Teine peatükk

Taanieli raamat kohtu ees

1., 2. Milles Taanieli raamatut süüdistatakse ja miks sa arvad, et oleks tähtis vaagida selle kaitseks esitatavaid tõendeid?

KUJUTLE, et oled kohtusaalis ja käimas on tähtis istung. Seal on mees, keda süüdistatakse pettuses. Prokurör väidab kindlalt, et mees on süüdi. Kuid süüdistataval on juba pikka aega olnud ausa mehe maine. Kas sind ei huvitaks, milliseid tõendeid esitatakse tema kaitseks?

² Sa oled sarnases olukorras, kui jutt on Piibli Taanieli raamatust. Selle kirjutas mees, kes on tuntud oma laitmatuse poolest. Tema nime kandvast raamatust on tuhandeid aastaid väga lugu peetud. Selle raamatu sündmused, mille on kirja pannud 7. ja 6. sajandil e.m.a. elanud heebrea prohvet Taaniel, on esitatud tegeliku ajaloona. Täpne Piibli kronoloogia näitab, et see raamat käsitleb perioodi alates aastast 618 kuni aastani 536 e.m.a., mil selle kirjutamine ka lõpetati. Kuid sellele raamatule esitatakse aina süüdistusi. Mõningad entsüklopeediad ja muud teatmeteosed annavad mõista või väidavad otsesõnu, et see on petise töö.

3. Mida ütleb ”The New Encyclopædia Britannica” Taanieli raamatu autentsuse kohta?

³ Näiteks ”The New Encyclopædia Britannica” möönab, et kunagi on Taanieli raamatut ”üldiselt peetud õigeks ajalooks ja selle ennustusi ehtsateks prohvetikuulutusteks”. ”Britannica” väidab aga, et tegelikult on Taanieli raamat ”kirjutatud hilisemal rahvusliku kriisi ajal, mil [Süüria kuninga] Antiochos IV Epiphanese ajal juute rängalt taga kiusati”. See entsüklopeedia paigutab selle raamatu aastate 167 ja 164 e.m.a. vahele. Seesama teos väidab, et Taanieli raamatu kirjutaja ei ennusta tulevikku, vaid lihtsalt esitab ”tulevaste asjade kohta käivate prohvetiennustustena sündmusi, mis talle on ajalugu”.

4. Millal hakati Taanieli raamatut kritiseerima ja mis sütitas sarnase kritiseerimise hilisematel sajanditel?

 ⁴ Kust sellised ideed pärit on? Taanieli raamatu vastu suunatud kriitika pole sugugi uudne nähtus. Sellega tegi algust juba 3. sajandil m.a.j. filosoof Porphyrios. Nagu paljudele teistelegi Rooma impeeriumis, tundus ka talle, et kristluse mõju on ohtlik. Ta kirjutas 15 raamatut eesmärgiga õõnestada seda ”uut” religiooni. Neist 12. oli suunatud Taanieli raamatu vastu. Porphyrios nimetas seda võltsinguks, mille mõni juut olevat kirjutanud 2. sajandil e.m.a. Sarnaseid rünnakuid võeti ette ka 18. ja 19. sajandil. Kõrgemate kriitikute ja ratsionalistide meelest pole võimalik prohvetlikult ennustada — kuulutada ette tulevasi sündmusi. Taaniel sai nende kriitika lemmikmärklauaks. Sisuliselt viidi tema ja ta raamat kohtu ette. Kriitikud väitsid endal olevat küllaldaselt tõendeid selle kohta, et seda raamatut ei kirjutanud mitte Taaniel ajal, mil juudid Babüloonia vangipõlves olid, vaid hoopis keegi teine sajandeid hiljem. * Seesugused rünnakud muutusid niivõrd ohtraks, et üks autor kirjutas koguni kaitsva teose pealkirjaga ”Taaniel kriitikute augus” (”Daniel in the Critics’ Den”).

5. Miks on Taanieli raamatu autentsuse küsimus tähtis?

⁵ Kas nende kriitikute enesekindlate väidete kohta on ka tõendeid? Või toetab tõestusmaterjal hoopis kaitsjate seisukohta? Kaalul on seejuures palju. Tegemist pole vaid selle muistse raamatu mainega, vaid ka meie tulevikuga, mida see puudutab. Kui Taanieli raamat on pettus, on sealsed tõotused inimkonna tuleviku kohta parimal juhul vaid tühipaljad sõnad. Aga kui selles on kirjas tõelised prohvetiennustused,  soovid sa kahtlemata õhinaga teada saada, mida need meile tänapäeval tähendavad. Seda silmas pidades uurigem mõningaid Taanieli raamatu vastu suunatud rünnakuid.

