Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

SHAPITRE 3

‘Eselele, eselele, eselele, nyi Yehowa Efile Mukulu’

‘Eselele, eselele, eselele, nyi Yehowa Efile Mukulu’

1, 2. Mutemuki Yeeshaya bapetele kimonwa kinyi, na akitulongyesha kinyi pabitale Yehowa?

 YEESHAYA baadi mukwatshibwe na moo pa mwanda wa bintu bibaadi amono mu kimonwa kibamupeele Efile Mukulu. Kibaadi akimweneka bu kya binyibinyi! Kunyima Yeeshaya bafundjile shi, “naamwene Yehowa” mmushaale pa lupuna-nsulu Lwaye. Lwembe lwa kilamba kyaaye lubaadi luwule mu ntempelo mushima mu Yelusaleme.​—Yeeshaya 6:1, 2.

2 Yeeshaya bapushiishe dingi moo pa mwanda wa bibapushishe misambo i bukopo ibaadi ayisanyisha kitako kya ntempelo. Abaadi abayimbi mba serafime, bipangwa bya mu kikudi bi pa mbalo ya kumpala. Misambo yaabo ibaadi ayipushika pamune mu mayi ebuwa shi: ‘Eselele, eselele, eselele nyi Yehowa sha-bukome booso, nsenga ishima ngyule na ntumbo yaaye.’ (Yeeshaya 6:3, 4) Abayimbaa shi “eselele” misusa isatu bwa kushinkamisha, mwanda Yehowa eselele mu byooso. (Bifumbulwe 4:8) Bwiselele bwa Yehowa abebushinkamisha mu Bible mushima. Maverse nkama aesamba pabitale eshina dyaaye na kishima “eselele” sunga “bwiselele.”

3. Mushindo kinyi wi mweneno e bubi a bwiselele bwa Yehowa atakula bantu bebungi mu kupela kulonda Efile Mukulu pamutwe pa kwifubwila pepi naaye?

3 Abimweneka dingi patooka shi, kintu kya kumpala ku bintu abikumiina Yehowa shi tulamiine nyi nkuuka shi eselele. Anka, bantu bebungi lelo uno ta mbakumiine uno mwanda nya. Pa mwanda wa kukutwa kwa kuuka, bangi bantu bakwete kupwandjikisha bwiselele na bufadiseo sunga kwipaana kwa madimi. Bantu abeataa na muulo upeela mbalombeene kutshina bwiselele bw’Efile Mukulu pamutwe pa kusangala. Mbalombeene kutshiina shi, ta kwi efuku su ndimune dyabekala na mushindo wa kwifubwila pepi na uno Efile Mukulu eselele. Byabya, bebungi bakwete kupela kulonda Efile Mukulu pa mwanda wa bwiselele bwaye. Byabya bi malwa mwanda, bwiselele bw’Efile Mukulu ndjo bulombeene kutakula bantu bwabadya kwifubwila pepi naaye. Bwakinyi? Kumpala kwa kwaluula ku luno lukonko, tubandeyi kutaluula akilesha bwiselele bwa binyibinyi.

Bwiselele abulesha kinyi?

4, 5. (a) Bwiselele abulesha kinyi, nkinyi kyabushy’abulesha? (b) Yehowa “mwilamuune” mu mishindo kinyi ibidi ikata?

4 Ta twi balombeene kupwandjikisha shi bu bi Efile Mukulu eselele byabya abilesha shi e na kwitatula sunga kwitumbisha abikala bangi bantu nya. Anka, aye mmushikwe ino ngikashi. (Myeele 16:5; Jaake 4:6) Byabya, kishima “eselele” akilesha kinyi? Mu kiina Ebreeyi kya mu Bible kino kishima kyabadi baluule shi “eselele” akituukila ku mwaku aulesha “e pa bwaye.” Mu lulangwilo, kishima “eselele” akilesha kintu kyabadi balamuune, sunga kyabaata bu kinsantu. Bwiselele abulesha dingi kwikala mutooshibwe. Kino kishima nkitale Yehowa mu mushindo kinyi? Byabya abilesha shi “mulamuunwe” kwi bantu bakutwe kupwidika su?

