Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA MUANDA MUTEKETE

Mu dîku mudi ntomboji anyi?

Mu dîku mudi ntomboji anyi?

1, 2. (a) Mmufuanu kayi wakafila Yezu bua kuzangika dipanga lulamatu dia bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda? (b) Mbualu kayi budi butangila bansonga butudi mua kulongela ku mufuanu eu wa Yezu?

 MATUKU makese kumpala kua lufu luende, Yezu wakela tshisumbu tshia bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda lukonko ludi luelesha meji. Wakamba ne: “Nuenu nungambile munudi bamone. Muntu kampanda uvua ne bana bende babidi; kuyaye kudi wa kumpala, kumuambila ne: ‘Muananyi, lelu, uye kukuata mudimu mu budimi buanyi bua mvinyo.’ Muana kuandamuna ne: ‘Tshiena musue.’ Kadi kunyima, yeye kukudimuna lungenyi luende, kuyaye. Tatu kuya kudi muana mukuabo, kumuambila mushindu wa muomumue. Awu kumuandamuna ne: ‘mbiakane, mfumuanyi,’ kadi nanshaye kuya. Ku babidi aba, nganyi udi mukumbaje tshivua tatuende musue?” Bamfumu ba bena Yuda kuandamunabo ne: “Wa kumpala.”​—Matewuse 21:28-31, MMM.

2 Apa Yezu uvua uzangika dipanga lulamatu dia bamfumu bena Yuda. Bavua bu muana muibidi, balaya bua kuenza disua dia Nzambi ne pashishe bapanga kulama dilaya diabu. Kadi baledi bavule nebitabe ne: mufuanu wa Yezu uvua muashila pa dijingulula dimpe dia nsombelu wa mu dîku. Bu muvuaye mubileje bimpe, misangu mivule bitu bikole bua kumanya tshidi meji a bansonga peshi kudianjila kumanya tshikalabu mua kuenza. Nsonga udi mua kukebesha ntatu mivule ku bupiankunde buende ne pashishe kukolaye kulua mukulumpe mukumbaji wa majitu ne munemekibue bimpe. Mbualu bua kulama mu lungenyi patudi tukonkonona tshilumbu tshia buntomboji bua bansonga.

NTOMBOJI NNGANYI?

3. Bua tshinyi baledi kabena ne bua kupesha muanabu dîna dia ntomboji ne lukasa lukasa?

3 Imue misangu, udi mua kumvua miyuki ya bansonga badi batombokela baledi babu menemene. Udi wewe muine ymua kuikala mene mumanye dîku kampanda didi nsonga udi umueneka kayi kukontolola. Kabitu misangu yonso bipepele bua kumanya bikala muana kampanda muikale ntomboji bushuwa. Kabidi, bidi mua kuikala bikole bua kujingulula bua tshinyi bamue bana badi batomboka ne bakuabu​—nansha ba mu dîku dimue dimue edi—​kabayi batomboka. Bikala baledi batshinka se: umue wa ku bana babu balela udi mua kuikala wenda ulua ntomboji wa menemene, tshidibu ne bua kuenza ntshinyi? Bua kuandamuna, tudi diambedi ne bua kuakula pa tshidi diumvuija dia ntomboji.

4-6. (a) Ntomboji nnganyi? (b) Ntshinyi tshidi baledi ne bua kulama mu lungenyi bikala muanabu nsonga ubenga kutumikila bimue bikondo?

4 Mu miaku mipepele, ntomboji mmuntu udi kayi utumikila peshi udi ukandamena ne utobolola bukokeshi bua muntu udi ku mutu ku budisuile ne mu mushindu ukena ushintuluka. Bushuwa, ‘bupote budi busuikibue mu mutshima wa muana.’ (Nsumuinu 22:15) Nunku bana bonso batu bakandamena bukokeshi bua baledi babu anyi bua bakuabu bantu mu bimue bikondo. Ebi bidi bilelela nangananga mu tshikondo tshia dikola ku mubidi ne mu mpampakenu tshidibo babikila se: bupiankunde. Dishintuluka kampanda mu nsombelu wa muntu ditu dilela lunsuya, ne bupiankunde ntshikondo tshia mashintuluka mavule. Muanebe nsongalume anyi nsongakaji udi wenda umbuka ku buana ne mutangile ku bukulumpe. Bua kabingila aka, mu bidimu bia bupiankunde, bamue baledi batu bapeta lutatu bua kumvuangana ne bana babu. Misangu mivule baledi batu, kabiyi ku diela meji, bateta bua kujanguluja luendu luabu ku dikulumpa, eku bansonga basue kuluambuluja.