6. Milline süüdistus esitatakse mõnikord Taanieli raamatus toodud ajaloo kohta?

⁶ Võtame näiteks süüdistuse, mille esitab Taanieli raamatu kohta ”The Encyclopedia Americana”: ”Paljud ajaloolised üksikasjad, mis käivad varasemate aegade [näiteks Babüloonia vangipõlve] kohta, on täiesti moonutatud.” Kas see on tõesti nii? Vaadelgem ükshaaval kolme väidetavat viga.

PUUDUVA MONARHI PROBLEEM

7. a) Miks tegid piiblikriitikutele pikka aega rõõmu Taanieli viited Belsassarile? b) Mis juhtus arvamusega, et Belsassar on vaid väljamõeldud tegelane?

⁷ Taaniel kirjutas, et Belsassar, Nebukadnetsari ”poeg”, valitses Babülonis kuningana ajal, mil see linn vallutati (Taaniel 5:1, 11, 18, 22, 30). Kaua aega on kriitikud seda ütlust rünnanud, sest väljastpoolt Piiblit polnud Belsassari nime mitte kusagilt leida. Muistsed ajaloolased näitasid hoopis seda, et Nebukadnetsari järeltulija Nabunaid oli viimane Babüloonia kuningas. Seetõttu ütles Ferdinand Hitzig aastal 1850, et Belsassar on ilmselt kirjutaja kujutluse vili. Kuid kas ei paista Hitzigi arvamus sulle natuke liiga ennatlik? Pealegi, kas see, et puudusid vihjed sellele kuningale — eriti veel ajast, mille kohta ajaloolisi ülestähendusi on teatavasti napilt —, pidanuks tõepoolest tõestama, et teda pole mitte kunagi olemas olnud? Igatahes, aastal 1854 toodi praeguse Lõuna-Iraagi territooriumil asuva iidse Babüloonia linna Uuri varemetest päevavalgele mõned väikesed savisilindrid. Nende kuningas Nabunaidi kiilkirjadokumentide hulgas oli ka palve ”Bel-sar-ussuri, mu vanima poja” eest. Isegi kriitikud pidid nõustuma: see oli Taanieli raamatu Belsassar.

8. Kuidas on osutunud õigeks Taanieli kirjeldus Belsassarist kui valitsevast kuningast?

 ⁸ Kuid kriitikud polnud rahul. ”See ei tõesta mitte midagi,” kirjutas üks neist, kelle nimi oli H. F. Talbot. Ta väitis, et selles tekstis mainitud poeg võis olla alles laps, kuid Taaniel räägib temast kui valitsevast kuningast. Ent vaid aasta pärast Talboti sõnavõtu avaldamist kaevati välja uued kiilkirjatahvlid, kus Belsassaril öeldi olevat sekretärid ja teenijaskond. See ei olnud nüüd küll enam laps! Lõpuks panid asjale punkti veel ühed tahvlid, kus teatati, et Nabunaid viibis aastate viisi Babülonist eemal. Need tahvlid näitasid ka seda, et neil perioodidel ta ”usaldas kuningavõimu” Babülonis oma vanima poja (Belsassari) kätte. Sellistel perioodidel oli Belsassar tegelikult kuningas — oma isa kaasvalitseja. *

9. a) Mis mõttes võis Taaniel Belsassari nimetada Nebukadnetsari pojaks? b) Miks pole kriitikutel õigus, kui nad väidavad, et Taaniel isegi ei vihja Nabunaidi olemasolule?

⁹ Ikka veel mitte rahul olles kurdavad mõned kriitikud, et Piibel ei nimeta Belsassari mitte Nabunaidi pojaks, vaid Nebukadnetsari pojaks. Mõned väidavad kindlalt, et Taaniel isegi ei vihja Nabunaidi olemasolule. Kuid need mõlemad vastuväited varisevad kokku, kui neid uurima hakata. Paistab, et Nabunaid oli abielus Nebukadnetsari tütrega. Sellest lähtudes oleks Belsassar Nebukadnetsari tütrepoeg. Heebrea ega aramea keeles ei leidu sõnu ”vanaisa” ega ”poja- või tütrepoja” vasteks; ”poeg” võib tähendada ”lapselast” või isegi ”järeltulijat”. (Võrdle Matteuse 1:1.) Peale selle võimaldab Piibli ülestähendus Belsassari siiski Nabunaidi pojaks pidada. Kohutatuna kurjakuulutavast kirjast seinal pakkus meeleheitel Belsassar kolmandat kohta  kuningriigis sellele, kes oskaks neid sõnu dešifreerida (Taaniel 5:7). Miks kolmandat, aga mitte teist? See pakkumine viitab sellele, et esimene ja teine koht olid juba hõivatud. Ja tegelikult nad seda olidki — need kuulusid Nabunaidile ja tema pojale Belsassarile.

