1., 2. Kellelt peaksid vanemad laste kasvatamisel abi otsima?

„LAPSED on pärand Jehoovalt!” hõiskas umbes 3000 aastat tagasi üks lapsevanem, kes pidas oma lapsi kalliks (Laul 127:3). Tõepoolest, lapsevanemaks olemise rõõm on Jehoova hinnaline kingitus, mille osaliseks võib saada enamik abielus inimesi. Lapsevanemaks saanud aga märkavad peagi, et peale rõõmu toob vanemaseisus kaasa ka kohustusi.

² Eriti tänapäeval on lastekasvatamine vaevanõudev ülesanne. Siiski on paljud sellega edukalt toime tulnud ning laulik näitab inspireeritult, kuidas see on võimalikuks osutunud: „Kui Jehoova ei ehita koda, siis ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu!” (Laul 127:1). Mida täpsemalt sa Jehoova juhendeid järgid, seda parem lapsevanem sinust saab. Piibel ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” (Õpetussõnad 3:5). Kas sina oled seda 20 aastat kestvat kasvatustööd ette võttes valmis Jehoova nõuandeid kuulda võtma?

3. Milline kohustus lasub isal laste kasvatamise suhtes?

³ Paljudes kodudes üle kogu maailma peavad mehed lastekasvatust peamiselt naiste tööks. On tõsi, et Jumala Sõna osutab isale kui peamisele leivateenijale. Kuid seal öeldakse ka seda, et tal on koduseid  kohustusi. Piibel ütleb: „Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda [„pärast pead sa üles ehitama ka oma peret”, NW]!” (Õpetussõnad 24:27). Jumala silmis on isa ja ema lastekasvatuses kaastöölised (Õpetussõnad 1:8, 9).

4. Miks me ei peaks poisslapsi tüdrukutest ülemaks pidama?

⁴ Kuidas sina oma lastesse suhtud? Teadaanded näitavad, et Aasias „ei olda tüdruku ilmaletuleku üle tihtipeale sugugi rõõmsad”. Teadete kohaselt suhtutakse Ladina-Ameerikas isegi „haritumates peredes” tüdrukutesse ikka veel eelarvamusega. Tegelikult aga ei ole tüdrukud sugugi alama klassi lapsed. Jaakob, muistsest ajast kuulus isa, ütles kõigi oma järeltulijate kohta, kaasa arvatud tütarde kohta, kes talle selleks ajaks ilmale olid tulnud, et „need on lapsed, keda Jumal [talle] armulikult on andnud” (1. Moosese 33:1—5; 37:35). Ning Jeesus õnnistas kõiki „lapsukesi” (poisse ja tüdrukuid), kes tema juurde toodi (Matteuse 19:13—15). Võime olla kindlad, et tema teguviis peegeldas Jehoova seisukohta (5. Moosese 16:14).

5. Mida peaks abielupaar oma pere suurust planeerides arvesse võtma?

⁵ Kas ühiskonnas, kus sina elad, oodatakse üldiselt, et naine sünnitaks võimalikult palju lapsi? Selles, kui palju lapsi muretseda, on igal abielupaaril täielik õigus langetada isiklik otsus. Kuidas on lugu siis, kui vanematel puuduvad võimalused suure lastepere toitmiseks, katmiseks ja harimiseks? Kindlasti peaks abielupaar oma pere suurust planeerides seda arvesse võtma. Mõned paarid, kes ei jõua kõiki oma lapsi ülal pidada, usaldavad osa neist sugulaste hoolde. Kas selline teguviis väärib jäljendamist?  Tegelikult mitte. Pealegi ei vabasta see vanemaid vastutusest oma laste ees. Piibel ütleb: „Kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Vastutustundelised abielupaarid püüavad planeerida oma pere suuruse nii, et nad suudaksid ’enese omaste eest hoolt kanda’. Kas nad võivad sel eesmärgil sündivust reguleerida? Ka see on igaühe isiklik otsus, ja kui abielupaar otsustabki seda teed minna, on rasestumisvastase vahendi valik samuti isiklik asi. „Igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:5). Ent kui sündivuse reguleerimiseks kasutatakse ükskõik millises vormis aborti, läheb see vastuollu Piibli põhimõtetega. Jehoova Jumal on „eluallikas” (Laul 36:10). Seepärast näitab elu hävitamine pärast seda, kui see on sigitatud, äärmist lugupidamatust Jehoova vastu ja on samaväärne mõrvaga (2. Moosese 21:22, 23; Laul 139:16; Jeremija 1:5).

