VAATA seda noort poissi, kes nende vanemate meestega räägib. Need on õpetajad Jumala templis Jeruusalemmas. Ja see poiss on Jeesus. Ta on tublisti kasvanud. Nüüd on ta 12-aastane.

Õpetajad on väga üllatunud, et Jeesus teab nii palju Jumalast ja sellest, mis on Piiblisse kirja pandud. Kuid miks pole Joosep ja Maarja siin? Kus nad on? Vaatame järele.

Igal aastal läheb Joosep oma perega Jeruusalemma, et pühitseda ühte erilist püha, mida nimetatakse paasaks. Naatsaretist Jeruusalemma on pikk tee. Kellelgi ei ole autot, ja pole ka ronge. Tol ajal neid ei olnud olemaski. Enamik inimesi käib jalgsi, ja Jeruusalemma minekuks kulub neil umbes kolm päeva.

Joosepil on nüüd juba suur pere. Jeesusel on ka nooremaid vendi ja õdesid, kelle eest vanemad peavad hoolt kandma. Joosep ja Maarja on nüüd koos lastega asunud pikale tagasiteele koju Naatsaretti. Nad arvavad, et Jeesus on koos teistega teel. Aga kui nad päeva lõpul peatuvad, ei leia nad Jeesust. Nad otsivad teda oma sugulaste ja sõprade seast, kuid ta ei ole nendega! Sellepärast lähevad nad tagasi Jeruusalemma, et Jeesust sealt otsida.

Lõpuks leiavad nad Jeesuse siit, õpetajate keskelt. Ta kuulab neid ja esitab küsimusi. Kõik inimesed on Jeesuse tarkuse üle imestunud. Kuid Maarja ütleb: „Laps, miks sa oled meile seda teinud? Sinu isa ja mina oleme sind suure murega otsinud.”

„Miks te mind otsima pidite?” vastab Jeesus. „Kas te ei teadnud, et ma pidin olema oma Isa kojas?”

Jah, Jeesusele meeldib olla seal, kus ta võib Jumalat tundma õppida. Kas ka meie ei peaks samamoodi arvama? Kodus Naatsaretis käis Jeesus igal nädalal kokkutulekutel, et Jumalat kummardada. Kuna ta pani alati hästi tähele, õppis ta Piiblist palju asju. Olgem siis ka meie sellised nagu Jeesus ja võtkem teda eeskujuks.