5 Nsonga udi ntomboji udi upidia ngikadilu idi ne mushinga kudi baledi. Nansha nanku, vuluka se: malu makese a bupidia ki ngatu avuija muntu ntomboji. Ne pa bidi bitangila malu a mu nyuma, bamue bana batu diambedi mua kuleja disankidila dikese bua bulelela bua mu Bible anyi kubenga kudileja, kadi kabayi mua kuikala bantomboji nansha. Bu muudi muledi, kuikadi ne lukasa lukasa bua kupesha muanebe dîna.

6 Bansonga bonso batu amu batombokela bukokeshi bua baledi mu bidimu biabu bia bunsonga anyi? Tòo, nansha kakese. Bushuwa, bijadiki mbimueneke bileja ne: anu bansonga bakese ke badi baleja buntomboji bukole mu bunsonga buabu. Nansha nanku, tshia kuenza ntshinyi ne muana udi utomboka ne kayi ushintuluka? Ntshinyi tshidi mua kukebesha buntomboji bua nunku?

BIKEBESHI BIA BUNTOMBOJI

7. Mmunyi mudi nsombelu wa mu bulongolodi bua Satana mua kuikala ne buenzeji kudi muana kampanda bua kutombokaye?

7 Tshikebeshi tshinene tshia buntomboji nnsombelu udi munyungulule bantu wa bulongolodi bua Satana. ‘Bena panu bonso badi mu bianza bia muena bubi.’ (1 Yowanese 5:19, MMM) Bulongolodi ebu budi ku bukokeshi bua Satana mbulubuluje nshidimukilu mubi udi bena nkristo ne bua kuluisha. (Yone 17:5) Malu mavule a mu nshidimukilu eu adi a tshikama tshikole, a njiwu mikole, ne muwule lelu’eu ne buenzeji bubi kupita ku kale. (2 Timote 3:1-5, 13) Bikala baledi kabayi bakela, badimuija, ne bakuba bana babu, mbipepele bua bansonga kukokeshibua kudi “lungenyi ludi lutumika mpindieu mu bana ba bupidia. . . ” (Efeso 2:2, NW) Difinakaja dia kudi binabu ditu disuikakane ne lungenyi elu. Bible udi wamba ne: ‘Udi ubuelakana ne bapote neakenge bua bualu ebu.’ (Nsumuinu 13:20) Bia muomumue, eu udi ulama bu-nyana ne aba badi buujibue ne lungenyi lua mu bulongolodi ebu badi pamu’apa benzejibue kudi lungenyi alu. Bansonga badi bakengela diambuluisha dia dîba dionso bua bikale ne bua kujingulula se: ditumikila mêyi-maludiki a Nzambi nnshindamenu wa nsombelu mutambe bulenga menemene.​—Yeshaya 48:17, 18.

8. Mmalu kayi adi mua kufikisha muana kampanda ku buntomboji?

8 Tshikuabu tshikebeshi tshia buntomboji tshidi mua kuikala nsombelu wa mu dîku. Tshilejilu, bikala muledi umue munuavi wa maluvu, munu wa bintu bia lulengu, peshi muikale ne tshikisu kudi muledi mukuabu, mmuenenu wa nsonga pa muoyo udi mua kukonyangala. Nansha mu mêku adiku mabatame, buntomboji budi mua kujuka padi muana umvua se: baledi bende kabena bamutabalela. Nansha nanku, buntomboji bua ku bunsonga kabutu misangu yonso bufumina ku buenzeji bua pambelu to. Bamue bana batu bela nyima ku malu adi baledi babu bangata ne mushinga nansha bikala baledi batumikila mêyi-maludiki a Nzambi ne babakuba mu malu a bungi ku bulongolodi budi bubanyunguluke. Mbua tshinyi? Pamu’apa mbua muji mukuabu wa ntatu yetu​—dipanga bupuangane dia bukua-bantu. Paulo wakamba ne: “Bubi mbubuele mu buloba bualu bua muntu umue [Adama]; bubi ke budi bubueje lufu, kukuatalu bantu bonso, bualu bonso mbenji ba bibi.” (Bena Roma 5:12, MMM) Adama uvua ntomboji muena budinangi, ne wakashila ndelanganyi yende yonso bumpianyi bubi. Bamue bansonga badi anu basungula kutomboka, bu muakenza nkambua wabu.

