1., 2. Kuidas kasutas Saatan õnnetust ja haigust, püüdmaks murda Iiobi laitmatust?

MEES nimega Iiob tuleb kindlasti arvata nende hulka, kelle perekonnaelu oli õnnelik. Piibel ütleb tema kohta, et ta oli „suurem kui kõik Hommikumaa rahvas”. Tal oli kokku kümme last: seitse poega ja kolm tütart. Tal oli ka piisavalt vara, et oma peret ülal pidada. Mis aga kõige tähtsam, ta juhatas oma pere vaimset tegevust ning tundis muret oma laste seisundi pärast Jehoova ees. Kõige selle tulemusena olid suhted selles perekonnas lähedased ning valmistasid rõõmu (Iiob 1:1—5, Suur Piibel [SP]).

² Iiobi olukord ei jäänud Jehoova Jumala põhivaenlasele Saatanale märkamata. Saatan, kes otsib alatasa võimalusi, kuidas murda Jumala sulaste laitmatust, ründas Iiobit seeläbi, et hävitas tema õnneliku perekonna. Seejärel Saatan „lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni”. Nii lootis Saatan õnnetuse ja haiguse kaudu Iiobi laitmatust murda (Iiob 2:6, 7).

3. Millised olid Iiobi haiguse sümptomid?

³ Piibel ei anna Iiobi tõve meditsiinilist diagnoosi. Kuid selle sümptomeid võime sealt küll leida. Tema keha oli kaetud ussikestega ning nahk oli täis kärnasid ja mädapaiseid. Iiobi hingeõhk haises ning keha lehkas vastikult. Tal olid piinavad valud  (Iiob 7:5; 19:17; 30:17, 30). Täielikus ahastuses istus ta tuha sees ning kaapis end potikilluga (Iiob 2:8). Tõeliselt hale vaatepilt!

4. Mida iga perekond aeg-ajalt kogeb?

⁴ Kuidas sina reageeriksid, kui sind tabaks nii ränk haigus? Tänapäeval ei löö Saatan Jumala sulaseid haigusega, nagu ta lõi Iiobit. Kuid pidades silmas inimlikku ebatäiuslikkust, igapäevaelu pingeid ja meie elukeskkonna üha halvenevat seisundit, on üsnagi ootuspärane, et aeg-ajalt jääb mõni meie perekonnaliige haigeks. Ükskõik milliseid ennetusabinõusid me ka ei rakendaks, oleme kõik haigustele vastuvõtlikud, kuigi vähestel meist tuleb kannatada niisama palju kui Iiobil. Kui mõni meie pereliige haigestub, võib see meilt tõeliselt palju nõuda. Vaadakem seepärast, kuidas Piibel aitab meil selle inimkonna alalise vaenlasega toime tulla (Koguja 9:11; 2. Timoteosele 3:16).

5. Kuidas perekonnaliikmed ajutise haiguse puhul tavaliselt reageerivad?

⁵ Ükskõik mis põhjusel inimese normaalne elurütm ka segi ei paisataks, on see alati raske, ja seda eriti veel siis, kui põhjuseks on pikka aega kestev haigus. Isegi lühiajaline haigus nõuab kohanemist, leppimist ja ohvrite toomist. Terved perekonnaliikmed peavad ehk olema vaikselt, laskmaks haigel puhata. Võib-olla peavad nad mõnest tegevusest loobuma. Siiski tunnevad enamikus perekondades isegi väikesed lapsed haigele õele-vennale või emale-isale kaasa, kuigi väikestele lastele tuleb vahetevahel ehk ka meelde tuletada, et nad haigega arvestaksid (Koloslastele 3:12). Ajutise haiguse  puhul on perekond tavaliselt valmis tegema kõik mis vaja. Pealegi ootab ju iga perekonnaliige, et kui tema haigeks peaks jääma, koheldakse teda samasuguse tähelepanelikkusega (Matteuse 7:12).

