1. Milline oli Jehoova eesmärk seoses perekonnakorraldusega?

KUI Jehoova sõlmis Aadama ja Eeva abielu, väljendas Aadam oma rõõmu sõnadega, mida võib pidada esimeseks talletatud heebrea luuleks (1. Moosese 2:22, 23). Ent Loojal oli seejuures mõttes rohkem kui vaid see, et inimlastele rõõmu valmistada. Ta tahtis, et abielupaarid ja perekonnad täidaksid tema tahet. Ta ütles esimesele paarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28). Milline suurejooneline ja tasutoov ülesanne see küll oli! Kui õnnelikud oleksid nemad ise ja nende tulevased lapsed küll olnud, kui Aadam ja Eeva oleksid Jehoova tahet kõigiti kuulekalt täitnud!

2., 3. Kuidas võivad perekonnad tänapäeval suurimat rõõmu leida?

² Ka tänapäeval on perekond kõige õnnelikum siis, kui see üheskoos Jumala tahet täidab. Apostel Paulus kirjutas: „Jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8). Perekond, kes elab jumalakartlikult ja järgib Jehoova juhendeid, mis on toodud Piiblis, leiab rõõmu ’käesolevast elust’ (Laul 1:1—3; 119:105; 2. Timoteosele 3:16). Isegi kui ainult üks perekonnaliige rakendab Piibli põhimõtteid ellu, on olukord parem kui siis, kui mitte keegi ei tee seda.

³ Selles raamatus on käsitletud paljusid Piibli  põhimõtteid, mis aitavad kaasa perekonnaõnnele. Tõenäoliselt oled tähele pannud, et mõningatest neist räägitakse raamatus korduvalt. Mispärast? Sest need on jõulised tõed, mis tulevad perekonnaelu eri tahkudes kõigile kasuks. Perekond, kes püüab neid Piibli põhimõtteid ellu rakendada, näeb, et jumalakartusel on tõesti ’käesoleva elu tõotus’. Vaadakem veel kord nelja tähtsat põhimõtet.

4. Miks on enesevalitsemine abielus väga oluline?

⁴ Kuningas Saalomon sõnas: „Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt!” (Õpetussõnad 25:28; 29:11). Neil, kes tahavad, et nende abielu oleks õnnelik, on väga oluline ’talitseda oma meelt’ ehk valitseda ennast. Kui inimene annab maad destruktiivsetele emotsioonidele, nagu raev või ebamoraalne lihahimu, põhjustab see kahju, mille heastamine nõuab aastaid — kui seda üldse on võimalik heastada.

5. Kuidas võib ebatäiuslik inimene enesevalitsemist arendada ja millist kasu see toob?

⁵ Muidugi ei suuda ükski Aadama järglane oma ebatäiuslikku liha täielikult valitseda (Roomlastele 7:21, 22). Kuid enesevalitsemine on üks vaimu vili (Galaatlastele 5:22, 23, NW). Niisiis aitab Jumala vaim meil enesevalitsemist üles näidata, kui me palume seda omadust, rakendame ellu vastavaid Pühakirja nõuandeid, seltsime nendega, kes seda ilmutavad, ning väldime neid, kes ei ilmuta (Laul 119:100, 101, 130; Õpetussõnad 13:20; 1. Peetruse 4:7). Seesugune teguviis aitab meil ’põgeneda hooruse eest’ isegi siis, kui tunneme kiusatust (1. Korintlastele 6:18). Me hoidume ka vägivallast ning me kas väldime alkoholismi või siis saame sellest võitu. Samuti käitume  provotseerivates ning rasketes olukordades rahulikumalt. Õppigem kõik — kaasa arvatud lapsed — seda väga tähtsat vaimu vilja arendama (Laul 119:1, 2).

6. a) Millise alluvusjärjekorra on Jumal paika pannud? b) Mida peab mees meeles pidama, kui ta tahab, et pea-seisundi rakendamine tema perekonnale õnne tooks?