ELI MULEKELEDI NE ROBOAME MUTSHINTSHIMIKIANGANYI

9. Mmuenenu kayi minekesha ya nkoleshilu wa bana idi mua kusaka muana kampanda ku ditomboka?

9 Tshintu tshikuabu tshidi tshifikisha ku buntomboji bua bansonga mmuenenu ukena wa nkatshinkatshi pa dikolesha bana udi nende baledi. (Kolosai 3:21) Bamue baledi bena ditabalela batu belela bana babu mikalu ne bababela ne dîsu dikole. Bakuabu mbalekedi ba malu, kabayi bafila ngenyi-miludiki idi mua kukuba bansonga babu bakena ne dimonamona malu. Kabitu misangu yonso bipepele bua kuikala ne nkatshinkatshi pa ngikadilu eyi ibidi mishilangane bikole. Ne bana bashilangane batu ne makengela mashilangane. Umue udi mua kukengela ditabalela dikole kupita mukuabu. Tshidibi, bilejilu bibidi bia mu Bible nebiambuluishe bua kutandula njiwu ya kuikala munekeshi mu ditshintshimikangana anyi dilekelela malu.

10. Bua tshinyi Eli, bu muledi wakapeta dikenga, nansha muvuaye pamu’apa muakuidi munene muena lulamatu?

10 Muakuidi munene wa mu Izalele wa kale Eli uvua tatu. Wakakuata mudimu bidimu 40, uvua kakuyi mpata mudine bikole mu Mikenji ya Nzambi. Eli wakakumbaja pamu’apa majitu ende a buakuidi a pa tshibidilu ne lulamatu luonso ne uvua mua kuikala mene mulongeshe menemene bana bende ba balume Hofeni ne Finehase Mikenji ya Nzambi. Nansha nanku, Eli uvua ne dilekelela divule kudi bana bende. Hofeni ne Finehase bavua basadila bu bakuidi benji ba mudimu wa mu ntempelo, kadi bavua ‘bantu tshianana,’ batabalela anu disankisha nzala yabu ne majinga a masandi. Pabi, pavuabu benza malu a bundu mu muaba wa tshijila, Eli kavua ne dikima dia kubumbusha ku mudimu wa buakuidi. Uvua anu ubatandisha kakese. Ku dilekelela diende Eli wakanemeka bana bende kupita Nzambi. Bu tshipeta, bana bende bakatombokela ntendelelu mukezuke wa Yehowa ne nzubu mujima wa Eli wakapeta dikenga.​—1 Samuele 2:12-17, 22-25, 29; 3:13, 14; 4:11-22, MMM.

11. Ntshinyi tshidi baledi mua kulongela ku tshilejilu tshibi tshia Eli?

11 Bana ba Eli bakavua bantu bakole pavua malu aa menzeke, kadi muyuki eu udi uzangika njiwu ya kubenga kubela. (Fuanyikija ne Nsumuinu 29:21.) Bamue baledi badi mua kubuejakaja dinanga ne dilekelela, bapanga kuteka ne kukolesha mêyi-makaji mumvuike, akena ashintuluka, ne matshintshikila. Badi balengulula kufila mibelu ya dinanga, nansha padi mêyi-maludiki a Nzambi masambukibue. Bua dilekelela edi, bana babu badi mua kufika ku dibenga kuteya ntema ku bukokeshi bua baledi peshi bua mushindu mukuabu kayi onso.​—Fuanyikija ne Muambi 8:11.

12. Ntshilema kayi tshiakenza Roboame mu ditumika ne bukokeshi?

12 Roboame udi tshilejilu tshia dinekesha mu ditumika ne bukokeshi. Uvua mukalenge wa ndekelu wa bukalenge budisange bua Izalele, kadi kavua mukalenge muimpe nansha. Roboame wakapiana ditunga tshikondo tshivua bantu babungame bua majitu mabuomekela kudi tatuende Solomo. Roboame wakaleja diumvuilangana anyi? Tòò. Pakamulomba tshisumbu tshia baleji-mpala bua kumbusha amue mapangadika avua atondesha, wakapanga kuteya ntema ku mibelu mipie ya babédí bakulumpe ne wakatuma dîyi ne: bujitu bua bena ditunga bunemeshibue kupita. Tshikama tshiende tshiakajudisha ditomboka dia bisa dikumi bia ku Nord, ne bukalenge buakakosoloka mu bitupa bibidi.​—1 Bakelenge 12:1-21; 2 Kulondolola 10:19.