6. Kuidas inimesed mõnikord reageerivad, kui üht nende pereliiget on tabab ränk ja pikaajaline haigus?

⁶ Mis aga saab sel juhul, kui haigus on väga raske ja elurütm pööratakse pea peale pikaks ajaks? Kuidas on lugu näiteks siis, kui mõni pereliige jääb halvatuks ajurabanduse tagajärjel või invaliidistub Alzheimeri tõve või mõne muu haiguse tõttu? Või kui pereliige haigestub mõnda vaimuhaigusesse, näiteks skisofreeniasse? Tavaline esmareaktsioon on kaastunne — kurvastus seetõttu, et lähedane inimene peab nii palju kannatama. Kuid kaastundele võivad järgneda teised reaktsioonid. Kui perekonnaliikmed tajuvad, et teise inimese haigus mõjutab nende elu ja piirab nende vabadust vägagi suurel määral, võivad nad hakata tundma pahameelt. Nad võivad küsida: „Miks see just mulle pidi juhtuma?”

7. Kuidas reageeris Iiobi naine tema haiguse puhul ning mille ta ilmselt unustas?

⁷ Näib, et midagi samalaadset käis läbi ka Iiobi  naise peast. Tuleta meelde, et ta oli juba kaotanud oma lapsed. Kui kõik need traagilised sündmused aset leidsid, tundis ta kahtlemata üha suuremat hingevalu. Tundub, et kui ta siis lõpuks nägi, kuidas tema varem toimekat ja tarmukat meest tabas piinarikas, jälk haigus, kaotas ta silmist selle esmatähtsa teguri, mis oli olulisem kui kõik need õnnetused: tema ja ta abikaasa suhted Jumalaga. Piibel ütleb: „Siis ütles [Iiobi] naine temale: ’Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!’ ” (Iiob 2:9).

8. Milline kirjakoht aitab teistel pereliikmetel säilitada õiget vaatepunkti, kui üks pereliige on väga haige?

⁸ Paljud tunnevad frustratsiooni ja koguni viha, kui kellegi teise haigus nende elu kardinaalselt muudab. Kuid kristlane, kes selle olukorra üle mõtiskleb, peaks lõpuks mõistma, et see annab talle võimaluse näidata oma armastuse ehtsust. Tõeline armastus on „pikameelne, .. täis heldust; .. ta ei otsi omakasu, .. tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik [„talub kõike”, UT]” (1. Korintlastele 13:4—7). Niisiis, selle asemel et lasta negatiivsetel tunnetel võimust võtta, on oluline teha oma parim, et neid kontrolli all hoida (Õpetussõnad 3:21).

9. Millised kindlad tõotused võivad perekonda vaimselt ja emotsionaalselt aidata, kui üks pereliige on raskelt haige?

⁹ Mida võib ette võtta, et kindlustada perekonna vaimne ja emotsionaalne heaolu, kui üks selle liige on raskelt haige? Muidugi nõuab iga haigus spetsiaalset hooldust ja ravi ning käesolevas väljaandes poleks sobilik soovitada üht või teist meditsiinilist ravivõtet või koduhooldusprotseduuri. Ent vaimses mõttes Jehoova „tõstab püsti kõik, kes  on küüru vajutatud” (Laul 145:14). Kuningas Taavet kirjutas: „Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest! Õnnetusepäeval Jehoova päästab tema! Jehoova hoiab teda ja peab teda elus; [—] Jehoova toetab teda haigevoodis” (Laul 41:2—4). Jehoova peab oma sulaseid elus vaimses mõttes, ja seda isegi siis, kui katsed neile emotsionaalselt üle jõu käivad (2. Korintlastele 4:7). Paljud inimesed, kelle pereliige põeb rasket haigust, on öelnud samuti kui laulik: „Ma olen väga vaevatud! Jehoova, elusta mind oma sõna järgi!” (Laul 119:107).

10., 11. a) Mis on väga oluline selleks, et perekond võiks haigusjuhu korral edukalt toime tulla? b) Kuidas tuli üks naine oma mehe haiguse korral toime?

