Sikʼ li naʼlebʼ

Sikʼ li xtusulal naʼlebʼ

Kiwank li qʼetok ibʼ saʼ xnaʼajebʼ li musiqʼej

Kiwank li qʼetok ibʼ saʼ xnaʼajebʼ li musiqʼej

Naq laj Tza kiroksi jun li kʼantiʼ re aatinak rikʼin li xʼEva, aʼan ajwiʼ kixqʼet ribʼ chiru li Yos

Chixjunilebʼ li musiqʼej li kixyobʼtesi li Jehobʼa chaabʼilebʼ xnaʼlebʼ. Abʼan wank jun li kixqʼet ribʼ. Aʼan laj Tza. Laj Tza kiraj naq tloqʼoniiq ru ut inkʼaʼ kiraj naq tloqʼoniiq ru li Yos. Qilaq li kikʼulmank.

Saʼ li naʼajej Edén wank naabʼal li kiʼil qʼeen. Li Jehobʼa kixye re laj Adán ut li xʼEva naq naru teʼxlow ru ebʼ li cheʼ. Abʼan li Yos kixye ajwiʼ naq wank jun li cheʼ li inkʼaʼ naru teʼxlow li ru. Xbʼaan naq wi teʼxbʼaanu, teʼkamq (Génesis 2:9, 16, 17).

Saʼ jun kutan naq wank xjunes li xʼEva, kiʼaatinaak xbʼaan jun li kʼantiʼ. Chʼolchʼo naq moko aʼ ta li kʼantiʼ kiʼaatinak, laj Tza bʼan kiroksi jun li kʼantiʼ re raatinankil li xʼEva. Laj Tza kixye re li xʼEva naq wi tixlow ru li cheʼ twanq xnaʼlebʼ joʼ li Yos. Kixye ajwiʼ re, naq moko tkamq ta. Abʼan aʼin tikʼtiʼ. Li xʼEva kixpaabʼ chixjunil li kixye laj Tza ut kixlow ru li cheʼ. Moqon kixkʼe re laj Adán ut kixlow ajwiʼ (Génesis 3:1-6).

Li kikʼulmank naxkʼut chiqu naq laj Tza naxqʼet ribʼ chiru li Yos ut aj tikʼtiʼ. Kixye re li xʼEva naq wi tixlow ru li cheʼ moko tkamq ta. Abʼan aʼin tikʼtiʼ. Laj Adán ut li xʼEva keʼkamk. Laj Tza moko kikamk ta, abʼan twulaq xhoonalil naq tsacheʼq ru xbʼaan naq xmaakobʼk. Abʼanan, anaqwan toj yoʼyo ut toj yook xbʼalaqʼinkilebʼ li qas qiitzʼin. Toj yook ajwiʼ chi tikʼtiʼik ut naxbʼaanu naq ebʼ li qas qiitzʼin teʼxqʼet li xchaqʼrabʼ li Yos (Juan 8:44).

Junchʼol chik ebʼ li ánjel keʼxqʼet ribʼ

Saʼ xnumikebʼ li kutan, junchʼol chik ebʼ li ánjel keʼmaaʼusoʼk xnaʼlebʼ. Ebʼ li ánjel aʼin keʼxkʼe reetal naq ebʼ li ixq li wankebʼ saʼ Ruuchichʼochʼ qʼaxal chʼinaʼusebʼ ut xeʼraj wank rikʼinebʼ. Joʼkan naq xeʼtibʼeloʼk joʼ winq ut xeʼchalk saʼ Ruuchichʼochʼ. Ut xeʼxkʼam ebʼ li ixq choʼq rixaqil. Aʼin moko naxchap ta ribʼ rikʼin li rajom li Yos choʼq rehebʼ li ánjel (Génesis 6:1, 2; Judas 6).