13. Mmunyi mudi baledi mua kuepuka tshilema tshia Roboame?

13 Baledi badi mua kulongela amue malongesha a mushinga ku muyuki wa mu Bible wa Roboame. Badi bakengela ‘kukeba Yehowa’ mu disambila ne kukonkonona nkoleshilu wabu wa bana ku butoke bua mêyi-maludiki a mu Bible. (Musambu wa 105:4) “Difinakaja patupu didi mua kuenzeja muena meji malu bu mupale,” ke mudi Muambi 7:7 (NW) wamba. Mikalu miela bimpe idi ishila bansonga muaba bua kukola eku ibakuba ku bubi. Kadi bana kabena ne bua kuikala mu nsombelu udi mutambe kukolakana ne ukena musulakane udi ubapangisha mua kudima didieyemena ne diditekemena bitshintshikila. Padi baledi badikolesha bua kuikala ne mmuenenu wa nkatshinkatshi pankatshi pa budikadidi bukumbane ne mikalu mishindika mileja patoke, bansonga bavule nebadiumvue kabayi batambe kuikala basakibue ku ditomboka?

DIKUMBAJA MAKENGELA A NSHINDAMENU DIDI MUA KUEPULA BUNTOMBOJI

Pamu’apa, bana nebakole ne bavue bantu bashindame bikala baledi babu babambuluisha bua kutantamena ntatu yabu ya bunsonga

14, 15. Mmunyi mudi baledi ne bua kumona dikola dia muanabu?

14 Nansha mutu baledi basanka pa kumona muanabu ukola mu mubidi kumbukila ku patshivuaye katoto too ne ku bukulumpe, badi mua kusuyibua padi mupiankunde wabu utuadija kumbuka ku dieyemena bakuabu mutangile ku didieyemena diakanyine. Mu lupolu elu lua dishintuluka, kukemi bikala muanebe nsonga muikale imue misangu ne tshitshiu peshi kayi usua kumvuila bakuabu. Ulame mu lungenyi ne: tshipatshila tshia baledi bena nkristo tshidi ne bua kuikala tshia kukolesha muena nkristo mupie, mutukiji, ne muanyishi wa majitu.​—Fuanyikija ne 1 Kolinto 13:11; Efeso 4:13, 14.

15 Nansha mudibi mua kuikala bikole, baledi badi bakengela kulekela tshibidilu tshia kubengela mupiankunde wabu dilomba dionso dia budikadidi buvule. Mu mushindu mulengele, muana udi ukengela kukola bu muntu pa buende. Bushuwa, mu tshikondo tshitshidibu bapuekele ndambu, bamue bansonga batu batuadija kupeta mmuenenu kampanda wa bukulumpe. Tshilejilu, Bible udi wamba bua nsonga Yoshiya uvua Mukalenge ne: ‘Pakatshidiye muana [wa bidimu bu 15], yeye wakabanga kukeba Nzambi wa Davidi.’ Nsonga eu wa pa buende uvua, kabiyi mpata, mukumbaji wa majitu.​—2 Kulondolola 34:1-3.

16. Padi bana bapeshibua majitu mavule, ntshinyi tshidibu ne bua kujingulula?

16 Nansha nanku, budikadidi budi butuala majitu. Nunku, ulekela nsonga webe udi wenda ukola bua amone bipeta bia amue a ku mapangadika ne bienzedi biende. Dîyi-diludiki dia se: ‘tshionso tshidi muntu ukuna, ntshiotshi tshiapolaye,’ ndilamika bansonga ne bakulumpe kabidi. (Galatia 6:7) Bana kabena mua kukubibua tshiendelele. Kadi tshia kuenza ntshinyi pikala muana musue kuenza tshintu tshidi katshiyi tshianyishibue nansha kakese? Bu muledi muanyishi wa majitu, udi ne bua kuamba ne: “Tòo.” Ne nansha muudi mua kufila tubingila, tshintu nansha tshimue katshiena ne bua kushintulula tòo webe bua kuluaye eyo. (Fuanyikija ne Matayo 5:37.) Nansha nanku, uteta kuamba “Tòo” mu mushindu mutukija ne mutshintshikila, bualu “diandamuna dimpe didi dituyisha tshiji.”​—Nsumuinu 15:1, MMM.

