Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

14. PEATÜKK

Kui vananete koos

Kui vananete koos

1., 2. a) Millised muutused kaasnevad vananemisega? b) Kuidas leidsid Piibli aegade jumalakartlikud mehed vanas eas elust rahuldust?

VANANEMISEGA kaasneb palju muutusi. Füüsiliste võimete kahanemine kurnab meie elujõudu. Pilk peeglisse näitab, et lisandub uusi kortse ning juuksed lähevad aina hallimaks — aga ka hõredamaks. Meie mälu võib mõnevõrra nõrgeneda. Tekivad uued sugulussuhted, kui lapsed abielluvad või kui lapselapsed sünnivad. Mõnedele tähendab pensionile jäämine harjumuspärase eluviisi muutumist.

2 On tõsi, et vanadusaastad võivad olla katsumusrohked (Koguja 12:1—8). Kuid mõelgem Jumala sulastele Piibli aegadest. Kuigi nad pidid lõpuks surema, olid nad kogunud tarkust ja mõistmist, mis neile vanas eas suurt rahuldust pakkus (1. Moosese 25:8; 35:29; Iiob 12:12; 42:17; NW). Kuidas neil läks korda vananedeski õnnelik olla? Kindlasti tänu sellele, et nad elasid kooskõlas põhimõtetega, mis me praegusajal leiame Piiblisse kirjapanduna (Laul 119:105; 2. Timoteosele 3:16, 17).

3. Millist nõu andis Paulus eakatele meestele ja naistele?

3 Apostel Paulus andis oma kirjas Tiitusele häid juhtnööre neile, kes hakkavad vanaks jääma. Ta kirjutas: „Vanad mehed olgu karsked, ausad, mõistlikud, terved usus, armastuses, kannatlikkuses. Samuti käitugu elatanud naised nõnda, nagu on kohane pühadele; nad ärgu olgu keelekandjad ega suured viinavõtjad, vaid õpetagu head” (Tiitusele 2:2, 3). Neid sõnu järgides võib teil olla kergem tulla toime vananemisega kaasnevate raskustega.

KOHANEGE OMA LASTE ISESEISVUSEGA

4., 5. Kuidas paljud vanemad reageerivad, kui nende lapsed kodust lahkuvad, ja kuidas mõned neist uue olukorraga kohanevad?

4 Muutuvate rollide puhul läheb tarvis kohanemisvõimet. Kuidas see küll peab paika siis, kui täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust ja abielluvad! Paljudele vanematele on see esmaseks meeldetuletuseks, et nad hakkavad vanaks jääma. Kuigi vanemad on rõõmsad, et nende järglased on saanud täiskasvanuks, on nad tihti mures, kas nad on teinud kõik, mis suutsid, et lapsi iseseisvaks eluks ette valmistada. Ja nad võivad tunda kodus neist suurt puudust.

5 On arusaadav, et vanemad muretsevad oma laste heakäekäigu pärast ka siis, kui lapsed on juba kodust lahkunud. „Kui nad endast vaid sagedamini teada annaksid, nii et võiksin olla kindel, et nendega on kõik korras — siis oleksin õnnelik,” lausus üks ema. Üks isa räägib: „Oli väga raske aeg, kui meie tütar kodust lahkus. See jättis meie peresse suure tühimiku, sest olime alati kõike üheskoos teinud.” Kuidas on need vanemad oma laste eemalolekust üle saanud? Paljudel juhtudel nõnda, et nad on hoolitsenud teiste inimeste eest ning neid aidanud.

6. Mis aitab näha perekonnasuhteid õiges valguses?

6 Kui lapsed abielluvad, siis nende vanemate roll muutub. 1. Moosese 2:24 tõdeb: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (Meie kursiiv.) Kui vanemad tunnustavad Jumala põhimõtteid pea-seisundi ja kindla korra kohta, aitab see neil näha asju õiges valguses (1. Korintlastele 11:3; 14:33, 40).

7. Millist suurepärast hoiakut arendas endas üks isa, kui ta tütred abiellusid ja kodust lahkusid?

7 Üks abielupaar tundis, et nende ellu on jäänud tühi koht pärast seda, kui kaks tütart olid abiellunud ja mujale elama asunud. Mees tundis algul oma väimeeste vastu vimma. Kuid mõtiskledes pea-seisundi põhimõtte üle, mõistis ta, et nüüd on tema tütremehed vastutavad oma pere heakäekäigu eest. Niisiis, kui tütred tulid nõu küsima, päris ta neilt, mida arvavad asjast nende mehed, ning püüdis seejärel avaldada oma toetust nii hästi kui võimalik. Väimehed suhtuvad nüüd temasse kui sõpra ning võtavad heal meelel tema nõu kuulda.

