JEESUS on peatunud, et puhata Samaarias kaevu juures. Tema jüngrid on läinud linna toitu ostma. Naine, kellega Jeesus räägib, on tulnud vett võtma. Jeesus ütleb talle: „Anna mulle juua.”

See üllatab naist väga. Kas sa tead, miks? Sellepärast, et Jeesus on juut, aga naine on samaarlanna. Enamikule juutidele samaarlased ei meeldi. Juudid isegi ei räägi nendega! Kuid Jeesus armastab igasuguseid inimesi. Sellepärast ütleb ta: „Kui sa teaksid, kes sinult vett palub, siis sa paluksid teda, ja ta annaks sulle eluandvat vett.”

Naine ütleb: „Isand, kaev on sügav ja sul pole isegi ämbrit. Kust sa saaksid seda eluandvat vett?”

Jeesus selgitab: „Kui sa jood vett sellest kaevust, tahad sa jälle juua, aga vesi, mida mina annan, teeb nii, et inimene võib elada igavesti.”

Naine ütleb: „Isand, anna mulle seda vett! Siis ei teki mul enam kunagi janu. Ja ma ei pea enam siia vee järele tulema.”

Naine arvab, et Jeesus räägib päris veest. Kuid Jeesus räägib tõest, mis on seotud Jumala ja tema kuningriigiga. See tõde on nagu eluandev vesi. See võib inimesele igavese elu anda.

Jeesus ütleb nüüd naisele: „Mine, kutsu oma mees ja tule tagasi.”

„Mul ei ole meest,” vastab naine.

„Sa vastasid õigesti,” ütleb Jeesus. „Aga viis meest on sul olnud ja see, kes sul nüüd on, ei ole sinu mees.”

Naine on hämmastunud, sest kõik see on tõsi. Kuidas Jeesus kõike seda teadis? Sest ta on Jumala saadetud Tõotatu ja Jumal annab talle neid teadmisi. Sel hetkel jõuavad Jeesuse jüngrid tagasi, ja nad on imestunud, et ta räägib Samaaria naisega.

Mida me sellest kõigest õppida võime? See näitab, et Jeesus on sõbralik igast rassist inimeste vastu. Sellised peaksime ka meie olema. Me ei tohiks mõelda, et mõned inimesed on halvad ainult sellepärast, et nad on teisest rassist. Jeesus tahab, et kõik inimesed kuuleksid tõde, mis viib igavesse ellu. Ka meil peaks olema soov aidata inimestel tõde tundma õppida.