⁶ Teine tähtis põhimõte on pea-seisundi tunnustamine. Paulus kirjeldas õiget alluvusjärjekorda, öeldes: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). See tähendab, et mees juhib perekonda, naine toetab teda lojaalselt ning lapsed kuuletuvad oma vanematele (Efeslastele 5:22—25, 28—33; 6:1—4). Ent pane tähele, et pea-seisundi rakendamine toob õnne ainult siis, kui seda tehakse õigesti. Jumalakartlikud abielumehed teavad, et perekonnapea ei ole diktaator. Nad jäljendavad oma Pead Jeesust. Kuigi Jeesus pidi saama „kõigi asjade üle peaks”, ta ei „tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima” (Efeslastele 1:22; Matteuse 20:28). Samamoodi ei kasuta kristlik mees pea-seisundit mitte selleks, et iseendale kasu tuua, vaid selleks, et kanda hoolt oma naise ja laste eest (1. Korintlastele 13:4, 5).

7. Millised Pühakirja põhimõtted aitavad abielunaisel täita seda rolli, mille Jumal on talle perekonnas määranud?

⁷ Mis puutub naise rolli, siis ei võistle jumalakartlik naine oma mehega ega püüa tema üle valitseda. Ta on rõõmus, et võib teda toetada ja temaga koostööd teha. Mõnikord ütleb Piibel naise kohta, et ta „kuulub” oma mehele, mis on selge viide sellele, et mees on naise pea (1. Moosese 20:3, NW). Abielu kaudu on naine „mehe käsu” all (Roomlastele 7:2). Samal ajal aga nimetab Piibel naist „abiliseks” ja  „täienduseks” (1. Moosese 2:20, NW). Tal on omadusi ja võimeid, mida tema mehel pole, ning ta toetab oma meest, kus vaja (Õpetussõnad 31:10—31). Samuti ütleb Piibel, et abielunaine on oma abikaasa „partner”, kes töötab temaga õlg õla kõrval (Malakia 2:14, NW). Need Pühakirja põhimõtted aitavad abielumehel ja -naisel mõista teineteise seisundit ning kohelda üksteist kohase lugupidamise ja väärikusega.

8., 9. Selgita, millised põhimõtted aitavad kõigil pereliikmetel oma suhtlemisoskust parandada.

⁸ Käesolevas raamatus on sageli toonitatud suhtlemise vajalikkust. Mispärast? Sellepärast, et kui inimesed üksteisega räägivad ja üksteist tõesti ära kuulavad, on kergem probleeme lahendada. Korduvalt rõhutati seda, et suhtlemine on kahepoolne tegevus. Jünger Jakoobus väljendas seda nõnda: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19).

⁹ Samuti on tähtis olla valvas selles suhtes, kuidas me räägime. Mõtlematud, riiakad või karmilt kriitilised sõnad ei taga edukat suhtlemist (Õpetussõnad 15:1; 21:9; 29:11, 20). Isegi kui see, mida me ütleme, on õige, toovad meie sõnad tõenäoliselt rohkem kahju kui kasu, kui need on öeldud julmalt, uhkelt või tundetult. Meie kõne peaks olema meeldiv, „soolaga soolatud” (Koloslastele 4:6). Meie sõnad peaksid olema nagu „kuldõunad hõbevaagnail” (Õpetussõnad 25:11). Kui perekond õpib hästi suhtlema, astub ta suure sammu õnne saavutamise suunas.