6. Millal peaks lapse õpetamisega algust tegema?

⁶ Õpetussõnad 22:6 öeldakse: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima.” Laste õpetamine on samuti tähtis vanemlik kohustus. Millal aga peaks õpetamisega algust tegema? Väga varakult. Apostel Paulus märkis, et Timoteost oli õpetatud „varajasest lapseeast saadik” (2. Timoteosele 3:15, NW). Siinkasutatud kreekakeelne sõna võib viidata väikelapsele või isegi sündimata lapsele (Luuka 1:41, 44; Apostlite teod 7:18—20). Niisiis anti Timoteosele õpetust juba väga noorelt — ja see oli ka täiesti kohane. Varajane lapseiga on parim aeg lapse õpetamisega algust teha. Isegi imik on teadmishimuline.

7. a) Miks on tähtis, et mõlemad vanemad looksid lapsega lähedased suhted? b) Millised suhted valitsesid Jehoova ja tema ainusündinud Poja vahel?

 ⁷ „Kui ma oma last esimest korda nägin, kiindusin temasse otsemaid,” sõnab üks ema. Samasugune tunne valdab enamikku emasid. Ning kui ema ja laps pärast sündi koos on, kasvab see võrratu kiindumus nende vahel üha. Imetamine aitab seda lähedust veelgi suurendada. (Võrdle 1. Tessalooniklastele 2:7.) See, et ema oma last hellitab ja temaga räägib, on imiku emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks hädavajalik. (Võrdle Jesaja 66:12.) Mida aga öelda isa kohta? Ka tema peaks oma vastse järeltulijaga lähedased suhted looma. Jehoova ise on selles suhtes eeskujuks. Õpetussõnade raamatust saame teada, millised suhted olid Jehooval oma ainusündinud Pojaga, keda kujutatakse lausuvat: „Jehoova lõi mind oma töö alguses. [———] Olin päevast päeva temale rõõmuks” (Õpetussõnad 8:22, 30; Johannese 1:14). Samamoodi kujundab hea isa oma lapse sünnist alates temaga sooje, armastavaid suhteid. „Ilmuta heldelt armastust,” ütleb üks vanem. „Ükski laps pole veel kallistustest ega suudlustest surnud.”

8. Kuidas peaksid vanemad võimalikult varakult laste vaimset kasvu ergutama?

⁸ Kuid väikelaps vajab enamat. Sünnihetkest peale on tema aju valmis informatsiooni vastu võtma ja talletama ning seda võib ta saada peamiselt just vanematelt. Võtame näiteks keele omandamise. Uurijate sõnul on see, kui hästi laps rääkima ja lugema õpib, „arvatavasti tihedalt seotud sellega, millised olid vanemate ja lapse vahelised suhted tema varases eas”. Räägi oma lapsega ja loe talle ette imikueast alates. Peagi soovib ta sind matkida ning mõne aja pärast  sa juba õpetadki teda lugema. Tõenäoliselt õpib ta lugemise selgeks juba enne kooliminekut. Sellest on eriti suur abi riikides, kus õpetajaid napib ja klassid on ülekoormatud.

9. Millist kõige tähtsamat eesmärki peavad vanemad silmas pidama?

⁹ Kristlike lapsevanemate põhimure on oma lapse usuliste vajaduste rahuldamine. (Vaata 5. Moosese 8:3.) Millisel eesmärgil tuleks seda teha? Aitamaks kujundada lapses samasugust isiksust nagu Kristusel ehk teisisõnu, riietuda „uue isiksusega” (Efeslastele 4:24, NW). Selleks peavad vanemad kasutama õigeid ehitusmaterjale ja õigeid ehitusmeetodeid.

10. Milliseid omadusi peavad lapsed arendama?

¹⁰ Hoone kvaliteet sõltub suurel määral ehituskonstruktsioonis kasutatavatest materjalidest. Apostel Paulus ütles, et parimad kristliku isiksuse ehitusmaterjalid on „kuld, hõbe, kalliskivid” (1. Korintlastele 3:10—12). Need kujutavad selliseid omadusi nagu usk, tarkus, vahetegemisvõime, lojaalsus, lugupidamine ning Jehoova ja tema seaduste armastav hindamine (Laul 19:8—12; Õpetussõnad 2:1—6; 3:13, 14). Kuidas võivad vanemad varaseimast lapseeast alates aidata oma lastel neid omadusi arendada? Järgides üht vanal ajal kasutatud meetodit.

11. Kuidas aitasid Iisraeli lapsevanemad oma lastel jumalakartlikku isiksust arendada?

¹¹ Peatselt pärast seda, kui Iisraeli rahvas Tõotatud Maale jõudis, käskis Jehoova Iisraeli lapsevanemaid: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:6, 7). Niisiis, vanemad  peavad andma eeskuju, olema kaaslased, suhtlejad ja õpetajad.