10. Miks on Taanieli jutustus Babüloonia monarhiast üksikasjalikum kui teiste antiikajaloolaste omad?

¹⁰ Kui Taaniel mainib Belsassari, siis pole see näide ”täiesti moonutatud” ajaloost. Vastupidi, Taaniel — kes küll ei kirjuta Babüloonia ajalugu — annab meile üksikasjalikuma pildi Babüloonia monarhiast kui sellised muistsed ilmalikud ajaloolased nagu Herodotos, Xenophon ja Berossos. Kuidas teadis Taaniel panna kirja fakte, millest teised mööda läksid? Sest ta oli ise Babülonis. Tema raamat on pealtnägija teos, mitte hilisematel sajanditel elanud petise töö.

KES OLI MEEDLANE DAARJAVES?

11. Kes oli meedlane Daarjaves Taanieli raamatu järgi, aga mida on tema kohta öeldud?

¹¹ Taaniel teatab, et kui Babülon langes, hakkas valitsema kuningas, kelle nimi oli ”meedlane Daarjaves” (Taaniel 6:1). Ilmalikest ega arheoloogilistest allikatest pole veel leitud nimeliselt mainitavat meedlast Daarjavest. Seetõttu väidab ”The New Encyclopædia Britannica”, et Daarjaves on ”väljamõeldud tegelane”.

12. a) Miks peaksid piiblikriitikud olema ettevaatlikumad oma kategooriliste väidetega, et meedlast Daarjavest pole mitte kunagi olemas olnud? b) Milline on üks võimalus meedlase Daarjavese identifitseerimiseks ja millised tõendid seda näitavad?

¹² Mõned õpetlased on aga ettevaatlikumad olnud. Oli ju kord aeg, mil kriitikud nimetasid ka Belsassari ”väljamõelduks”. Kahtlemata lõpeb ka Daarjavese lugu sarnaselt. Juba nüüd on kiilkirjatahvlitelt selgunud, et pärslane Kyros ei võtnud endale tiitlit ”Babüloonia kuningas” kohe pärast võitu. Üks uurija pakub välja mõtte: ”Kes iganes  ”Babüloonia kuninga” tiitlit ka ei kandnud, oli ta Kyrosele alluv vasallkuningas, mitte Kyros ise.” Kas võis Daarjaves (ehk Dareios) olla mõne Babüloni etteotsa pandud vägeva Meedia ametniku valitsejanimi või tiitel? Mõned arvavad, et Daarjaves võis olla mees nimega Gubaru. Kyros pani Gubaru Babüloni valitsejaks ja ilmalikud allikad kinnitavad, et tal oli märkimisväärne võim. Üks kiilkirjatahvel ütleb, et ta määras Babüloonia üle asevalitsejaid. Huvi pakub Taanieli märkus, et Daarjaves määras Babüloonia kuningriiki valitsema 120 asehaldurit (Taaniel 6:2).

13. Milline loogiline põhjus on sellel, et meedlast Daarjavest mainitakse küll Taanieli raamatus, kuid mitte ilmalikes ülestähendustes?

¹³ Aja jooksul võib selle kuninga isiku kohta otsesemaid tõendeid päevavalgele tulla. Igal juhul annab arheoloogia näiline vaikimine selles küsimuses vaevalt alust nimetada Daarjavest ”väljamõelduks” ja veel vähem heita kogu Taanieli raamat kõrvale kui pettus. Kaugelt mõistlikum on suhtuda Taanieli jutustusse kui pealtnägija tunnistusse, mis on üksikasjalikum kui olemasolevad ilmalikud ülestähendused.