10. Mis liiki armastus on abielus väga oluline?

¹⁰ Sõna „armastus” kasutatakse käesolevas raamatus  korduvalt. Kas sa mäletad, mis liiki armastusele on siin peamiselt viidatud? On tõsi, et romantiline armastus (kreeka keeles eʹrōs) etendab abielus tähtsat rolli ning et edukates abieludes on mehe ja naise vahel sügav kiindumus ning sõprus (kreeka keeles phi·liʹa). Kuid veelgi tähtsam on see armastus, mida kreeka keeles tähistatakse sõnaga a·gaʹpē. See on seesama armastus, mida me kasvatame Jehoova, Jeesuse ja oma ligimeste vastu (Matteuse 22:37—39). Seda armastust osutab Jehoova inimkonna vastu (Johannese 3:16). Kui imepärane see küll on, et me võime ilmutada sedasama armastust oma abikaasa ning laste vastu! (1. Johannese 4:19.)

11. Kuidas aitab armastus abielu õnnestumisele kaasa?

¹¹ Abielus on see ülev armastus tõesti „täiuslik ühtsuse side” (Koloslastele 3:14, NW). See liidab abikaasad ühte ning ajendab neid tegema seda, mis on parim teineteisele ning nende lastele. Kui perekonnal tuleb ette raskeid olukordi, aitab armastus ühiselt lahendust leida. Kui abikaasad jäävad vanemaks, aitab armastus neil teineteist toetada ning jätkuvalt hinnata. „Armastus .. ei otsi omakasu, .. tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4—8).

12. Miks see, kui abikaasad armastavad Jumalat, aitab abielu tugevdada?

¹² Abieluliit on eriti tugev siis, kui seda ei kinnita mitte üksnes abikaasadevaheline armastus, vaid eeskätt armastus Jehoova vastu (Koguja 4:9—12). Mispärast? Apostel Johannes kirjutas: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Niisiis ei peaks abikaasad õpetama oma lapsi jumalakartuses mitte üksnes sellepärast, et nad neid väga armastavad, vaid ka sellepärast, et see  on Jehoova käsk (5. Moosese 6:6, 7). Nad ei peaks hoiduma ebamoraalsusest mitte ainult seetõttu, et nad armastavad teineteist, vaid eelkõige seepärast, et nad armastavad Jehoovat, kes „nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Isegi kui ühe partneri tõttu on abielus raskeid probleeme, ajendab armastus Jehoova vastu teist partnerit lakkamatult Piibli põhimõtetest kinni pidama. Need perekonnad, kus pereliikmete vahelist armastust tugevdab armastus Jehoova vastu, on tõesti õnnelikud!

13. Kuidas aitab otsusekindlus Jumala tahte täitmisel koondada tähelepanu tõeliselt tähtsatele asjadele?

¹³ Kristlase elu keskpunktiks on Jumala tahte täitmine (Laul 143:10). Seda jumalakartlik eluviis tegelikult tähendabki. Jumala tahte täitmine aitab perekondadel koondada tähelepanu tõeliselt tähtsatele asjadele (Filiplastele 1:9, 10). Näiteks hoiatas Jeesus: „Ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja  tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed” (Matteuse 10:35, 36). Nagu Jeesus hoiatas, on paljusid tema järelkäijaid taga kiusanud nende omad perekonnaliikmed. Kui kurb ja rõhuv olukord! Kuid siiski ei tohiks perekondlikud sidemed saada tähtsamaks kui armastus Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse vastu (Matteuse 10:37—39). Kui inimene jääb kindlaks, vaatamata perekonna vastuseisule, võivad vastupanijad jumalakartuse häid vilju nähes muutuda (1. Korintlastele 7:12—16; 1. Peetruse 3:1, 2). Isegi kui nõnda ei juhtu, ei too see, kui vastupanu tõttu Jumala teenimisest loobutakse, mingit püsivat kasu.

14. Kuidas aitab soov täita Jumala tahet lapsevanematel oma laste parimaid huve teenida?

¹⁴ Jumala tahte täitmine aitab lapsevanematel õigeid otsuseid langetada. Näiteks suhtuvad vanemad mõnes ühiskonnas lastesse üldiselt kui investeeringusse, lootes, et lapsed nende eest vanas eas hoolt kannavad. Kuigi täiskasvanud lastel on õige ja kohane oma eakate vanemate eest hoolt kanda, ei tohiks vanemad sel kaalutlusel lapsi materialistlikule eluteele juhtida. Kui vanemad kasvatavad oma lapsi materiaalset vara rohkem hindama kui vaimseid asju, ei tule see lastele küll kuidagi kasuks (1. Timoteosele 6:9).

