Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 2

Muntu udiku mua ‘kusemena pabuipi ne Nzambi’ anyi?

Muntu udiku mua ‘kusemena pabuipi ne Nzambi’ anyi?

1, 2. a) Mbualu kayi budi bavule mua kumona bu budi kabuyi mua kuenzeka? Kadi Bible udi utujadikila tshinyi? b) Abalahama uvua mupete diakalenga dia kudia bulunda ne nganyi? Mbua tshinyi?

MUFUKI wa diulu ne buloba yeye ukuleja kudi bantu ne: “Eu mmulunda wanyi,” udi mua kumvua bishi? Bua bantu ba bungi, abi kabiena mua kuenzeka to. Mmunyi mudi muntu wetu eu mua kudia bulunda ne Yehowa Nzambi? Tshidibi, Bible udi utujadikila ne: tudi mua kusemena pabuipi ne Nzambi.

2 Kale, Abalahama uvua pende mudie bulunda ne Nzambi. Yehowa wakamubikila ne: “Mulunda wanyi.” (Yeshaya 41:8) Bushuwa, Yehowa uvua wangata Abalahama bu mulunda wende wa pa muoyo. Abalahama wakapeta diakalenga dia kudia bulunda bukole abu bualu “wakitabuja Yehowa.” (Yakobo 2:23) Lelu eu kabidi Yehowa udi ukeba mishindu ya ‘kuikala mulamate’ bantu badi bamuenzela mudimu ne dinanga. (Dutelonome 10:15MMM) Dîyi diende didi ditulomba ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yakobo 4:8) Mu mêyi aa, Yehowa udi utubikila ne utulaya bualu kampanda.

3. Yehowa udi utubikila bua tshinyi? Ndilaya kayi didi diumvuangana ne dibikila edi?

3 Yehowa udi utubikila bua tusemene pabuipi nende. Mmudiakaje ne mmusue bua kutuakidila ne disanka dionso bu balunda bende. Udi kabidi utulaya ne: tuetu benze malu adi atusemeja kudiye, yeye pende neasemene kutudi. Dîba adi netubuele mu “bulunda bujalame” budi buikale tshintu tshia mushinga mukole. * (Musambu wa 25:14) “Bulunda bujalame” ebu budi buleja lungenyi lua kuyikila malu kampanda masokoka ne mulunda wa pa muoyo.

4. Mulunda wa pa muoyo mmulunda kayi? Mmushindu kayi udi Yehowa mudileje mulunda wa pa muoyo kudi bonso badi basemena kudiye?

4 Utuku ne mulunda wa pa muoyo uudi mua kuambila yebe idi munda anyi? Mulunda wa nunku mmuntu utu ukutabalela. Udi umueyemena bualu mmudileje wa kueyemena. Pautu umuambila malu atu akuenza disanka, disanka diebe ditu divula bikole. Padiye ukuteleja ne luse luonso, udi umona malu avua makutonde alue mapepele. Nansha padibi bimueneka bu ne: kakuena muntu udi ukuteleja, yeye udi ukuteleja. Bia muomumue, paudi usemena pabuipi ne Nzambi, yeye udi ulua Mulunda webe wa pa buende udi ukuangata ne mushinga wa bungi, ukutabalela ne muoyo mujima ne ukumvuila bikole. (Musambu 103:14; 1 Petelo 5:7) Udi umueyemena ne muoyo webe mujima, bualu udi mumanye ne: udi ulamata bantu badi bamulamate. Tumanye ne: tudi ne diakalenga dia kudia bulunda bujalame ebu ne Nzambi anu bualu yeye ke udi mutupepejile malu.

Yehowa mmutukanguile njila

5. Ntshinyi tshivua Yehowa muenze bua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi nende?

5 Bu Nzambi kayi mutuambuluishe, katuvua mua kusemena pabuipi nende to, bualu tudi bena mibi. (Musambu 5:4) Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Nzambi wakaleja dinanga diende kutudi mu bualu ebu ne: patutshivua benji ba malu mabi Kristo wakafua bua bualu buetu.” (Lomo 5:8) Yehowa wakalongolola bua Yezu “kufila muoyo wende bu tshia kupikula natshi bantu ba bungi.” (Matayi 20:28) Tuetu bitabuje mulambu wa kutupikula nawu eu nebituambuluishe bua kusemena pabuipi ne Nzambi. Bu muvua Nzambi “mudianjile kutunanga,” wakatulongoluela mushindu wa kudia nende bulunda.—1 Yone 4:19.