JOOJAKIMI VALITSUSAEG

14. Miks pole Taanieli ja Jeremija vahel mingit vastuolu seoses kuningas Joojakimi valitsuseaastatega?

¹⁴ Taanieli 1:1—s öeldakse: ”Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsuseaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda.” Kriitikud on norinud selle kirjakoha kallal, kuna see paistab olevat vastuolus Jeremija ütlusega, et Joojakimi neljas aasta oli Nebukadnetsari esimene aasta (Jeremija 25:1; 46:2). Kas Taaniel läks Jeremijaga vastuollu? Kui on rohkem infot, saab pilt kergesti selgeks. Kui vaarao Neko aastal 628 e.m.a. Joojakimi kuningaks nimetas, oli see vaid tolle Egiptuse valitseja marionett. See oli umbes kolm aastat enne seda, kui Nebukadnetsar oma isa järel aastal 624 e.m.a. Babüloni troonile  tõusis. Varsti pärast seda (aastal 620 e.m.a.) tungis Nebukadnetsar Juudasse ja tegi Joojakimi Babüloonia vasallkuningaks (2. Kuningate 23:34; 24:1). Juudile, kes elas Babülonis, tähendas Joojakimi ”kolmas valitsuseaasta” selle kuninga kolmandat aastat, mil ta teenis Babüloni vasallina. Taaniel kirjutas sellest perspektiivist. Ent Jeremija kirjutas, lähtudes juutide seisukohast, kes elasid Jeruusalemmas. Seepärast nimetas ta Joojakimi valitsuse alguseks aega, mil vaarao Neko ta kuningaks tõstis.

15. Miks on Taanieli 1:1—s toodud dateeringu ründamine nõrk argument?

¹⁵ Niisiis, tegelikult see väidetav vastuolu ainult kinnitab tõendeid selle kasuks, et Taaniel kirjutas oma raamatu siis, kui ta oli Babülonis juudi pagendatute hulgas. Kuid selles Taanieli raamatu vastu esitatud argumendis on veel üks ilmne lünk. Pea meeles, et Taanieli raamatu kirjutajal oli kindlasti olemas Jeremija raamat ja ta isegi viitas sellele (Taaniel 9:2). Kui Taanieli raamatu kirjutaja oleks olnud kaval võltsija, nagu väidavad kriitikud, kas oleks ta riskinud sellega, et läheb vastuollu nii lugupeetud allikaga, nagu on Jeremija — ja seda veel oma raamatu päris esimeses salmis? Muidugi mitte!

PALJUÜTLEVAD DETAILID

16., 17. Kuidas on arheoloogilised tõendid toetanud Taanieli jutustust a) sellest, et Nebukadnetsar püstitas kogu oma rahvale kummardamiseks religioosse kuju? b) Nebukadnetsari hooplevast suhtumisest oma ehitustöödesse Babülonis?

¹⁶ Nüüd pöörakem tähelepanu negatiivselt positiivsele. Vaadelgem mõningaid muid Taanieli raamatu üksikasju, millest ilmneb, et selle kirjapanija tundis isiklikult olukorda, millest kirjutas.

¹⁷ See, et Taaniel tundis muistset Babüloni väga detailselt, on tema jutustuse autentsuse kohta veenev tõend. Näiteks teatab Taanieli 3:1—6, et Nebukadnetsar püstitas kogu rahvale kummardamiseks hiiglasliku kuju.  Arheoloogid on leidnud muidki tõendeid selle kohta, et too monarh üritas oma rahvast rohkem kaasata natsionalistlikku ja religioossesse tegevusse. Samuti kirjeldab Taaniel Nebukadnetsari hooplevat suhtumist oma paljudesse ehitustöödesse (Taaniel 4:27). Alles tänapäeval on arheoloogid leidnud kinnitust sellele, et Nebukadnetsar tõesti edendas suurel määral ehitustegevust Babülonis. Ja mis puutub hooplemisse, siis lasi see mees tembeldada oma nime koguni tellistele! Taanieli kriitikud ei oska selgitada, kuidas võis nende oletatav Makabeide ajal (167—63 e.m.a.) elanud võltsija teada sellistest ehitusprojektidest umbes neli sajandit hiljem ja kaua aega enne seda, kui arheoloogid need päevavalgele tõid.

18. Kuidas ilmneb täpsus Taanieli jutustusest seoses erisuguste karistusmeetoditega Babüloonia ja Pärsia valitsuse ajal?

¹⁸ Taanieli raamatust ilmnevad ka mõned olulised erinevused  Babüloonia ja Meedia-Pärsia õigussüsteemis. Näiteks Babüloonia seaduse järgi heideti Taanieli kolm kaaslast tulisesse ahju, kuna nad keeldusid kuninga käsku täitmast. Aastakümneid hiljem visati Taaniel lõvide auku, kuna ta keeldus täitmast Pärsia seadust, mis oli vastuolus tema südametunnistusega (Taaniel 3:6; 6:8—10). Mõned on püüdnud tulise ahju lugu kõrvale heita kui legendi, kuid arheoloogid on leidnud muistsest Babülonist kirja, milles mainitakse just sedalaadi karistust. Meedlastele ja pärslastele oli aga tuli püha. Sellepärast rakendasid nemad teistsuguseid hirmsaid karistusmeetodeid. Niisiis pole lõvide auk midagi üllatavat.