¹⁰ „Inimese vaim talub haiguse,” ütleb üks Piibli õpetussõna, „aga kui vaim on rusuks pekstud, kes kannaks seda?” (Õpetussõnad 18:14, SP). Trauma võib mõjutada niihästi „inimese vaimu” kui ka perekonna vaimu. Ent „südamerahu on ihule eluks” (Õpetussõnad 14:30). See, kas perekond tuleb raske haigusjuhu korral edukalt toime või mitte, sõltub suurel määral selle liikmete hoiakust ehk vaimust. (Võrdle Õpetussõnad 17:22.)

¹¹ Ühel kristlikul naisel oli talumatult valus näha, kuidas tema mees vaid kuus aastat pärast abiellumist ajurabanduse tagajärjel invaliidistus. „Mu mehel tekkis raske kõnekahjustus ning temaga oli peaaegu võimatu suhelda,” meenutas naine. „Nõudis äärmiselt suurt vaimset pingutust, et püüda mõista, mida ta öelda üritab.” Kujutle ka seda, millist piina ja frustratsiooni tema mees võis tunda. Mida see abielupaar tegi? Kuigi nad elasid kristlikust  kogudusest kaugel, püüdis see õde hoolega jääda vaimselt tugevaks, hoides end alati kursis organisatsioonilt tuleva informatsiooniga ning ka ajakirjades Vahitorn ja Ärgake! pidevalt pakutava vaimse toiduga. See andis talle vaimset jõudu, et hoolitseda oma abikaasa eest kuni selle surmani neli aastat hiljem.

12. Kuidas annab haige ise mõnikord oma panuse, nagu võib näha Iiobi näitest?

¹² Iiobi puhul jäi tugevaks hoopis Iiob, kuigi tema oli see, kes põdes haigust. „Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?” küsis ta oma naiselt (Iiob 2:10). Pole ime, et hiljem tõstis jünger Jakoobus Iiobit esile kui silmapaistvat kannatlikkuse ja pikameelsuse eeskuju! Tekstist Jakoobuse 5:11 (NW) võime lugeda: „Te olete kuulnud Iiobi vastupidavusest ja näinud Jehoova antud tulemust, et Jehoova on väga hell kiindumuses ja halastav.” Ka tänapäeval on paljudel juhtudel just haige perekonnaliikme julge hoiak aidanud teistel asjadele positiivselt vaadata.

13. Milline võrdlus oleks väär, kui peres on raske haige?

¹³ Enamik inimesi, kelle peres on olnud haige, tunnistab, et sageli on pereliikmetel algul raske tõele näkku vaadata. Nad juhivad tähelepanu ka sellele, et see, kuidas inimene tekkinud olukorda suhtuma hakkab, on äärmiselt tähtis. Alul võib olla raske perekonna elurütmi muuta ja kohandada. Ent kui inimene tõesti pingutab, võib ta uue olukorraga kohaneda. Seda tehes on tähtis mitte võrrelda oma olukorda teiste omaga, kelle peres pole haiget, ning mitte mõelda, et nende elu on kergem ja et ’see pole üldse õiglane’. Tegelikult ei tea keegi täpselt, millist  koormat teised peavad kandma. Kõik kristlased leiavad tröösti Jeesuse sõnadest: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!” (Matteuse 11:28).

14. Kuidas oleks õige tähtsamad asjad korraldada?

¹⁴ Kui perekonnas on raske haige, oleks hea pidada meeles inspireeritud sõnu: „Kavatsused .. lähevad korda paljude nõuandjate abiga!” (Õpetussõnad 15:22). Kas pereliikmed võiksid tulla kokku ning arutleda haigusest tingitud olukorda üheskoos? Seda oleks kindlasti sobiv teha palvemeeles ning Jumala Sõnast juhatust otsides (Laul 25:4). Mis tuleks taolisel arutelul tähelepanu alla võtta? Lahendada on ju arstiabi, raha ja perekonda puudutavad küsimused. Kes haiget põhiliselt hooldama hakkab? Kuidas võib perekond koostööd teha, et sellele inimesele hoolitsemisel abiks olla? Kuidas mõjutavad ümberkorraldused iga pereliiget? Kuidas rahuldatakse peamise hooldaja vaimsed ja teised vajadused?