6, 7. a) Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa ki n’Nzambi udi mudisokoke utudi katuyi mua kumanya? b) Yehowa mmudimanyishe kutudi mushindu kayi?

6 Yehowa mmuenze bualu bukuabu kabidi: Mmudimanyishe nkayende kutudi. Bua kudia bulunda bukole ne muntu, bitu bikengela kumumanya bimpe, kunanga ngikadilu yende ne malu atuye wenza. Nunku, bu Yehowa muikale Nzambi udi mudisokoke utudi katuyi mua kumanya, katuvua mua kusemena pabuipi nende to. Kadi pamutu pa kudisokokaye, mmusue bua tumumanye. (Yeshaya 45:19) Kabidi, bantu bonso, nansha badi bena panu bamona bu bantu tshianana, badi ne mushindu wa kumanya malu adi atangila Nzambi adiye musokolole.—Matayi 11:25.

Yehowa mmutusokoluele tshidiye mu Bible ne mu bintu bidiye mufuke

7 Yehowa mmudimanyishe kutudi mushindu kayi? Bintu bidiye mufuke bidi bileja ngikadilu kampanda ya bumuntu buende, bu mudi bukole buende bupite bungi, bungi bua meji ende, ne dinanga diende divule. (Lomo 1:20) Kadi Yehowa ki mmutusokoluele bumuntu buende anu mu bintu bidiye mufuke to. Bu mutuye anu Mumanyishanganyi Munene wa malu, mmutumanyishe tshidiye mu Bible Dîyi diende.

Tumonayi “bulenga” bua Yehowa

8. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Bible nkayende ntshijadiki tshia mudi Yehowa mutunange?

8 Bible nkayende ntshijadiki tshia mudi Yehowa mutunange. Yehowa mmusokolole tshidiye mu Bible mu miaku itudi mua kumvua bimpe. Bualu ebu budi buleja ne: Yehowa kena anu mutunange patupu to, mmusue bua tumumanye ne tumunange kabidi. Malu atudi tubala mu Bible adi atuambuluisha bua kumona “bulenga” bua Yehowa ne adi atupetesha dijinga dia kusemena kudiye. (Musambu 90:17MMM) Tukonkononayi imue mishindu mimpe idi Yehowa mumvuije tshidiye mu Dîyi diende.

9. Mmêyi kayi adibu bambe mu Bible buludiludi adi aleja ngikadilu ya Nzambi?

9 Mu Bible mudi mêyi mamba buludiludi adi aleja ngikadilu ya Nzambi. Tumonayi bimue bilejilu. “Yehowa udi unanga kulumbulula kuakane.” (Musambu 37:28) Nzambi udi ‘munene mu bukole buende.’ (Yobo 37:23) ‘Nzambi utu walamata dîyi diende.’ (Dutelonome 7:9) “Udi ne meji mu mutshima.” (Yobo 9:4) Udi ‘Nzambi wa luse ne dinanga, kena ukuata tshiji lubilu, udi muwule tente ne luse lujalame ne bushuwa.’ (Ekesode 34:6) ‘Wewe, Mukalenge, udi muimpe, ne mutshima webe udi musue kubuikidila bantu mibi yabu.’ (Musambu 86:5) Anu mudibi bileja mu nshapita mushale, kudi ngikadilu udi mutambe mikuabu: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Paudi welangana meji a ngikadilu mimpe eyi, kuenaku udiumvua mukokibue kudi Nzambi wa dikema eu anyi?

Bible udi utuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa

10, 11. a) Ntshinyi tshidi Yehowa mufundishe mu Bible bua kutuambuluisha bua kumanya ngikadilu yende bimpe? b) Ntshilejilu kayi tshia mu Bible tshidi tshituambuluisha bua kufuanyikija mu lungenyi mudi Nzambi wenza malu ne bukole?