19. Milline kontrast Babüloonia ja Meedia-Pärsia õigussüsteemi vahel ilmneb Taanieli raamatust?

¹⁹ Kerkib esile veel üks kontrast. Taaniel näitab, et Nebukadnetsar võis kehtestada ja muuta seadusi vastavalt  tujule. Daarjaves ei saanud teha midagi, et muuta ’meedlaste ja pärslaste seadusi’ — isegi neid, mille ta ise oli kehtestanud (Taaniel 2:5, 6, 24, 46—49; 3:10, 11, 29; 6:13—17). Ajaloolane John C. Whitcomb kirjutab: ”Vana ajalugu tõendab seda erinevust Babüloonia ning Meedia-Pärsia vahel, kus esimese puhul allus seadus kuningale ja teise puhul kuningas seadusele.”

20. Millised detailid seoses Belsassari peoga näitavad seda, et Taaniel tundis isiklikult Babüloonia tavasid?

²⁰ Paeluv jutustus Belsassari peost, mis on kirjas Taanieli 5. peatükis, sisaldab külluslikult üksikasju. Ilmselt algas see lõbusa sööminguga ja rohke joomisega, sest veini mainitakse mitu korda (Taaniel 5:1, 2, 4). Tegelikult on samasuguseid pidusid kujutavatel reljeefidel näha ainult veini joomist. Seega on selge, et taolistel pidudel oli vein äärmiselt tähtis. Taaniel mainib ka seda, et sellel banketil olid kohal naised — kuninga naised ja liignaised (Taaniel  5:3, 23). Arheoloogia kinnitab seda Babüloonia tavadesse puutuvat detaili. Mõte, et naised viibivad peol koos oma meestega, tekitas Makabeide perioodil juutides ja kreeklastes vastumeelsust. See võib olla põhjus, miks kreekakeelse tõlke Septuaginta esialgsetes Taanieli raamatu variantides jäetakse need naised mainimata. * Kuid Taanieli raamatu väidetav võltsija oleks pidanud elama just selle helleniseerunud (kreeka) kultuuri keskel ja ehk isegi üldjoontes samal ajajärgul, mil valmistati Septuaginta!

21. Milline on kõige mõistlikum selgitus sellele, kuidas Taaniel tundis nii hästi Babüloonia vangipõlve aega ja sündmusi?

²¹ Selliseid üksikasju silmas pidades tundub peaaegu uskumatu, et ”Britannica” võib Taanieli raamatu autori kohta öelda, et selle teadmised eksiiliajast on ”puudulikud ja ebatäpsed”. Kuidas sai mingi hilisematel sajanditel elanud võltsija nii hästi tunda iidseid Babüloonia ja Pärsia kombeid? Pea meeles ka seda, et need mõlemad impeeriumid käisid alla juba kaua aega enne 2. sajandit e.m.a. Tol ajal ei olnud tõenäoliselt arheolooge; ka ei hiilanud tollal elanud juudid muude riikide kultuuri ja ajaloo tundmisega. Üksnes prohvet Taaniel, kes nägi oma silmaga neid aegu ja sündmusi, mida ta kirjeldas, võis kirjutada raamatu, mis kannab Piiblis tema nime.

KAS VÄLISED TEGURID TÕESTAVAD, ET TAANIELI RAAMAT ON VÕLTSING?

22. Mida väidavad kriitikud seoses Taanieli raamatu asukohaga Heebrea Kirjade kaanonis?

²² Üks tavalisemaid argumente, mis esitatakse Taanieli raamatu vastu, on seotud tema asukohaga Heebrea Kirjade kaanonis. Vanal ajal elanud rabid paigutasid Heebrea Kirjade raamatud kolme rühma: Seadus, Prohvetid ja  Kirjutised. Nad ei arvanud Taanieli raamatut mitte Prohvetite, vaid Kirjutiste hulka. Kriitikute väitel tähendab see asjaolu seda, et Taanieli raamat pidi olema tundmatu ajal, mil koguti kokku teiste prohvetite teosed. Taaniel on selle oletuse kohaselt liigitatud Kirjutiste hulka seetõttu, et need koguti kokku hiljem.