12. Miks on väga tähtis, et vanemad annaksid head eeskuju?

¹² Anna eeskuju. Kõigepealt ütles Jehoova: „Need sõnad .. jäägu su südamesse!” Seejärel ta lisas: „Kinnita neid oma lastele kõvasti.” Seega peavad jumalakartlikud omadused olema kõigepealt vanema enda südames. Vanem peab armastama tõde ja elama selle järgi. Vaid sel juhul võib ta lapse südant puudutada (Õpetussõnad 20:7). Mispärast? Sest see, mida laps näeb, avaldab talle palju suuremat mõju kui see, mida ta kuuleb (Luuka 6:40; 1. Korintlastele 11:1).

13. Kuidas võivad kristlikud lapsevanemad lastele tähelepanu pühendamisel Jeesust eeskujuks võtta?

¹³ Ole kaaslane. Jehoova käskis Iisraeli lapsevanemaid: ’Kõnele oma lastega kojas istudes ja teed käies.’ See nõuab lastega koos aja veetmist, olgu vanemad kuitahes hõivatud. Nagu võib näha, tundis Jeesus, et lapsed on seda väärt, et neile oma aega pühendada. Jeesuse teenistuse viimastel päevadel tõid inimesed „tema juurde lapsukesi, et ta neid puudutaks”. Kuidas Jeesus sellele reageeris? „Ta kaisutas neid ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid” (Markuse 10:13, 16). Mõtle, Jeesuse järelejäänud elu võis tundidega lugeda. Kuid ikkagi pühendas ta neile lastele oma aega ja tähelepanu. Milline hea õppetund!

14. Miks on vanematel kasulik lapsega koos aega veeta?

¹⁴ Ole suhtleja. Lapsega koos aja veetmine aitab sul temaga suhelda. Mida enam sa temaga suhtled, seda paremini sa näed, kuidas tema isiksus areneb. Ent pea meeles, et suhtlemine on enam kui vaid rääkimine. „Pidin õppima kuulamise kunsti, südamega kuulamist,” ütles üks ema Brasiiliast. Tema kannatlikkus kandis vilja, kui poeg talle oma tundeid avaldama hakkas.

15. Mida peab vaba aja veetmise suhtes meeles pidama?

 ¹⁵ Lastel peab olema „aeg naerda .. ja aeg tantsida” ehk aeg, mil nad saavad lõõgastuda (Koguja 3:1, 4; Sakarja 8:5). See, kui vanemad ja lapsed üheskoos vaba aega veedavad, on suureks kosutuseks. On aga kurb tõsiasi, et paljudes kodudes tähendab vaba aja veetmine televiisorivaatamist. Kuigi mõned telesaated võivad küll meelt lahutada, rikuvad paljud neist õigeid väärtushinnanguid ning pealegi kipub televiisorivaatamine perekonnas suhtlemist pärssima. Miks siis mitte koos lastega midagi loomingulist ette võtta? Laulge, mängige, käige  läbi sõpradega, külastage meeldivaid paiku. Taolised tegevused ergutavad suhtlema.

16. Mida peaksid vanemad oma lastele Jehoovast õpetama ja kuidas nad peaksid seda tegema?

¹⁶ Ole õpetaja. „Kinnita neid [sõnu] oma lastele kõvasti,” ütles Jehoova. Kaastekst näitab, mida ja kuidas õpetada. Esiteks tuleb sul ’armastada Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest’ (5. Moosese 6:5). Seejärel pead sa ’kinnitama neid sõnu kõvasti’ (meie kursiiv). Jaga õpetust eesmärgiga kasvatada südamesttulevat armastust Jehoova ja tema seaduste vastu. (Võrdle Heebrealastele 8:10.) Väljend „kinnita kõvasti” tähendab siin kordamise abil õpetamist. Niisiis ütleb Jehoova siin tegelikult, et peamine moodus, kuidas sa saad aidata oma lastel jumalakartlikku isiksust arendada, on Temast järjepidevalt rääkida. See hõlmab nendega korrapäraselt Piibli uurimist.

17. Mida peavad vanemad ehk oma lapses arendama? Miks?

¹⁷ Enamik vanemaid teab, et pole sugugi kerge saavutada seda, et teadmised ka lapse südamesse jõuaksid. Apostel Peetrus õhutas kaaskristlasi: „Arendage otsekui vastsündinud lapsed igatsust täispiima järele, mis leidub sõnas” (1. Peetruse 2:2, NW). Väljend „arendage igatsust” viitab sellele, et paljud ei tunne iseenesest nälga vaimse toidu järele. Vanemad peavad ehk otsima võimalusi, kuidas lapses seda igatsust arendada.