15. Kuidas toetab Jehoova perekondi, kus on raske haige?

¹⁵ Jehoovalt hardalt juhatuse palumine, tema Sõna üle mõtisklemine ja Piiblis näidatud tee julge järgimine toovad sageli äraarvamatuid õnnistusi. Haige perekonnaliikme tõbi ei pruugi alati taanduda. Kuid Jehoovale toetumine toob igas olukorras alati parima tulemuse (Laul 55:23). Laulik kirjutas: „Sinu heldus, Jehoova, toetas mind! Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:18, 19; vaata ka Laul 63:7—9).

16., 17. Milliseid mõtteid võib esile tuua, arutades õe või venna haigust väikeste lastega?

¹⁶ Raske haigusjuht perekonnas võib tuua probleeme lastele. On tähtis, et vanemad aitaksid lastel mõista, millised vajadused on nüüd esile kerkinud ja kuidas lapsed võivad abiks olla. Kui haigeks on jäänud üks lastest, tuleb õdedel-vendadel aidata mõista, et eriline tähelepanu ja hoolitsus, mida haigele osutatakse, ei tähenda seda, et teisi lapsi vähem armastatakse. Selle asemel et lasta tekkida pahameelel või võistlusvaimul, võivad vanemad aidata lastel üksteisega lähedasemaks saada ning osutada siirast kiindumust, püüdes haigusest tingitud olukorraga ühiselt toime tulla.

¹⁷ Väikesed lapsed on enamasti varmamad vastukaja osutama siis, kui vanemad äratavad neis tundeid, mitte ei seleta pikalt ja keeruliselt olukorra meditsiinilisi aspekte. Niisiis tuleks neile anda ettekujutus sellest, mida haige perekonnaliige läbi elab. Kui terved lapsed näevad, et tõbi takistab haiget last tegemast paljusid asju, mida nemad endastmõistetavaks peavad, ilmutavad nad tõenäoliselt suuremat ’vennaarmastust’ ning on „halastajad” (1. Peetruse 3:8).

18. Kuidas võib vanematel lastel aidata mõista haigusest tingitud probleeme ja kuidas võib see neile kasuks tulla?

¹⁸ Vanematel lastel tuleks aidata tajuda, et tekkinud on keeruline olukord, mis nõuab kõigilt pereliikmetelt ohvreid. Kuna maksta tuleb arstivisiitide eest ja katta ravikulud, ei ole vanematel ehk võimalik muretseda teistele lastele kõike, mida nad sooviksid. Kas lapsed on selle peale pahased ja  tunnevad, et nad jäetakse millestki ilma? Või mõistavad nad olukorda ja on valmis tooma vajalikke ohvreid? Palju sõltub sellest, kuidas asja arutletakse ja millist vaimu perekonnas hoitakse. Tõepoolest, paljudes perekondades on ühe pereliikme haigus aidanud lastel õppida järgima Pauluse nõuannet: ’Ärge tehke midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvake alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’ (Filiplastele 2:3, 4).

19., 20. a) Milline vastutus lasub perekonnapeadel, kui mõni pereliige on haige? b) Mil moel annab Piibel haigustega toimetulekuks juhatust, kuigi see pole arstiteaduslik käsiraamat?

¹⁹ Tasakaalukatel kristlastel pole midagi arstiabi vastu, niikaua kui see ei lähe vastuollu Jumala seadusega. Kui keegi nende perekonnast haigestub, otsivad nad varmalt abi, aitamaks haige kannatusi leevendada. Ent võib juhtuda, et sealjuures tuleb kaaluda asjatundjate vastakaid arvamusi. Peale selle on viimastel aastatel kerkinud esile uusi haigusi ja tervisehäireid, millest paljudele ei ole olemas üldiselt heakskiidetud ravimeetodit. Mõnikord on raske isegi õiget diagnoosi teada saada. Mida peaks kristlane siis tegema?