23. Kuidas suhtusid muistsed juudid Taanieli raamatusse ja kust me seda teame?

²³ Sellegipoolest pole mitte kõik piibliuurijad nõus arvamusega, et muistsed rabid jaotasid kaanoni nii rangelt osadeks või et nad jätsid Taanieli Prohvetite hulgast välja. Aga isegi kui nad arvasid Taanieli Kirjutiste hulka, kas tõestab see siis, et ta kirjutati hilisemal ajal? Ei. Mainekad õpetlased on pakkunud välja rea põhjusi, miks rabid võisid Taanieli Prohvetite hulgast välja jätta. Näiteks võisid nad seda teha sellepärast, et see raamat tekitas neis vastumeelsust või nad pidasid Taanieli teistest prohvetitest erinevaks, kuna ta oli võõral maal ilmalikus ametis. Igal juhul on tõeliselt oluline see, et vanal ajal hoidsid juudid Taanieli raamatut suures aus ja pidasid seda kanooniliseks. Peale selle näitavad tõendid, et Heebrea Kirjade kaanon määrati kindlaks juba ammu enne 2. sajandit e.m.a. Hiljem lihtsalt ei lubatud enam midagi juurde lisada, ka mitte mõningaid raamatuid, mis kirjutati 2. sajandil e.m.a.

24. Kuidas on apokrüüfilist Siiraki Tarkuseraamatut kasutatud Taanieli raamatu vastu ja mis näitab, et see arutluskäik on puudulik?

²⁴ Kummaline küll, kuid ühte neist väljajäetud hilisematest raamatutest on kasutatud argumendina Taanieli raamatu vastu. Apokrüüfiline Jeesus Siiraki Tarkuseraamat koostati ilmselt umbes aastal 180 e.m.a. Kriitikutele meeldib osutada sellele, et Taanieli nimi puudub selle raamatu pikast õiglaste meeste loetelust. Sellest järeldavad nad, et Taaniel pidi sel ajal tundmatu olema. Seda argumenti tunnustavad paljud õpetlased. Kuid mõtle järgnevale: sellestsamast  loetelust puuduvad Esra ja Mordokai (kes mõlemad olid eksiilijärgsete juutide silmis suured kangelased), hea kuningas Joosafat ja õiglane mees Iiob; kõigist kohtumõistjatest nimetatakse seal ainult Saamueli. * Kas peaksime kõik need mehed väljamõeldutena kõrvale heitma, kuna neid ei nimetata loetelus, mis ei taotlegi täielikkust ja mis esineb mittekanoonilises raamatus? Juba see mõtegi on mõistusevastane.

VÄLISED TÕENDID TAANIELI RAAMATU KASUKS

25. a) Kuidas tõendas Josephus Taanieli raamatu ehtsust? b) Kuidas sobib Josephuse jutustus Aleksander Suurest ja Taanieli raamatust kokku teadaoleva ajalooga? (Vaata teist allmärkust.) c) Kuidas toetavad keeleteaduslikud tõendid Taanieli raamatut? (Vaata lk. 26.)

²⁵ Kuid vaadelgem jälle positiivseid asjaolusid. On avaldatud arvamust, et mitte ühegi teise Heebrea Kirjade raamatu usaldusväärsuse kohta pole nii kindlaid tõendeid kui Taanieli oma kohta. Näiteks tõendab selle autentsust kuulus juudi ajaloolane Josephus. Ta ütleb, et kui Aleksander Suur sõdis 4. sajandil e.m.a. Pärsia vastu, tuli ta Jeruusalemma, kus preestrid näitasid talle Taanieli raamatu ärakirja. Aleksander järeldas ise, et Taanieli prohvetiennustuse sõnad, mida talle näidati, viitavad tema sõjakäigule Pärsia vastu. * See pidi olema umbes poolteist sajandit enne kriitikute oletatavat ”võltsimist”. Muidugi on kriitikud rünnanud Josephust seoses selle lõiguga. Nad ründavad teda ka  ütluse pärast, et mõned Taanieli raamatu prohvetiennustused läksid täide. Kuid nagu märkis ajaloolane Joseph D. Wilson, ”teadis [Josephus] sellest asjast arvatavasti rohkem kui kõik maailma kriitikud”.

26. Kuidas on Surnumere käsikirjad kinnitanud Taanieli raamatu autentsust?

²⁶ Taanieli raamatu autentsus sai lisakinnitust siis, kui Iisraelis leiti Kumrani koobastest Surnumere käsikirjad. Üllatavalt palju on 1952. aasta leidude hulgas Taanieli raamatu rulle ja fragmente. Vanim neist on dateeritud 2. sajandi lõppu e.m.a. Niisiis oli Taanieli raamat tol ammusel ajal juba hästi tuntud ja laialdaselt tunnustatud. ”The Zondervan Pictorial Encyclopedia of the Bible” märgib: ”Nüüd tuleb loobuda Taanieli dateerimisest Makabeide aega kas või seetõttu, et muidu ei jääks piisavalt aega Taanieli raamatu koostamise ja Makabeide-aegse usulahu raamatukogusse selle koopiate ilmumise vahele.”