10 Yehowa ki mmutuambile anu ngikadilu yende patupu to, mmufundishe kabidi bilejilu bisunguluke mu Bible bia mudiye uleja ngikadilu eyi mu malu adiye wenzela bantu. Bilejilu ebi bidi bituambuluisha bua kufuanyikija malu mu lungenyi luetu adi atuambuluisha bua kumvua bimpe menemene tshidi ngikadilu yende mishilashilangane. Ngikadilu yende payi idi ituambuluisha bua kusemena pabuipi nende. Tuangate tshilejilu.

11 Kubala mu Bible mudi Nzambi muikale ne “bukole bupite” mbualu pa bule. (Yeshaya 40:26MMM) Kadi kubala muvuaye musungile bena Isalele ku Mbuu Mukunze ne mubambuluishe mu tshipela mu bidimu 40 mbualu bukuabu. Anji tetabi kumona mu lungenyi muvua mâyi a mavuala makole akosoloka bitupa bibidi. Tetabi kumona kabidi mu lungenyi muvua tshisamba tshia bantu batue ku 3000000 bapitshila bonso mu njila mûme, mâyi mimane bu bimanu nseka yonso ibidi. (Ekesode 14:21; 15:8) Mona kabidi tshidi tshileja muvua Nzambi mulame bena Isalele mu tshipela. Wakabapatuila mâyi mu dibue, kubapesha biakudia bienze bu ntete mitoke bivuabu bangula panshi. (Ekesode 16:31; Nomba 20:11) Apa, Yehowa kavua anu muleje ne: udi ne bukole patupu to, kadi mmuleje mudiye wambuluisha nabu bantu bende. Bidi bitukolesha ku muoyo patudi tumanya ne: masambila etu adi aya kudi Nzambi wa bukole ‘udi tshinyemenu tshietu ne bukole buetu, udi dikuatshisha dietu mu makenga didi kadiyi dipanga tshiendelele,’ ki mmuomu anyi?—Musambu 46:1.

12. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha mu miaku itudi mua kumvua bua tuenze bu badi bamumona?

12 Nansha mudi Yehowa muikale nyuma, mmutuambuluishe kabidi bikole bua kumumanya. Tuetu bantu tutu tumona anu bintu bidi bimueneka ku mêsu, kadi katuena mua kumona malu adi enzeka miaba ya mu nyuma to. Bu Nzambi mutumvuije tshidiye mu miaku ya mu nyuma, uvua wenza anu bu muntu udi umvuija mudi mêsu ende ne makeji adiye nawu mu mpala kudi muntu mulela mpofu. Kadi Yehowa mmutuambuluishe bimpe mu miaku mipepele bua tuenze bu badi bamumona. Imue misangu utu ufila mifuanu ne bilejilu, udifuanyikija ne bintu bitudi bamanye. Utu kabidi udiamba bu udi ne bitupa kampanda bia mubidi wa muntu. *

13. Ntshimfuanyi kayi tshidi Yeshaya 40:11 ushiya mu mitu yetu? Tshidi tshitusaka ku tshinyi?

13 Bible udi wakula bua Yehowa mu Yeshaya 40:11 wamba ne: ‘Neadishe tshisumbu tshiende tshia mikoko bu mudi mulami wa mikoko uyidisha, neambule bana ba mikoko mu maboko ende, neabatuale mu tshiadi tshiende.’ Mu mvese eu, badi bafuanyikija Yehowa ne mulami udi wambula bana ba mikoko mu ‘maboko ende.’ Abi bidi bileja bukole budi nabu Nzambi bua kukuba ne kukuatshisha bantu bende, nansha badi ne butekete bua bungi. Patudi mu maboko ende tudi tudiumvua mu bukubi, bualu patudi tumueyemena kakutulekela nansha. (Lomo 8:38, 39) Mulami Munene udi wambula bana ba mikoko ‘mu tshiadi tshiende.’ Tshiadi tshidi tshileja mpaya munene wa tshilamba tshia pa mutu uvua mulami wa mikoko mua kuambuila imue misangu tuana tua mikoko tutshivua tufuma ku diledibua. Bualu ebu budi butujadikila ne: Yehowa mmutunange ne udi ututabalela bikole. Nunku mbiakanyine bua kumvua dijinga dia kusemena pabuipi nende.