17. Ngamue makengela kayi a nsonga adi muledi ne bua kukumbaja?

17 Bansonga batu bakengela bukubi bua dibela dikena dishintuluka nansha buobu bikale kabayi misangu yonso badiakaje bua kuitaba mikandu ne mêyi-makaji. Bitu bitonda padi mikandu ipita kushintuluka, bilondeshile mushindu udi muledi mudiumvue tshikondo kampanda anyi kansanga. Kabidi, bikala bansonga bapeta dikankamija ne diambuluisha, bu mudibi bikengela, mu diakama dielakana, lumamamama, anyi dipanga didieyemena, pamu’apa nebakole ne kulua bena lungenyi lubatame. Bansonga batu kabidi banyisha padibu babeyemena kudi baledi babu bua madikolela abu.​—Fuanyikija ne Yeshaya 35:3, 4; Luka 16:10; 19:17.

18. Ngamue malu kayi malelela adi akankamija adi atangila bansonga?

18 Baledi badi mua kukankamijibua pa kumanya ne: padi ditalala, nsombelu mubatame, ne dinanga bikala ku nzubu, bana batu balubuluka pa tshibidilu. (Efeso 4:31, 32; Yakobo 3:17, 18) Ee, bansonga bavule mbatshimune nsombelu mibi mine ya kumbelu kuabu, bu mudibu bafumine mu mêku mudi bunuavi, tshikisu, peshi buenzeji bukuabu kampanda bubi, ne mbafike ku dikala bakulumpe balenga. Nunku, biwikala muledi muena dîku mudi bansonga badiumvue bakubibue ne bamanye ne: nebapete dinanga, disuangana, ne ditabalela​—nansha bikala dibakuatshisha adi dikale disuikakaja ne mikandu ne dibela mu diumvuangana ne mêyi-maludiki a mu Mifundu—​badi pamu’apa menemene mua kulua bakulumpe bawikala mua kudituila makumbu.​—Fuanyikija ne Nsumuinu 27:11.

PADI BANA BAPETA LUTATU

19. Nansha mudi baledi ne bua kushidimuna muana wa balume mu njila udiye ne bua kuendela, mbujitu kayi budi pa makaya a muana?

19 Kuikala muledi mulenga kudi kushintulula malu bushuwa. Nsumuinu 22:6 (NW) udi wamba ne: “Kela muana wa balume bilondeshile njila buende yeye; nansha pakulumpeye kadiakupambukamu.” Nansha nanku, netuambe tshinyi bua bana badi ne ntatu mikole nansha mudibu ne baledi balenga? Bidiku mua kuenzeka anyi? Eyowa. Mêyi a lusumuinu elu badi ne bua kuajingulula pa kukonkonona mvese mikuabu idi izangika bujitu bua muana bua ‘kuteleja’ ne kutumikila baledi. (Nsumuinu 1:8, MMM) Muledi ne muana bonso badi ne bua kueleshangana maboko mu ditumikila mêyi-maludiki a mu Mifundu bua diumvuangana dikalaku mu dîku. Bikala baledi ne bana kabayi batumika pamue, nekuikale ntatu.

20. Padi bana benza tshilema bua dipanga dia lungenyi, ntshintu kayi tshia meji tshidi baledi ne tshia kuenza?

20 Tshidi baledi ne bua kuenza ntshinyi padi nsonga wenza tshilema ne upetangana ne bualu? Nangananga dîba adi, nsonga udi ukengela diambuluisha. Bikala baledi bavuluka ne: udi kumpala eu nnsonga udi kayi mumonamona malu, nebikale bitambe kupepela bua kukandamena tshinyikilu tshia kunekesha mu ngenzelu wabu. Paulo wakabela bavua bapie mu tshisumbu ne: “Nansha bienza muntu tshilema kumpala kua kumanyaye, nuenu badi ne ngikadilu ya mu nyuma milombibue, nutete mua kululamija muntu wa mushindu’eu ne lutulu.” (Galatia 6:1, NW) Baledi badi mua kulonda ngenzelu umue umue eu padi nsonga wenza tshilema bua dipanga lungenyi. Padibu bumvuija mu mushindu mutokesha bua tshinyi tshienzedi tshiende ntshibi ne mushindu udiye mua kuepuka bua kuenzulula tshilema etshi, baledi badi ne bua kuleja patoke se: tshienzedi ke tshidi tshibi, ki nnsonga nansha.​—Fuanyikija ne Yuda 22, 23.