27. Milline on vanim tõend selle kohta, et Taaniel on tegelikult elanud inimene, keda tunti Babüloonia vangipõlve ajal hästi?

²⁷ Kuid Taanieli raamatu õigsust kinnitab üks hoopis vanem ja usaldusväärsem allikas. Taanieli kaasaegne oli prohvet Hesekiel. Ka tema teenis Babüloonia vangipõlve ajal prohvetina. Hesekieli raamat mainib Taanieli mitu korda nimepidi (Hesekiel 14:14, 20; 28:3). Need viited näitavad, et Taaniel oli juba oma eluajal 6. sajandil e.m.a. tuntud õiglase ja targa mehena, kes vääris mainimist koos jumalakartliku Noa ja Iiobiga.

SUURIM TUNNISTAJA

28., 29. a) Milline on kõige veenvam tõend Taanieli raamatu usaldusväärsuse kohta? b) Miks me peaksime nõustuma Jeesuse tunnistusega?

²⁸ Kuid lõpuks vaadelgem kõige suuremat tunnistajat, kes toetab Taanieli usaldusväärsust — see pole keegi muu kui Jeesus Kristus. Oma arutelus viimsete päevade üle  viitab Jeesus ”prohvet Taanielile” ja ühele Taanieli prohvetiennustusele (Matteuse 24:15; Taaniel 11:31; 12:11).

²⁹ Kui kriitikute makabeideaja-teooria on nüüd õige, siis peaks paika pidama kahest järeldusest üks. Jeesus kas läks selle pettuse õnge või ei öelnud ta mitte kunagi neid sõnu, mis Matteuse järgi talle kuuluvad. Kumbki neist pole õige. Kui me ei saa usaldada Matteuse evangeeliumi, kuidas me saame siis usaldada muid Piibli osi? Kui me heidame kõrvale need laused, millised sõnad tuleks siis järgmisena Pühakirja lehekülgedelt välja võtta? Apostel Paulus kirjutas: ”Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, .. parandamiseks” (2. Timoteosele 3:16, meie kursiiv). Järelikult, kui Taaniel oli petis, siis oli seda ka Paulus! Kas Jeesus oleks ennast petta lasknud? Vaevalt küll. Ta elas taevas ajal, mil kirjutati Taanieli raamat. Jeesus ütles koguni: ”Enne kui Aabraham sündis, olin mina!” (Johannese 8:58). Kõigi eales elanud inimeste hulgast on eelkõige Jeesus see, kelle käest võiks küsida Taanieli raamatu usaldusväärsuse kohta. Kuid meil pole tarvis küsida. Nagu nägime, ei saaks tema tunnistus enam selgem olla.

30. Kuidas andis Jeesus Taanieli raamatu usaldusväärsuse kohta lisatõendeid?

³⁰ Jeesus andis lisatõendeid Taanieli raamatu ehtsuse kohta ajal, mil ta ristiti. Siis sai ta Messiaks ja viis täide Taanieli prohvetiennustuse 69 aastanädala kohta. (Taaniel 9:25, 26; vaata selle raamatu 11. peatükki.) Isegi kui see niinimetatud hilise tekke teooria oleks õige, teadis Taanieli raamatu kirjutaja tulevikku siiski umbes 200 aastat ette. Muidugi ei annaks Jumal inspiratsiooni võltsijale, et see tooks vale nime all esile õigeid prohvetiennustusi. Ei, Jumalale ustav rahvas usub kogu südamest Jeesuse tunnistust. Kui ka kõik eksperdid, kõik maailma kriitikud tõuseksid üheskoos Taanieli raamatu vastu, tõestab Jeesuse  tunnistus, et nad eksivad, sest tema on ”ustav ja tõeline tunnistaja” (Ilmutuse 3:14).

31. Miks pole paljud piiblikriitikud Taanieli raamatu usaldusväärsuses ikka veel veendunud?

³¹ Paljudele piiblikriitikutele ei piisa isegi sellest tunnistusest. Olles seda teemat põhjalikult uurinud, ei jää muud üle, kui imestada, kas nende veenmiseks piisaks üleüldse mingitest tõenditest. Üks Oxfordi ülikooli professor kirjutas: ”Üksnes vastuväidetele vastamisest pole mingit kasu seni, kuni püsib algne eelarvamus, et ”üleloomulikku prohvetiennustust ei saa olla”.” Seega nende eelarvamused pimestavad neid. Kuid see on nende oma valik — ja nad ise kannatavad ka kahju.