8., 9. Kuidas on mõned vanemad kohanenud oma täiskasvanud laste iseseisvusega?

8 Mida teha siis, kui vastabiellunud teevad midagi, mis pole küll vastuolus Pühakirjaga, kuid mis vanemate arvates pole just kõige parem? „Aitame neil alati mõista Jehoova seisukohta,” selgitab üks abielupaar, kelle lapsed on abielus, „aga ka juhul, kui me pole nende otsusega nõus, tunnustame seda ikkagi ning toetame ja julgustame neid.”

9 Mõningates aasiamaades on emasid, kellel on eriti raske tunnustada oma poegade iseseisvust. Aga kui nad austavad kristlikku korda ja pea-seisundit, siis nad leiavad, et nende ja miniate vahelised hõõrumised kahanevad miinimumini. Ühe kristliku naise arvates on see, et ta pojad on vanematekodust lahkunud, tema „üha kasvava tänumeele allikaks”. Ta on väga rõõmus, nähes, kuidas nad oma uue pere elu korraldamisega hakkama saavad. See omakorda on tähendanud seda, et kergemaks on muutunud füüsiline ja vaimne koormus, mida neil mehega tuleb vananedes taluda.

VÄRSKENDAGE OMA ABIELUSIDEMEID

10., 11. Millised Pühakirja nõuanded aitavad inimestel hoiduda mõnedest keskea püünistest?

10 Keskikka jõudmisele reageerivad inimesed mitmeti. On mehi, kes püüdest paista nooremana hakkavad uutmoodi riietuma. Paljudele naistele teevad muret menopausiga kaasnevad muutused. Kahjuks on keskealisi, kes äratavad elukaaslases vimma ja armukadedust, sest flirdivad nooremate vastassoost isikutega. Ent jumalakartlikud vanemad mehed on „mõistlikud” ning ohjeldavad ebasündsaid ihasid (1. Peetruse 4:7). Armastusest oma mehe vastu ja soovist meeldida Jehoovale näevad küpsed naised samuti oma abielu püsivuse tagamise nimel vaeva.

11 Kuningas Lemuel pani inspiratsiooni all kirja ülistuse „tublile naisele”, kes teeb oma mehele ’kogu oma eluaja head ja mitte kurja’. Kristlik abielumees mõistab oma naise püüdeid tulla toime emotsionaalsete häiretega, mida see keskikka jõudes kogeb. Armastus ajendab meest oma naist ’ülistama’ (Õpetussõnad 31:10, 12, 28, meie kursiiv).

12. Kuidas võivad abikaasad saada aastatega teineteisele järjest lähedasemaks?

12 Töörohketel lapsekasvatusaastatel lükkasite ehk mõlemad heal meelel isiklikud huvid kõrvale, et hoolitseda oma laste vajaduste eest. Kui nad on kodust lahkunud, on teil taas käes aeg keskenduda oma abielule. „Kui mu tütred kodust lahkusid,” ütleb üks abielumees, „hakkasin oma naisega uuesti kurameerima.” Teine abielumees lausub: „Tunneme huvi teineteise tervise vastu ning tuletame teineteisele meelde vajadust aktiivselt liikuda.” Et mitte tunda üksindust, ilmutavad nad naisega külalislahkust teiste koguduseliikmete vastu. Teiste vastu huvi ilmutamine toob tõesti õnnistusi. Pealegi meeldib see Jehoovale (Filiplastele 2:4; Heebrealastele 13:2, 16).

13. Milline osa on avalusel ja aususel ajal, mil abielupaar koos vananeb?

13 Ärge lubage seda, et teil abikaasaga tekiks suhtlemislõhe. Kõnelge omavahel avameelselt (Õpetussõnad 17:27). „Süvendame teineteisemõistmist, olles hoolitsevad ja tähelepanelikud,” märgib üks abielumees. Samal arvamusel on ka tema naine, kes ütleb: „Vanemaks saades oleme hakanud tundma naudingut ühisest teejoomisest, vestlemisest ning koos töötamisest.” Kui olete avalad ja ausad, võivad abielusidemed tugevneda, nii et need saavutavad vastupidavuse, mis nurjab Saatana, abielu lõhkuja rünnakud.