21. Pa kulonda tshilejilu tshia tshisumbu tshia bena nkristo, ntshinyi tshidi baledi ne bua kuenza bikala bana babu benze mpekatu munene?

21 Tshia kuenza ntshinyi bikala buenzavi bua nsonga bupitshidile? Padibi nunku muana udi ukengela diambuluisha dia pa buadi ne buludiki bua meji. Padi muena mu tshisumbu wenza mpekatu munene, udi mukankamijibue bua kunyingalala ne kusemena kudi bakulu bua kupeta diambuluisha. (Yakobo 5:14-16) Padiye unyingalala, bakulu badi baditua nende mu mudimu bua kumondapa mu nyuma. Mu dîku bujitu bua kuambuluisha nsonga udi muenze tshilema budi pa makaya a baledi, nansha mudibu mua kukengela kuyukidilangana ne bakulu pa bualu abu. Bushuwa kabena ne bua kuteta mua kusokoka kasumbu ka bakulu mpekatu kayi yonso munene muenza kudi umue wa ku bana babu balela.

22. Pa kuidikija Yehowa, nngikadilu kayi wateta baledi bua kulama bikala muanabu muenze tshilema tshinene?

22 Muledi utu mu diteta dinene padi muanende muenze tshilumbu tshikole. Bua disumpakana dia lungenyi, baledi badi mua kusua kuanyina muana muena tshishiku ne tshiji; kadi ebi bidi anu mua kumunyingalaja. Ulame mu lungenyi ne: nsombelu wa nsonga eu wa mu matuku atshilualua mmushindamene pa mushindu udiye wangatshibua mu tshikondo etshi tshikole. Vuluka kabidi ne: Yehowa uvua mudiakaje bua kufuila bantu bende luse pavuabu bapambuka ku tshivua tshiakane​—anu bu buobu mua kunyingalala. Teleja mêyi ende a dinanga aa: ‘Yehowa udi wamba ne: luayi bienu, tupunge dîyi bua bualu ebu: nansha bikala mibi yenu mikunze kunzuu, neyikale bu butoke bua neje; anyi bikalayi mikunze bu tshilamba tshikunzubile, neyikale mitoke bu miosa ya mikoko.’ (Yeshaya 1:18) Ntshilejilu buimpe kayipu bua baledi!

23. Padi umue wa ku bana babu muenze mpekatu munene, baledi badi ne bua kuenza tshinyi, ne ntshinyi tshidibu ne bua kuepuka?

23 Nunku, teta bua kukankamija muena tshishiku bua kushintulula nsombelu wende. Keba mibelu milenga kudi baledi badi ne dimonamona malu ne bakulu ba tshisumbu. (Nsumuinu 11:14) Udikoleshe bua kubenga kuenza malu mu tshiji ne kuamba anyi kuenza malu apumbisha dipingana dia muanebe kuudi. Epuka tshiji tshikena tshikontolola ne bumfika-munda. (Kolosai 3:8) Kulekedi madikolela ebe lukasa lukasa. (1 Kolinto 13:4, 7) Nansha wewe mukine bubi, epuka kupapishila muanebe mutshima ne kumunyingalela. Bia mushinga muvule, baledi badi ne bua kudikolesha bua kufila tshilejilu tshimpe ne kulama ditabuja diabu kudi Nzambi dikole.