15. Mil moel oli Timoteose ema Euniike hea näide vanemast, kes täidab Jumala tahet?

¹⁵ Selles suhtes on heaks eeskujuks Euniike, Pauluse noore sõbra Timoteose ema (2. Timoteosele 1:5). Kuigi Euniike oli abielus uskmatuga, läks tal koos Timoteose vanaema Loisega korda kasvatada Timoteosest jumalakartust taotlev inimene (2. Timoteosele 3:14, 15). Kui Timoteos oli küllalt vana, lubas Euniike tal kodunt lahkuda ning Pauluse misjonikaaslasena  Kuningriigi kuulutustööd alustada (Apostlite teod 16:1—5). Kui rõõmus ta küll võis olla, kui tema pojast sai silmapaistev misjonär! Timoteose jumalakartlikkus täisealisena näitab, et ta sai varases eas hea kasvatuse. Kindlasti leidis Euniike rahuldust ja rõõmu, kuuldes teateid Timoteose ustavast teenistusest, kuigi ta võib-olla tundis puudust sellest, et Timoteost tema juures pole (Filiplastele 2:19, 20).

16. Millist kohast hoolitsust Jeesus pojana üles näitas, kuid mis oli tema peamine eesmärk?

¹⁶ Jeesus kasvatati üles jumalakartlikus perekonnas ning täiskasvanuna hoolitses ta oma ema eest, nagu pojale kohane (Luuka 2:51, 52; Johannese 19:26). Ent Jeesuse peamine eesmärk oli täita Jumala tahet ning tema puhul hõlmas see ka inimestele selle võimaluse avamist, et nad võiksid nautida igavest elu. Selleks andis ta oma täiusliku inimelu lunaks patuse inimkonna eest (Markuse 10:45; Johannese 5:28, 29).

17. Millised hiilgavad võimalused avas Jeesuse ustav elutee nendele, kes täidavad Jumala tahet?

¹⁷ Pärast Jeesuse surma äratas Jehoova ta taevasele elule, andis talle suure meelevalla ning seadis ta lõpuks taevase Kuningriigi Kuningaks (Matteuse 28:18; Roomlastele 14:9; Ilmutuse 11:15). Jeesuse ohver avas mõningatele inimestele võimaluse saada selle Kuningriigi kaasvalitsejateks. Lisaks avas see ohver kõigile teistele ausa südamega inimestele võimaluse nautida täiuslikku elu maa peal, taastatud paradiislikes tingimustes (Ilmutuse 5:9, 10, NW; 14:1, 4; 21:3—5; 22:1—4). Meil on tänapäeval suurim eesõigus rääkida seda hiilgavat head sõnumit oma ligimestele (Matteuse 24:14).

18. Mida tuletatakse meelde nii perekondadele kui üksikisikutele, ja mida neid julgustatakse tegema?

 ¹⁸ Nagu apostel Paulus näitas, kaasneb jumalakartliku eluga tõotus, et inimesed võivad pärida need „tulevase” elu õnnistused. Kindlasti on see parim viis õnne leidmiseks! Pea meeles, et „maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17). Niisiis, ükskõik kas oled laps või lapsevanem, abielumees või -naine, lastega või lasteta vallaline täiskasvanu, püüa ikka täita Jumala tahet. Isegi kui koged survet või seisad silmitsi äärmiselt suurte raskustega, ära kunagi unusta, et sa oled elava Jumala sulane. Rõõmustagu sinu teod Jehoovat (Õpetussõnad 27:11). Ning toogu sinu käitumine sulle juba praegu õnne ning tulevases uues maailmas igavese elu!