‘Muana mmusue kutuleja Tatu’

14. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Yehowa udi uleja tshidiye menemene ku diambuluisha dia Yezu?

14 Mu Bible, Yehowa udi utusokoluela tshidiye menemene ku diambuluisha dia Muanende munanga Yezu. Kakuena muntu mukuabu uvua mua kutuleja mutu Nzambi umvua ne wela meji anyi kutumvuija mutuye bimpe kupita muakenza Yezu to. Tumanye ne: Muan’a bute wa Nzambi uvuaku pamue ne Tatuende kumpala mene kua bia mu diulu ne bia pa buloba kufukibua. (Kolosai 1:15) Yezu uvua mumanye Yehowa bimpe menemene. Ke bua tshinyi wakamba ne: “Kakuena muntu udi mumanye Muana, anu Tatu; kakuena muntu udi mumanye Tatu, anu Muana, ne muntu yonso udi Muana musue kuleja Tatu.” (Luka 10:22) Pavua Yezu pa buloba, wakaleja bantu tshidi Tatuende mu mishindu ibidi.

15, 16. Mmu mishindu kayi ibidi muvua Yezu muleje tshidi Tatuende?

15 Bualu bua kumpala, malongesha a Yezu adi atuambuluisha bua kumanya Tatuende. Yezu wakumvuija mutu Yehowa mu mêyi adi alenga ku muoyo. Tshilejilu, bua kumvuija mudi Nzambi wa luse wanyisha bantu badi banyingalala bua mibi yabu, Yezu wakafuanyikija Yehowa ne tatu wa luse udi ne disanka diamba kumudia padiye umona muanende uvua mujimine upingana, uya lubilu bua kumuakidila ne kumutua mishiku. (Luka 15:11-24) Yezu wakumvuija kabidi mudi Yehowa muikale Nzambi udi ‘ukoka’ bantu ba muoyo muimpe bualu mmubanange muntu ne muntu. (Yone 6:44) Mmumanye nansha padi kanyunyi kakese ka mushamusha kapona pashi. Yezu wakamba ne: “Kanutshinyi; nuenu nudi ne mushinga mupite wa mishamisha ya bungi.” (Matayi 10:29, 31) Katuena mua kupanga kudiumvua bakokibue kudi Nzambi udi utabalelangana nunku to. Ki mmuomu anyi?

16 Bualu buibidi, tshilejilu tshia Yezu tshidi tshituleja tshidi Yehowa. Yezu wakenza malu anu bu Tatuende, ke bualu kayi wakamba ne: “Udi mummone mmumone kabidi Tatu.” (Yone 14:9) Nunku, patudi tubala kabidi malu a Yezu adi mu Matayi, mu Mâko, mu Luka ne mu Yone, ne tumona muvuaye umvua ne wenzela bantu malu, tudi anu bu badi bamone tshimfuanyi tshilelela tshia Tatuende. Bu kabiyi ku diambuluisha dia Yezu, kakuvua mushindu mukuabu muimpe menemene uvua Yehowa mua kutusokoluela ngikadilu yende to. Bua tshinyi?

17. Umvuija tshivua Yehowa muenze bua kutuambuluisha bua tumvue tshidiye.

17 Tshilejilu, fuanyikijabi ne: udi ujinga kumvuija muntu tshidi ngikadilu wa buimpe. Udi mua kumumvuijaye mu mêyi patupu. Kadi wewe mumufunkuine muntu udi wenza bualu kampanda buimpe ne mumuambile ne: “Ke tshilejilu tshia ngikadilu wa buimpe etshi,” dîba adi muntu udi umvua bimpe tshidi ngikadilu wa “buimpe” umvuija. Yehowa pende mmuenze bualu bua muomumue bua kutuambuluisha bua tumvue tshidiye. Nansha mudiye utumvuija tshidiye mu mêyi, mmutuambuluishe kabidi ne tshilejilu tshimpe tshia Muanende. Ngikadilu ya Nzambi idi imuenekela mu malu avua Yezu muenze. Patudi tubala Matayi, Mâko, Luka ne Yone, mudibu bumvuija muvua Yezu, mbienze anu bu ne: Yehowa udi utuambilamu bua Yezu ne: “Mudiye amu ke mundi panyi.” Mmunyi mudi Bible umvuija muvua Yezu pavuaye pa buloba?