18. Milliseid Jeesuse õppemeetodeid julgustatakse lapsevanemaid kasutama?

¹⁸ Jeesus puudutas inimeste südant näiteid kasutades (Markuse 13:34; Luuka 10:29—37). Laste juures on selline õppemeetod eriti mõjus. Õpeta Piibli põhimõtteid värvikate, huvitavate lugude abil, näiteks nende abil, mis leiduvad väljaandes Minu piiblilugude  raamat. * Püüa lapsi kaasa haarata. Lase neil oma kujutlusvõimet rakendades Piibli sündmusi joonistada ja ette mängida. Teiseks kasutas Jeesus küsimusi (Matteuse 17:24—27). Kasuta seda meetodit oma perekondliku uurimise ajal. Selle asemel et Jumala seadus lihtsalt teatavaks teha, esita küsimusi, nagu: miks Jehoova meile sellise seaduse andis? mis juhtub siis, kui me sellest kinni peame? mis juhtub siis, kui me ei pea sellest kinni? Taolised küsimused aitavad lapsel loogiliselt arutleda ning näha, et Jumala seadused on praktilised ja head (5. Moosese 10:13).

19. Millist suurt kasu saavad lapsed, kui vanemad nendega tegeldes Piibli põhimõtteid rakendavad?

¹⁹ Andes eeskuju, olles kaaslane, suhtleja ning õpetaja, võid aidata oma lapsel juba varaseimast east alates Jehoova Jumalaga lähedased isiklikud suhted luua. Need suhted ajendavad sinu last elama õnnelikku elu kristlasena. Ta püüab siis oma usule truuks jääda ka eakaaslaste mõjuga ning kiusatustega silmitsi seistes. Aita tal alati neid väärtuslikke suhteid hinnata (Õpetussõnad 27:11).

20. Mis on distsiplineerimine ja kuidas tuleks distsiplineerida?

²⁰ Distsiplineerimine on õpetuse andmine selleks, et mõistust ja südant paremaks muuta. Lapsed vajavad seda lakkamatult. Paulus annab isadele nõu ’kasvatada [oma lapsi] pidevalt Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises’ (Efeslastele 6:4, NW). Vanemad peaksid distsiplineerima armastusega just nagu Jehoovagi (Heebrealastele 12:4—11). Et armastavalt distsiplineerida, peab appi võtma selgitamise.  Kästakse meil ju ’kuulata distsiplineerimist’ (Õpetussõnad 8:33, NW). Kuidas tuleks distsiplineerida?

21. Milliseid põhimõtteid peaksid vanemad laste distsiplineerimisel silmas pidama?

²¹ Osa vanemaid arvab, et distsiplineerimine seisneb lihtsalt lastega ähvardaval toonil rääkimises, nendega tõrelemises või isegi nende solvamises. Ent Paulus annab just sellessamas vallas hoiatuse: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale” (Efeslastele 6:4). Kõiki kristlasi kutsutakse üles olema ’lahked kõikide vastu, tasase meelega noomima vastupanijaid’ (2. Timoteosele 2:24, 25). Samal ajal kui kristlikud vanemad tunnetavad vajadust olla kindlakäelised, püüavad nad lapsi distsiplineerides ka neid sõnu meeles pidada. Mõnikord aga ainuüksi selgitamisest ei piisa ning last tuleb ehk mingil moel karistada (Õpetussõnad 22:15).

22. Mida peab lapsel aitama mõista, juhul kui teda on tarvis karistada?

²² Iga laps vajab erisugust distsiplineerimist. Mõned ’ei võta sõnadest õpetust’. Nende puhul võib mõnikord sõnakuulmatuse eest karistamine osutuda elupäästvaks (Õpetussõnad 17:10; 23:13, 14; 29:19). Kuid laps peaks siiski mõistma, mille eest teda karistatakse. „Vits ja noomimine annavad tarkust” (Õpetussõnad 29:15, meie kursiiv; Iiob 6:24). Pealegi on karistamisel omad piirid. „Ma karistan sind õiglaselt,” ütles Jehoova oma rahvale (Jeremija 46:28b, meie kursiiv). Piibel ei kiida mingil moel heaks raevukat peksmist või ränkade hoopide jagamist, mis põhjustavad lapsele verevalumeid või tõsisemaidki kehavigastusi (Õpetussõnad 16:32).