²⁰ Kuigi üks piiblikirjutaja oli arst ning apostel Paulus andis oma sõbrale Timoteosele kasulikku meditsiinilist nõu, on Pühakiri siiski moraalne ja vaimne teejuht, mitte arstiteaduslik käsiraamat (Koloslastele 4:14; 1. Timoteosele 5:23). Seepärast peavad kristlikud perekonnapead arstiabi küsimustes  ise tasakaalukad otsused langetama. Ehk peavad nad vajalikuks küsida rohkem kui ühe asjatundja arvamust. (Võrdle Õpetussõnad 18:17.) Kindlasti tahavad nad, et nende haige perekonnaliige saaks nii head arstiabi kui vähegi võimalik, ning enamik otsib seda tavameditsiiniga tegelevatelt arstidelt. Mõnele on jälle meelepärasemad alternatiivsed ravimeetodid. Ka selles vallas võib igaüks isikliku otsuse langetada. Ent kui asi puudutab terviseprobleeme, ei unusta kristlased siiski, et ’Jumala sõna on nende jalale lambiks ja valguseks nende jalgteel’ (Laul 119:105). Nad peavad pidevalt kinni Piibli juhtnööridest (Jesaja 55:8, 9). Seepärast hülgavad nad diagnoosimisvõtted, millel on kaudnegi seos spiritismiga, ning  väldivad raviviise, mis on vastuolus Piibli põhimõtetega (Laul 36:10; Apostlite teod 15:28, 29; Ilmutuse 21:8).

21., 22. Kuidas juhindus üks aasialanna Piibli põhimõttest ning kuidas osutus tema langetatud otsus tema olukorras õigeks?

²¹ Mõtle ühe noore aasialanna juhtumile. Veidi aega pärast seda, kui ta oli Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima hakanud ning kuulnud selles leiduvaid tõdesid, sünnitas ta enneaegselt tüdruku, kes kaalus vähem kui poolteist kilo. Naine oli suures ahastuses, kui arst talle ütles, et tema laps jääb tõsiselt alaarenenuks ning ei suuda kunagi omal jalal käia. Arst soovitas tal lapse hooldekodusse anda. Naise mees oli kahevahel. Kelle poole oli naisel pöörduda?

²² Ta ütleb: „Mulle meenub, kuidas ma õppisin Piiblist, et ’lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt’ ” (Laul 127:3). Ta otsustas selle „pärandi” koju võtta ning tema eest hoolitseda. Algul oli tal raske, kuid kristlike sõprade abiga, kes kuulusid kohalikku Jehoova tunnistajate kogudusse, suutis see naine toime tulla ning lapsele vajalikku eriabi anda. Kaksteist aastat hiljem käis see laps kuningriigisaalis koosolekutel ning oli rõõmus, et võis seltsida sealsete noortega. Ema lausub: „Olen nii tänulik, et Piibli põhimõtted ajendasid mind tegema seda, mis on õige. Piibel aitas mul säilitada puhta südametunnistuse Jehoova Jumala ees ning hoiduda kahetsuspiinadest, mida ma kogu elu oleksin tundnud.”

23. Millist tröösti pakub Piibel haigetele ning nende hooldajatele?

²³ Me ei pea igavesti haigustega kokku puutuma.  Prohvet Jesaja osutas tulevasele ajale, mil „ükski elanik ei ütle: ’Ma olen haige!’ ” (Jesaja 33:24, NW). See tõotus läheb täide kiiresti lähenevas uues maailmas. Senikaua aga tuleb meil haiguste ja surmaga siiski leppida. On hea, et Jumala Sõna annab meile juhatust ja abi. Piiblis toodud peamised käitumisreeglid on igipüsivad ning ülemad kui ebatäiuslike inimeste alatasa muutuvad arvamused. Seepärast nõustub tark inimene laulikuga, kes kirjutas: „Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge; Jehoova tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks! [—] Jehoova seadlused on tõde, need on puha õiged; .. nende pidamine toob suure palga!” (Laul 19:8, 10, 12).