18. Mmunyi muvua Yezu muleje muvuaye ne bukole, ne buakane ne meji?

18 Ngikadilu minene ya Nzambi mmimuenekele bimpe kudi Yezu. Uvua ne bukole bua kujikija masama, nzala ne lufu. Yezu kavua wenza bishima bua kudisankisha anyi bua kuenzela bakuabu bibi bu mutu bantu benza malu bibi ne bukokeshi buabu anu bua kudisankisha to. (Matayi 4:2-4) Yezu uvua munange buakane. Bu muvuaye mukine malu mabi, wakumvua bibi pakamonaye bangenda mushinga ba lukuka banemena bantu pambidi. (Matayi 21:12, 13) Uvua wenzela bapele ne bantu bavuabu bakengesha malu kayi ne kansungansunga, ubambuluisha bua ‘kupetululabu bukole’ mu mioyo yabu. (Matayi 11:4, 5, 28-30) Malongesha a Yezu avua aleja muvuaye ne meji a dikema, bualu yeye uvua “mupite Solomo.” (Matayi 12:42) Kadi Yezu kavua udileja bua meji avuaye nawu to. Mêyi ende avua alenga mioyo ya bantu bapuekele, bualu malongesha ende avua matoke, mapepele ne ambuluisha mu nsombelu.

19, 20. a) Mmunyi muvua Yezu tshilejilu tshitambe buimpe tshia dinanga? b) Patudi tubala bualu bua tshilejilu tshia Yezu ne tutshielela meji, tudi ne bua kuikala bavuluke tshinyi?

19 Yezu uvua tshilejilu tshitambe buimpe tshia dinanga. Wakaleja dinanga mu mishindu ya bungi mu mudimu wende wonso, uditeka kabidi pa muaba wa bakengi, ubumvuila ne luse. Kavua mua kukolesha muoyo pavuaye umona bantu bakenga to. Misangu yonso luse luvua lumusaka bua kubambuluisha. (Matayi 14:14) Nansha muvua Yezu muondope babedi ne mudishe bavua ne nzala, wakaleja kabidi bantu luse mu mushindu mukuabu mutambe buimpe. Wakambuluisha bakuabu bua kumanya bulelela bua malu a Bukalenge bua Nzambi, bua kubuitaba ne kubunanga, bualu buobu ke buatuadila bantu masanka a tshiendelele. (Mâko 6:34; Luka 4:43) Yezu wakatamba kabidi kuleja mudiye munange bantu bikole pa kuitaba bua kufila muoyo wende bua bualu buabu.—Yone 15:13.

20 Kabiena bikemesha muvua bantu ba miaba yonso, bakulumpe ne bana, badiumvua bakokibue kudi muntu wa musangelu uvua ubumvuila luse eu to. (Mâko 10:13-16) Nanku, patudi tubala bualu bua tshilejilu tshimpe tshia Yezu ne tutshielela meji, tuikalayi anu bavuluke ne: patudi tumona Yezu tudi bu badi bamona tshimfuanyi tshilela tshia Tatuende.—Ebelu 1:3.

Mukanda muenza bua kutuambuluisha

21, 22. Kukeba Yehowa kudi kumvuija tshinyi? Mmalu kayi adi mu mukanda eu atuambuluisha bua kumukeba?

21 Padi Yehowa mutuleje tshidiye mu Bible, bidi bileja patoke mudiye musue bua tuikale pabuipi nende. Tshidibi, kena utuenzeja ku bukole bua kudia nende bulunda to. Tuetu ke badi ne dibanza dia kukeba Yehowa ‘patutshidi bamanye mua kumusangana.’ (Yeshaya 55:6) Kukeba Yehowa kudi kumvuija kukeba bua kumanya ngikadilu yende ne bienzedi biende anu mudibi bileja mu Bible. Ke bualu kayi mbenze mukanda uudi ubala mpindieu eu bua kukuambuluisha.