TUNDKE RÕÕMU OMA LAPSELASTEST

14. Milline osa oli nähtavasti vanaemal Timoteosest kristlase kasvatamisel?

14 Lapselapsed on eakate „kroon” (Õpetussõnad 17:6). Olla lastelaste seltsis võib tuua tõelist rõõmu — see võib ergastada ja värskendada. Piibel ütleb tunnustussõnu vanaema Loise kohta, kes koos tütre Euniikega jagas oma usulisi tõekspidamisi väikesele tütrepojale Timoteosele. See poiss kasvas üles teadmises, et nii tema ema kui ka vanaema hindavad kõrgelt Piibli tõde (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15).

15. Millise väärtusliku panuse võivad anda vanavanemad, kui pidada silmas lapselapsi, kuid millest nad peaksid hoiduma?

15 Niisiis on see konkreetne valdkond, kuhu vanavanemad võivad anda oma kõige väärtuslikuma panuse. Vanavanemad, te olete juba jaganud oma teadmisi Jehoova eesmärkidest oma lastele. Nüüd saate teha sedasama järgmisele sugupõlvele! Paljud väiksed lapsed kuulavad põnevusega, kui nende vanavanemad piiblilugusid jutustavad. Muidugi mõista ei võta te endale isa vastutust juurutada oma lastesse Piibli tõdesid (5. Moosese 6:7). Te vaid toetate teda selles. Olgu lauliku palve ka teie palve: „Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!” (Laul 71:18; 78:5, 6).

16. Kuidas võivad vanavanemad hoiduda tekitamast oma perekonnas pingeid?

16 Kahjuks hellitavad mõned vanavanemad lapsukesi sedavõrd, et vanavanemate ja nende täiskasvanud laste suhted hakkavad pingestuma. Ent tänu teiepoolsele siirale lahkusele on ehk teie lapselastel kergem usaldada teid, juhul kui neil pole eriti tahtmist asja oma vanemate ette tuua. Mõnikord loodavad lapsed, et nende leebed vanavanemad astuvad välja nende poolel ja vanemate vastu. Mida siis teha? Näidake üles tarkust ja julgustage oma lapselapsi olema oma vanematega avameelsed. Te võite selgitada, et see meeldib Jehoovale (Efeslastele 6:1—3). Kui vaja, võite pakkuda end sillutama lastele teed vanemate poole pöördumiseks ning viimastega eelnevalt asjast kõnelda. Rääkige oma lapselastele avameelselt sellest, mida olete aastatega õppinud. Teie ausus ja siirus võib neile kasu tuua.

VANANEDES KOHANEGE OLUKORRAGA

17. Millist lauliku otsustavust peaksid vananevad kristlased jäljendama?

17 Aastate veeredes leiate, et te ei suuda enam teha kõike, mida olete harjunud tegema või mida tahaksite teha. Kuidas siis vananemisprotsessiga leppida ja hakkama saada? Võite küll oma arust tunda end 30-aastastena, kuid pilk peeglisse reedab asjade tegeliku seisu. Ärge kaotage julgust! Laulik anus Jehoovat: „Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!” Jäljendage kindlameelselt lauliku otsustavust. Ta lausus: „Mina ootan alati ja suurendan kõike su kiidetavust!” (Laul 71:9, 14).

18. Kuidas võib küps kristlane oma pensioniiga hästi ära kasutada?

18 Paljud on juba eelnevalt valmistunud selleks, et pärast pensionile jäämist Jehoovat rohkem kiita. „Pidasin juba ette plaani, mida hakkan tegema siis, kui tütar lõpetab kooli,” selgitab üks isa, kes nüüd on pensionil. „Otsustasin teha algust täisaegse kuulutusteenistusega ning müüsin ära oma äri, et võiksin Jehoovat suuremal määral teenida. Palusin Jumalalt juhatust.” Pensioniea lähenedes olgu teile lohutuseks meie Suure Looja teadaanne: „Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid” (Jesaja 46:4).

