Go na content

Foe san ede joe kan bribi ini bijbel

Foe san ede joe kan bribi ini bijbel

Foe san ede joe kan bribi ini bijbel

Son sma e taki dati joe no kan froetrow san bijbel e taki, èn na foeroe presi sma teki a denki disi foe den abra. Dati meki foeroe sma na ini a ten disi e weigri foe teki san bijbel e taki, foe di den e si en leki wan sani di joe no kan bribi na ini.

Na a tra sei, san Jesus Krestes ben taigi Gado na ini begi, e meki sma bribi ini bijbel: „Joe wortoe na waarheid.” Èn bijbel srefi e sori taki na Gado ben meki sma skrifi en. — Johanes 17:17; 2 Timoteus 3:16.

San joe e denki foe disi? Wan boen reide de foe bribi ini bijbel? Noso boeweisi de troetroe taki wi no kan froetrow san bijbel e taki, dati a de kontrari ensrefi èn taki ibri leisi baka a e taki wan tra sani?

A de kontrari ensrefi?

Son sma kan taki dati bijbel de kontrari ensrefi, ma oiti wan sma sori joe wan troetroe eksempre foe dati? Noiti wi no si wan eksempre di ben sori taki disi de so, baka wan finifini ondrosoekoe. A troe taki a kan gersi leki son tori na ini bijbel no e kroederi nanga makandra. Ma foeroetron a problema de, taki sma no abi nofo sabi foe den finifini pisi foe tori nanga a situwâsi foe den ten dati.

Foe eksempre, son sma sa poti prakseri tapoe sani di den e si leki sani na ini bijbel di no e kroederi nanga makandra, foe di den e aksi: ’Pe Kain ben feni en wefi?’ Den e prakseri taki Kain nanga Abel ben de den wan-enkri pikin foe Adam nanga Eva. Ma a prakseri disi abi en fondamenti tapoe wan fowtoe denki foe san bijbel e taki. Bijbel e tjari kon na krin taki Adam „ben tron papa foe manpikin nanga oemapikin” (Genesis 5:4). So boen, Kain ben trow nanga wan sisa foe en noso kande nanga wan bradapikin noso sisapikin.

Foeroetron a de so, taki sma di e kroetoe sani, e soekoe sani nomo di de kontrari densrefi èn dati meki den e taki kande: ’A bijbel skrifiman Mateus e taki dati wan legre edeman ben kon aksi Jesus wan boen, ala di Lukas e taki dati a legre edeman ben seni sma di ben teki presi gi en, foe go aksi. Sortoewan foe den boen?’ (Mateus 8:5, 6; Lukas 7:2, 3) Ma disi de troetroe wan sani di de kontrari ensrefi?

Te den e gi a sma di de troetroe frantiwortoe gi wan wroko di tra sma doe, a grani foe a wroko dati, dan wan reidelek sma no e taki dati disi de kontrari ensrefi. Foe eksempre, joe e si en leki wan fowtoe sani te den e froeteri taki wan komsarsi ben bow wan pasi, ala di a ben de den ensjinoroe nanga den wrokoman foe en di ben bow a pasi troetroe? Kwetikweti! Na so, Mateus no e taki wan tra sani te a e taki dati a legre edeman ben aksi Jesus wan sani, ma soleki fa Lukas e skrifi, den sma di ben teki presi gi a legre edeman, ben aksi Jesus.

Te sma kon sabi sani moro fini, dan sani na ini bijbel di gersi taki den no e kroederi nanga makandra, e komoto na pasi.

Historia nanga sabidensi

Wan ten ben de taki foeroe sma ben tweifri na a soifrifasi foe bijbel historia. Foe eksempre, sma di e kroetoe sani ben tweifri efoe den sortoe sma foe bijbel leki kownoe Sargon foe Asiria, Bèlsasar foe Babilon, nanga a tiriman foe Rome, Pontius Pilatus, ben libi troetroe. Ma sani di sma feni no so langa pasa ete, sori taki a wan bijbel tori baka a trawan, de troe. Dati meki a historia skrifiman Moshe Pearlman ben skrifi: „Wantronso, koniman di e tweifri na sani èn di ben tweifri srefi na a soifrifasi foe den historia pisi foe na Owroe Testamenti ben bigin kenki a denki foe den.”

Efoe wi wani bribi ini bijbel, dan a moesoe de soifri toe ini tori di abi foe doe nanga sabidensi. A no so? No so langa pasa kaba, sabidensiman, tra fasi leki san bijbel e taki, ben froeklari taki na universum no ben abi wan bigin. Ma no so langa pasa ete, a sabiman tapoe a kontren foe astronomia, Robert Jastrow, ben sori go na moro njoen tori di e boeweisi taki disi no troe, èn a ben tjari kon na krin: „Now wi e si fa a boeweisi di astronomia e gi, e tjari wi go na a fasi fa bijbel e si a bigin foe grontapoe. Den finifini tori e difrenti, ma den moro prenspari pisi na ini den astronomia tori nanga bijbel tori foe Genesis, na a srefi.” — Genesis 1:1.