Ebʼ li ánjel li maaʼusebʼ xchʼool xeʼkubʼeek chaq saʼ Ruuchichʼochʼ re wank rikʼinebʼ li ixq

Aʼin kixkʼam chaq naabʼal li chʼaʼajkilal saʼ xbʼeenebʼ li qas qiitzʼin. Ebʼ li rixaqil ebʼ li ánjel keʼwank xkokʼal, abʼan moko juntaqʼeetebʼ ta rikʼinebʼ li junchʼol chik chi kokʼal. Jwal nim xteramebʼ, maaʼusebʼ xnaʼlebʼ ut josqʼebʼ. Saʼ xnumikebʼ li kutan, li Ruuchichʼochʼ kinujak chi maaʼusilal joʼkan naq li Yos kixkʼam chaq li Bʼutʼihaʼ re xsachbʼalebʼ chixjunilebʼ. Kaʼajwiʼ kikoleʼk laj Noé ut li xjunkabʼal xbʼaan naq tiikebʼ xchʼool (Génesis 6:​4, 11; 7:23).

Abʼanan, ebʼ li ánjel li maaʼusebʼ xchʼool moko keʼkamk ta, keʼsutqʼiik wiʼ chik saʼ xnaʼajebʼ li musiqʼej. Abʼanan keʼqʼuseʼk xbʼaan li Yos. Moko keʼkʼuleʼk ta chik saʼ xyanqebʼ li ánjel li chaabʼilebʼ xchʼool. Joʼkan ajwiʼ, li Yos moko kixkanabʼ ta chik naq teʼtibʼeloʼq wiʼ chik. Ut chi seebʼ teʼsacheʼq chi junajwa saʼ xkutankil li raqok aatin (Judas 6).

Kiʼisiik chaq laj Tza saʼ choxa

Laj Tza ut ebʼ li ánjel li maaʼusebʼ xchʼool xeʼisiik chaq saʼ choxa

Saʼ xtiklajik li chihabʼ 1914 kiwank jun li nimla yalok u saʼ choxa. Li hu Apocalipsis naxye li kikʼulmank: «Tojaʼ naq kitiklaak jun li nimla yalok u saʼ choxa: laj Miguel [aʼ li Jesús naq ak kiwakliik wiʼ chik chi yoʼyo] rochbʼeenebʼ li xʼánjel [li chaabʼilebʼ xnaʼlebʼ] keʼxyal xmetzʼew rikʼin li nimla kʼantiʼ [aʼ laj Tza]. Keʼyalok ajwiʼ ebʼ li nimla xul rochbʼeenebʼ li xʼánjel [li maaʼusebʼ xchʼool], abʼan inkʼaʼ keʼxkuy ut inkʼaʼ chik kiwank naʼajej choʼq rehebʼ saʼ choxa. Ut kikuteʼk chaq taqʼa li nimla xul, li najter kʼantiʼ, aʼ li maaʼus ut aj tza nayeemank re: aʼan nabʼalaqʼink re chixjunil li ruuchichʼochʼ; kikuteʼk chaq saʼ ruuchichʼochʼ rochbʼeen chaq ebʼ li xʼánjel [li maaʼusebʼ xchʼool]».

Kʼaru kixkʼam chaq aʼin? Li Santil Hu naxye: «Joʼkan utan, chisahoʼq saʼ eechʼool, ex choxa ut chejunilex li wankex chisaʼ». Ebʼ li ánjel li chaabʼilebʼ xchʼool naru nekeʼsahoʼk xbʼaan naq laj Tza ut ebʼ li maaʼus aj musiqʼej keʼisiik chaq saʼ choxa. Abʼan, kʼaru tkʼulmanq rikʼinebʼ li kristiʼaan li wankebʼ saʼ Ruuchichʼochʼ? Li Santil Hu naxye: «Ra chaalel saʼ eebʼeen laaʼex li ruuchichʼochʼ ut palaw, xbʼaan naq laj tza xkubʼeek eerikʼin chi kʼajoʼ xjosqʼil: naxnaw naq ajlanbʼil kutan aj chik taawanq» (Apocalipsis 12:7-9, 12).

Joʼkan tzʼaqal, laj Tza ut ebʼ li rechmusiqʼejil li maaʼusebʼ xchʼool nekeʼxbʼalaqʼi ut nekeʼxrahobʼtesi ebʼ li kristiʼaan arin saʼ Ruuchichʼochʼ. Ebʼ li ánjel aʼin li maaʼusebʼ xchʼool nekeʼkʼabʼaʼiik maaʼus aj musiqʼej. Xikʼ nekeʼril li Yos ut chixjunilebʼ maaʼusebʼ xchʼool.