19. Millist nõu antakse neile, kes hakkavad vanaks jääma?

19 Kui jäädakse pensionile, ei pruugi kohanemine sugugi kerge olla. Apostel Paulus andis eakatele meestele nõu olla „harjumustes mõõdukad”. See nõuab mõõdukust kõiges ega luba anda järele kalduvusele pidada hõlbupõlve. Pärast pensionile jäämist läheb ehk rohkemgi kui enne tarvis kindlat elurütmi ja enesedistsipliini. Niisiis, olge toimekad ja „ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu” (1. Korintlastele 15:58). Laiendage oma tegevust, et teisi aidata (2. Korintlastele 6:13). Paljud kristlased teevad seda, kuulutades innukalt head sõnumit, nii nagu nende iga seda võimaldab. Vananedeski olge „terved usus, armastuses, vastupidavuses” (Tiitusele 2:2, NW).

KUIDAS SAADA ÜLE ABIKAASA KAOTUSEST

20., 21. a) Mis praeguses asjadesüsteemis lõpuks abielupaare lahutab? b) Kuidas on Anna leinavatele abikaasadele suurepäraseks eeskujuks?

20 Praeguses asjadesüsteemis peab paika kurb tõsiasi, et lõpuks lahutab abielupaare surm. Leinavad kristlikud abikaasad teavad, et nende kallid kadunud on praegu surmaunes, ning nad loodavad neid kindlasti jälle näha (Johannese 11:11, 25). Kuid ikkagi on kaotus ränk. Kuidas võib leinamajäänu sellest üle saada? *

21 Aitab ka see, kui meenutada, mida tegi üks piiblitegelane. Anna jäi leseks juba seitse aastat pärast abiellumist, ja kui me temast loeme, on ta 84 aastat vana. Võime olla kindlad, et ta tundis kurvastust, kui kaotas oma mehe. Kuidas ta hakkama sai? Ta oli ööd ja päevad templis Jehoova Jumala pühas teenistuses (Luuka 2:36—38). See, et Anna kasutas oma elu palvemeelseks teenistuseks, oli kahtlemata tähtsaks vastuteguriks kurbusele ja üksindusele, mida ta lesena tundis.

22. Kuidas on mõned lesed saanud üle üksindusest?

22 „Mulle on olnud kõige raskem see, et mul pole partnerit, kellega kõnelda,” selgitab kümme aastat tagasi leseks jäänud 72-aastane naine. „Minu mees oli hea kuulaja. Meil oli tavaks teha juttu kogudusest ja osalemisest kristlikus teenistuses.” Üks teine leseks jäänud naine lausub: „Kuigi aeg parandab haavad, on minu meelest õigem öelda, et paranemisele aitab kaasa just see, kuidas inimene kasutab oma aega. On rohkem võimalusi teisi aidata.” Üks 67-aastane lesestunud mees avaldab samasugust arvamust: „Suurepärane viis, kuidas raskest kaotusest üle saada, on pühenduda teiste lohutamisele.”

JUMAL PEAB MEID MEIE VANAS EASKI KALLIKS

23., 24. Millist suurepärast lohutust pakub Piibel eakatele, sealjuures eriti neile, kes on jäänud leseks?

23 Kuigi surm võib röövida kalli kaasa, jääb Jehoova alati ustavaks ja kindlaks. „Üht ma olen palunud Jehoovalt,” laulis vanaaja kuningas Taavet, „seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust ja mõtiskleda tema templis!” (Laul 27:4).

24 „Austa leski, kes on õiged lesknaised,” kutsub üles apostel Paulus (1. Timoteosele 5:3). Sellele juhendile järgnev nõuanne näitab, et lesed, kes on seda väärt ja kel pole lähedasi sugulasi, võivad koguduselt vajalikku materiaalset abi saada. Igal juhul hõlmab juhend „austa” ka mõtet, et neid tuleb kalliks pidada. Milliseks lohutuseks võib küll olla jumalakartlikele leskedele teadmine, et Jehoova peab neid kalliks ning toetab neid! (Jakoobuse 1:27.)

25. Milline eesmärk on eakatel ikka?

25 „Vanade ehteks on hallid juuksed,” annab Jumala inspireeritud Sõna teada. Need on „ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel” (Õpetussõnad 16:31; 20:29). Niisiis, ükskõik kas olete abielus või taas üksi, hoidke alati Jehoova teenistust oma elus esikohal. Nõnda on teil praegu Jumala ees hea nimi ning tulevikuväljavaade elada igavesti maailmas, kus pole enam vanaduse vaeva (Laul 37:3—5; Jesaja 65:20).

^ par. 20 Selle teema üksikasjalikuma käsitluse leiad brošüürist Kui sureb armastatud inimene, väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.