam lo uxlunem pa ri tinamit. ¿Jachin laʼ? ¿Su kubʼan che ukʼamik lo uxlunem cho ruwäch Ulew? Kqʼax na 450 junabʼ tekʼuriʼ ri Ajawaxel xukʼut chirij wariʼ. Tekʼuriʼ kkʼejeʼ jun alaj neʼ sibʼalaj nim ubʼantajik. Wariʼ jun chik bʼantajik.