MUA KUPITA NE NTOMBOJI UDI KAYI UPINGANA TSHIANYIMA

24. Nnsombelu kayi wa dibungama utu imue misangu ujuka mu dîku dia bena nkristo, ne mmunyi mudi muledi ne bua kumuakama?

24 Imue misangu bitu bimueneka patoke se: nsonga kampanda mmuangate dipangadika dikole bua kutomboka ne kubenga menemene ngikadilu ya mushinga ya buena nkristo. Nunku ntema idi ne bua kutangijibua ku dilama peshi diibakulula nsombelu wa mu dîku bua bana badi bashale. Wadimuka bua se: kutangiji makanda ebe wonso kudi ntomboji, bualu neupue bana bakuabu muoyo. Pamutu pa kuteta kusokoka tshilumbu kudi bena dîku bakuabu, uyukile nabu bualu ebu mu bualabale buakanyine ne mu mushindu mukankamiji.​—Fuanyikija ne Nsumuinu 20:18.

25. (a) Pa kulonda tshitembelu tshia tshisumbu tshia bena nkristo, ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bikala muana kampanda mulue ntomboji udi kayi upingana tshianyima? (b) Ntshinyi tshidi baledi ne bua kulama mu lungenyi bikala umue wa ku bana babu mutomboke?

25 Mupostolo Yone wakamba bua eu udi mulue ntomboji ukena kululamija mu tshisumbu ne: ‘Kanumuitabiji mu nzubu, kanumuedi muoyo.’ (2 Yone 10) Baledi badi mua kuela meji ne: bidi bikengela kuangata dipangadika dia muomumue bua muanabu mulela bikalaye ne bidimu bia didipangadijila malu ne mulue ntomboji menemene. (Fuanyikija ne Dutelonome 21:18-21.) Nansha mudi tshienzedi bu etshi mua kuikala tshikole ne tshitatshisha mu lungenyi, tshidi imue misangu tshikengedibua bua kukuba badi bashale mu dîku. Dîku diebe didi dikengela bukubi bufume kuudi kabidi ne bulami bulunguluke. Nunku, utungunuke ne kuela mikalu misunguluke bimpe ne mitshintshikila pa bidi bitangila bienzedi. Uyukidilangane ne bana bakuabu. Utabalela mushindu udibu benza mudimu mu kalasa ne mu tshisumbu. Kabidi, ubamanyishe ne: nansha muudi kuyi wanyisha bienzedi bia buntomboji bia muana au, kuena mumukine to. Udiwule bienzedi bibi pamutu pa kudiwula muana. Pakabueja bana balume ba Yakoba babidi diakabi mu dîku diabu bua bienzedi biabu bia tshikisu, Yakoba wakatshipa tshiji tshiabu tshia tshinyangu, kakatshipa bana bine to.​—Genese 34:1-31; 49:5-7.

26. Nku tshinyi kudi baledi bena muoyo mujalame mua kupetela dikankamija bikala umue wa ku bana babu mutomboke?

26 Udi mua kudiela tshilumbu bua bidi bienzeke mu dîku diebe. Kadi biwikale muenze bionso biuvua mua kuenza ne masambila, ulonda mibelu ya Yehowa bilondeshile makokeshi ebe onso, kakuena kabingila ka kudidiwula kuyi uleja butshintshikidi. Ukoleshibue mu muanda wa se: kakutu muledi mupuangane, kadi wewe uvua mutete ne muoyo mujima bua kuikala muledi mulenga. (Fuanyikija ne Bienzedi 20:26.) Kuikala ne ntomboji wa kalanda musenga mu dîku kudi kunyingalaja, kadi biobi bikufikile, wikale mujadike ne: Nzambi udi ukumvuila ne kakulekela basadidi bende bena lulamatu nansha kakese. (Musambu wa 27:10) Nunku ikala mupangadije bua kulama dîku diebe bu tshisokomenu tshia dikubibua ne makanda a mu nyuma bua bana bonso badi bashale.

27. Pa kuvuluka mufuanu wa muana muena bitulatula, baledi ba muana mutomboke badi mua kutekemena tshinyi?

27 Kupita apu, kuena ne bua kupanga ditekemena. Madikolela ebe a kumpala a dikela dilenga adi mua kulenga mutshima wa muana udi mupambuke ne kumupingaja mu njila mululame pashishe. (Muambi 11:6) Mêku mavule a bena nkristo akapeta ntatu ya muomumue ne yebe, ne amue akamona bana babu bena tshishiku bapingana, amu bu muakenzekelabi tatu wa mu mufuanu wa Yezu wa muana wa bitulatula. (Luka 15:11-32) Muanda wa mushindu umue udi mua kukuenzekela pebe.