22 Mukanda eu mmukosolola mu bitupa binayi bidi biakula bua ngikadilu minene inayi ya Yehowa eyi: bukole, buakane, meji ne dinanga. Tshitupa tshionso tshidi tshituadija ne kadiosha ka diumvuija dia ngikadilu umue. Nshapita idi ilonda mu tshitupa atshi idi ileja mudi Yehowa ukuata mudimu ne ngikalu au mu mishindu ya bungi. Tshitupa tshionso tshidi kabidi ne nshapita udi uleja muvua Yezu muleje pende ngikadilu au; tshidi kabidi ne nshapita udi uleja mutudi petu mua kuikala ne ngikadilu au mu nsombelu wetu.

23, 24. a) Umvuija mudibu benze kazubu ka “Nkonko ya kuelela meji.” b) Mmunyi mudi kuelangana meji kutuambuluisha bua kusemena anu kudi Nzambi?

23 Kutuadijila mu nshapita 2 eu, kudi kazubu kadi ne tshiena-bualu ne: “Nkonko ya kuelela meji.” Tshilejilu, tangila kazubu kadi mu dibeji dia 24. Mvese ne nkonko idimu ki mmiela bua kuambulula nayi nshapita to. Kadi neyikuambuluishe bua kuelangana meji bua malu makuabu a mushinga adi mu nshapita. Mmunyi muudi mua kukuata mudimu bimpe ne kazubu aka? Keba mvese yonso idibu bafilamu kabayi batele mêyi ayi, uyibale ne ntema yonso. Pashishe udiele lukonko ludi lulonda mvese. Welangane meji bua mandamuna. Udi mua kuenza makebulula ndambu. Udiele tukonko tukuabu bu mudi: ‘Malu andi mubale aa adi andongesha tshinyi bua Yehowa? Mmunyi mudiwu mua kungambuluisha mu nsombelu wanyi? Mmunyi mundi mua kuambuluisha nawu bakuabu?’

24 Kuelangana meji mushindu eu kudi mua kutuambuluisha bua kusemena anu pabuipi ne Yehowa. Bua tshinyi? Bualu Bible udi ulamakaja dielangana meji ne mutshima wa muntu. (Musambu 19:14) Patudi tuelangana meji a malu a Nzambi atudi tulonga bikale ne dianyisha, malu aa adi abuela mu mutshima wetu, aya kulenga meji etu, atujula majinga mimpe ne ndekelu wa bionso atusaka ku tshienzedi. Dîba adi netunange Nzambi bikole, ne dinanga adi neditusake bua kuikala ne dijinga dia kumusankisha yeye bu Mulunda wetu wa pa muoyo. (1 Yone 5:3) Bua tuetu kudia nende bulunda bua nunku, tudi ne bua kumanya ngikadilu yende ne bienzedi biende. Bua mpindieu, tuanjayi kukonkonona ngikadilu kampanda wa tshidi Nzambi muine, bualu nngikadilu udi utuleja bua tshinyi mbimpe kusemena pabuipi nende. Ngikadilu au mbunsantu buende.

^ tshik. 3 Muaku wa tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “bulunda bujalame” eu udi kabidi mu Amosa 3:7 (NW) mudibu bamba mudi Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa usokoluela bantu bende ‘malu masokoka’; udianjila kubamanyisha tshidiye mulongolole bua kuenza.

^ tshik. 12 Tshilejilu, Bible udi wamba mudi Nzambi muikale ne mpala, mêsu, matshi, diulu, mukana, maboko ne makasa. (Musambu 18:15; 27:8; 44:3; Yeshaya 60:13; Matayi 4:4; 1 Petelo 3:12) Bitupa bia mubidi ebi mbia mu tshimfuanyi anu mudibu bafuanyikija kabidi Yehowa mu Bible ne “Dibue” anyi “ngabu.”—Dutelonome 32:4; Musambu 84:11.