Sma kenki a prakseri foe den so srefi di den ben abi foe a fasi fa grontapoe bow. „Rèis di sma meki foe feni njoen kondre”, na so The World Book Encyclopedia e tjari kon na krin, „ben sori taki grontapoe ben lontoe, a no ben plata soleki fa moro foeroe sma ben bribi.” Ma a heri pisi ten dati bijbel ben abi leti! Moro leki 2000 jari bifo den rèis dati, bijbel ben taki na Jesaja 40:22: „Wan Sma de di e libi na tapoesei foe a lontoe foe grontapoe”, noso soleki fa tra vertaling e taki, „a globe foe grontapoe” (Douay), èn „a lontoe grontapoe” (Moffatt).

So boen, o moro libisma e kon sabi sani, o moro bigi a boeweisi de taki den kan bribi ini bijbel. Sir Frederic Kenyon, di fosi ben de driktoro foe na Ingrisi Museum, ben skrifi: „Den boen bakapisi di de kaba, e boeweisi wi san bribi ben sa sori wi, taki o moro sabi wi e kisi, o moro winimarki disi e tjari kon gi bijbel.”

Taki na fesi fa a tamara sa de

Ma wi kan bribi troetroe san bijbel e taki na fesi foe a tamara, so srefi san a e pramisi foe wan ’regtfardiki njoen hemel nanga njoen grontapoe’? (2 Petrus 3:13; Openbaring 21:3, 4) We, sortoe nen bijbel bow na ini a ten di pasa, so taki sma kan froetrow san a e taki? Ibri leisi baka, profeititori di ben skrifi srefi hondrohondro jari na fesi, kon troe finifini!

Foe eksempre, pikinmoro 200 jari bifo a ben pasa, bijbel ben taki na fesi dati den ben o wini a tranga Babilon. Te joe loekoe en boen, dan bijbel ben taki dati den Mediasma di ben go wroko makandra nanga den Persiasma, ben de den winiman. Èn ala di Cirus, a kownoe foe Persia, no ben gebore srefi ete, tokoe bijbel ben taki na fesi dati a ben o abi wan bigi prati ini a wini. Bijbel ben taki dati a liba Eufraat, den watra di ben kibri Babilon foe ogri no miti en, „moesoe kon drei”, èn taki „den no sa tapoe den portoe [foe Babilon]”. — Jeremia 50:38; Jesaja 13:17-19; 44:27–45:1.

Den spesroetoe finifini tori disi ben kon troe, soleki fa a historia skrifiman Herodotus ben skrifi. Moro fara, bijbel ben taki na fesi dati te foe kaba, Babilon ben o tron wan broko pranasi pe no wan sma e libi. Èn dati na soifri san ben pasa. Na ini a ten disi, Babilon na soso wan ipi ston pe no wan sma e libi (Jesaja 13:20-22; Jeremia 51:37, 41-43). Èn bijbel abi someni tra profeititori di kon troe na wan froewondroe fasi.

San bijbel e taki na fesi dan foe a disiten grontapoe seti foe sani? A e taki: „Dati joe moe sabi toe taki, na dem laatste dei wan toemoesi ogri tem sa kom. Bikasi dan soema sa de, disi lobbi nomo dem srefi; disi gridi; disi meki dem srefi bigi; disi habi heimembre; en disi kosi Gado; disi no gi jesi na dem tata nanga mama; disi no sabi tangi, en disi no sori Gado respeki; Disi no sabi wan reti lobbi; . . . disi lobbi dem luste moro, leki dem lobbi Gado; Dem sori troe, leki taki dem habi da reti Gadoliebi, ma da tranga vo hem dem no de sori.” — 2 Timoteus 3:1-5, Njoe Testament Nanga dem Psalm.

Seiker, wi e si fa den sani disi e kon troe now! Ma foe „dem laatste dei [foe a grontapoe disi]”, bijbel e taki na fesi foe den sani disi toe: „Nâsi sa opo go feti nanga nâsi èn kownoekondroe nanga kownoekondre, èn . . . mankeri foe njanjan . . . sa de.” So srefi „bigi gronseki sa de, èn na a wan presi baka a trawan pestsiki”. — Mateus 24:7; Lukas 21:11.

Ija, bijbel profeititori e kon troe na ini a ten disi! We dan, fa a de nanga den pramisi di moesoe kon troe ete, soleki: „Na den regtfardiki sma sa abi grontapoe leki a goedoe foe den, èn den sa libi na tapoe foe têgo”, nanga, „Den sa moesoe naki den feti-owroe foe den kon tron proegoe . . . , so srefi den no sa leri orlokoe moro?” — Psalm 37:29; Jesaja 2:4.

’Dati moi toemoesi foe de troe’, son sma e taki kande. Ma troetroe, wi no abi no wan reide foe tweifri na wan sani di a Kriaman foe wi e pramisi. Wi kan bribi ini a Wortoe foe en! (Titus 1:2) Te joe e ondrosoekoe a boeweisi moro fara, dan joe sa kisi na overtoigi foe disi moro nanga moro.

Te a no taki tra fasi, dan ala den bijbeltekst teki skrifi foe a New World Translation of the Holy Scriptures.

[Prenspari pisi na tapoe bladzijde 4]

„Den boen bakapisi di de kaba, e boeweisi wi san bribi ben sa sori wi, taki o moro sabi wi e kisi, o moro winimarki disi e tjari kon gi bijbel”