32. Mis seisab meil ees Taanieli raamatu uurimise ajal?

³² Kuidas on lugu sinuga? Kui sa mõistad, et pole vähimatki tegelikku põhjust kahelda Taanieli raamatu usaldusväärsuses, oled sa valmis põnevaks avastusretkeks. Sa märkad, et Taanieli jutustused on köitvad ja tema prohvetiennustused vaimustavad. Mis veelgi tähtsam, sa paned tähele, kuidas iga peatükiga muutub sinu usk aina tugevamaks. Sa ei kahetse mitte kunagi seda, kui paned hoolega tähele Taanieli prohvetikuulutust!

[Allmärkused]

MIDA SA TEADA SAID?

• Milles on Taanieli raamatut süüdistatud?

• Miks pole Taanieli raamatu vastu suunatud kriitikute rünnakud põhjendatud?

• Millised tõendid kinnitavad Taanieli jutustuse usaldusväärsust?

• Milline on kõige veenvam tõend selle kohta, et Taanieli raamat on usaldusväärne?

[Küsimused]

 [Kast lk 26]

Keeleküsimus

TAANIELI raamatu kirjutamine lõpetati umbes aastal 536 e.m.a. See kirjutati heebrea ja aramea keeles ning seal on ka mõned kreeka ja pärsia sõnad. Selline keelte segu on ebatavaline, kuid Pühakirjas pole see ainus juhtum. Piibli Esra raamat kirjutati samuti heebrea ja aramea keeles. Kuid mõned kriitikud väidavad veendunult, et Taanieli raamatu kirjutaja kasutas neid keeli viisil, mis tõestab, et ta kirjutas hiljem kui aastal 536 e.m.a. Tihti tsiteeritakse ühe kriitiku väidet, et kreekakeelsete sõnade esinemine Taanieli raamatus nõuab hilist koostamisdaatumit. Ta väidab, et sealne heebrea keel toetab ja aramea keel vähemalt võimaldab sellist hilist dateeringut — koguni nii hilist kui 2. sajand e.m.a.

Ent mitte kõik keeleteadlased pole sellega nõus. Mõned autoriteedid on öelnud, et Taanieli heebrea keel sarnaneb Hesekieli ja Esra omaga ning erineb sellest, mida võib leida taolistest hilistest apokrüüfilistest teostest nagu Siiraki Tarkuseraamat. Mis puutub Taanieli kasutatud aramea keelde, siis mõtle kahele Surnumere käsikirjade hulgast leitud dokumendile. Ka need on aramea keeles ning kirjutati 1. ja 2. sajandil e.m.a. — mitte kaua pärast Taanieli oletatavat võltsingut. Kuid õpetlased on märganud tohutut erinevust nende dokumentide ja Taanieli raamatu aramea keele vahel. Seega arvavad mõned, et Taanieli raamat peab olema sajandeid vanem, kui väidavad selle kritiseerijad.

Kuidas on lugu Taanieli ”problemaatiliste” kreeka sõnadega? On leitud, et mõned neist polegi üldse kreekakeelsed, vaid on hoopis pärsiakeelsed! Ainsad sõnad, mida senini peetakse kreekakeelseteks, on kolme muusikariista nimed. Kas nende kolme sõna esinemine tõesti nõuab Taanieli raamatu dateerimist hilisemasse aega? Ei. Arheoloogid on leidnud, et kreeka kultuur avaldas mõju juba sajandeid enne seda, kui Kreeka sai maailmariigiks. Pealegi, kui Taanieli raamat oleks koostatud 2. sajandil e.m.a., mil kreeka kultuur ja keel olid tunginud kõikjale, kas oleks seal siis ainult kolm kreeka sõna? Vaevalt küll. Tõenäoliselt oleks neid seal palju rohkem. Seega toetavad keelelised tõendid tegelikult Taanieli raamatu autentsust.

 [Lehekülje suurune pilt lk 12]

[Pildid lk 20]

(Üleval) Siin on kirjas, kuidas Nebukadnetsar hooples oma ehitustöödega

(All) Babüloonia templisilinder nimetab kuningas Nabunaidi ja tema poega Belsassari

[Pilt lk 21]

Nabunaidi kroonika järgi sisenes Kyrose armee Babüloni ilma võitluseta

[Pildid lk 22]

(Paremal) ”Nabunaidi värssjutustus” teatab, et Nabunaid usaldas valitsusvõimu oma esmasündinule

(Vasakul) Babüloonia ülestähendus selle kohta, kuidas Nebukadnetsar vallutas Juuda