23. Mida peaks lapsel olema võimalik tajuda, kui vanemad teda karistavad?

²³ Kui Jehoova hoiatas oma rahvast, et ta distsiplineerib  seda, ütles ta kõigepealt: „Ära karda, .. sest mina olen sinuga!” (Jeremija 46:28a). Samamoodi ei tohiks vanemad, ükskõik millisel kohasel viisil nad last ka ei distsiplineeriks, kunagi tekitada lapses tõrjutuse tunnet (Koloslastele 3:21). Laps peaks hoopis tajuma, et teda distsiplineeritakse sellepärast, et vanem on ’temaga’, tema poolel.

24., 25. Millise ähvardava ohu eest vajavad lapsed praegusel ajal kaitset?

²⁴ Paljud täiskasvanud mõtlevad tagasi oma lapsepõlvele kui õnnelikule ajale. Neile meenub soe turvatunne, kindel teadmine, et vanemad hoolitsevad nende eest, juhtugu mis tahes. Vanemad küll tahavad, et nende lapsed nõnda tunneksid, kuid tänapäeva allakäinud maailmas on lapsi ohu eest raskem hoida kui varem.

²⁵ Üks ähvardav oht, mis viimastel aastatel üha enam pead on tõstnud, on laste seksuaalne  ahistamine. Kümne aasta jooksul kasvas Malaisias laste ahistamisest teadaantud juhtude arv neljakordseks. Saksamaal langeb igal aastal seksuaalse kuritarvitamise ohvriks 300000 last, samal ajal kui ühes Lõuna-Ameerika riigis on see arv ühe uurimuse põhjal igal aastal lausa vapustavalt suur: 9000000! Kõige traagilisem on sealjuures see, et enamikku lapsi ahistatakse nende omas kodus ning ahistajateks on inimesed, keda nad tunnevad ja usaldavad. Kuid lastel peaks olema võimalus vanematelt kindlat kaitset saada. Kuidas võivad vanemad kaitsjateks olla?

26. Kuidas võib lapsi ohu eest hoida ja kuidas võivad teadmised last kaitsta?

²⁶ Kuna kogemused näitavad, et lapsed, kes seksist vähe teavad, on ahistajate ees eriti kaitsetud, on suurimaid ennetusabinõusid lapse õpetamine juba väiksest peale. Teadmised võivad päästa „kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt” (Õpetussõnad 2:10—12). Millised teadmised? Piibli põhimõtete tundmine, selle teadmine, mis on kõlbeliselt õige ja mis väär. Ning ka selle teadmine, et mõned täiskasvanud teevad halba ja et laps ei pea sõna kuulama, kui keegi teeb talle ettepaneku teha midagi sündsusetut. (Võrdle Taaniel 1:4, 8; 3:16—18.) Ärgu piirdugu sellealane õpetus vaid ühe jutuajamisega. Enamikule väikestele lastele tuleb õpetust mitu korda korrata, enne kui see neile hästi meelde jääb. Kui lapsed kasvavad veidi suuremaks, peaks isa armastavalt austama oma tütre õigust privaatsusele ning ema peaks samamoodi käituma poja suhtes, kinnistades seeläbi lapse sündsustunnet. Ja muidugi on parim kaitse kuritarvitamise eest see, et teie kui vanemad hoolega laste järele vaatate.

27., 28. Kes on vanemate suurim Abiline, kui nad täidavad lapse kasvatamise keerukat ülesannet?

²⁷ Tõepoolest, lapse õpetamine varajasest lapseeast alates on keeruline ülesanne, kuid usklikud vanemad ei pea selle ülesandega üksi toime tulema. Kui kohtumõistjate päevil sai mees nimega Maanoah teada, et ta saab isaks, palus ta lapse kasvatamiseks Jehoovalt juhatust. Jehoova vastas tema palvetele (Kohtumõistjate 13:8, 12, 24).

²⁸ Samamoodi võivad usklikud vanemad ka tänapäeval lapsi kasvatades palves Jehoova poole pöörduda. Lapsevanema amet on raske, kuid toob ka rikkalikku tasu. Üks Havai kristlik abielupaar lausub: „Vanemal on 12 aastat aega, enne kui saabub murdeea kriis. Ent kui ta on selle ajani Piibli põhimõtteid hoolsalt rakendanud, võib ta sel ajal kogeda rõõmu ja rahu, kui lapsed otsustavad, et tahavad südamest Jehoovat teenida.” (Õpetussõnad 23:15, 16.) Kui sinu laps sellise otsuse langetab, hõiskad sinagi kindlasti: „Lapsed on pärand Jehoovalt!”