5 Nya. Bu byadi “eselele a Isaleele,” Yehowa baadi akankamika bantu baye’shi mmushale munkatshi muabo, sunga bekala beena milwisho. (Yeeshaya 12:6; Osee 11:9) Byabya, bwiselele bwaaye tabumwikasha kula neetu nya. Kadi, mushindo kinyi waadi “pabwaye”? Mu mishindo ibidi ikata. Wa kumpala, mmulamuunwe kwi bipangwa byooso mu mushindo wadi penda aye Sha-kwiyilu kula. Bwiselele bwaye, kukutwa kwaye kwa kalema ta kwi nfudiilo. (Misambo 40:5; 83:18) Wa kabidi, Yehowa mwilamuune ku milwisho yooso, na byabya abitunyingisha. Bwakinyi?

6. Bwakinyi kwilamuuna kukata kwa Yehowa ku milwisho akwitunyingisha?

6 Twi mu nsenga ishii bwiselele bwa binyibinyi. Myanda yooso ayikitshi bantu be kula n’Efile Mukulu ngilwile mu mushindo kampanda, ngikwateene na mulwisho mpa na kukutwa kwa kupwidika. Atwe booso twi na kya kulwa na mulwisho wi mwatudi. Na dingi su tatwi badimukye twi balombeene kupeta masaku a kwikala ku bupika bwa mulwisho. (Beena-Looma 7:15-25; 1 Beena-Kodinto 10:12) Yehowa te mu aa masaku nya. Bu byashi na mulwisho su ngumune, ta mulombeene kulwishiibwa na kantu su nkamune katale mulwisho. Bino abitushinkamisha dingi shi Yehowa nyi Nshetu ebuwa, mwanda abilesha shi aye nyi atudi balombeene kutuudila lukulupilo lwetu looso. Mu kwilekena na ba nsha baana beena milwisho, Yehowa ta mulombeene kukutwa kululama, kulwishibwa, sunga kwikala n’etombo. Bwiselele bwaye abukutshisha byabya bintu kwikala mwadi. Ungi mususa Yehowa baadi mutshipe pabitale bwiselele bwaaye, mwanda takubaadi kintu kilombeene kutuusha lukulupilo nya. (Amose 4:2) Bino t’abitunyingisha su?

7. Bwakinyi twi balombeene kwamba shi bwiselele mbwikwatene na bu muntu bwa Yehowa?

7 Bwiselele mbwikwateene na bu muntu bwa Yehowa. Byabya abilesha kinyi? Tubande kwata kileshesho: banda kutala bino bishima “muntu” na “kukutwa kwa kupwidika.” Twe mulombeene kwakula pabitale muntu kushii kwela binangu’shi mmukutwe kupwidika. Kukutwa kwa kupwidika kwi mwatudi na akwitukunkusha mu byooso byatukitshi. Binobino banda kutala bino bishima bibidi bilekeene​—“Yehowa” na “bwiselele.” Bwiselele bwi mwi Yehowa. Kintu kyaaye kyooso ki selele, kishii katoba, na kilulame. Tatwi balombeene kuuka Yehowa kushii kuuka akipatuula kino kishima kikata​—“bwiselele.”

“Bwiselele mbwa Yehowa”

8, 9. Yehowa mulombeene kukwasha bantu bakutwe kupwidika bwabadya kwikala beselele mu mushindo ulombane naminyi?

8 Bu bi bu muntu bwa Yehowa mbwikwatene na eyikashi dya bwiselele, bino abilesha shi bwiselele booso abutuukila kwadi. Na dingi pamutwe pa kulama dino eyikashi penda bwa’ye aye nabeene; kwete kwidipa bangi na kwete kwibikita na kalolo kooso. Pabaadi Efile Mukulu mwisambe na Moyiise ku bukwashi bwa mwikeyilu mwibuula dya kaalo, mpa na yaaya mbalo ibaadi iselele mwanda Yehowa baadi panka!​—Efilu 3:5.

9 Bantu bakutwe kupwidika, mbalombeene kwikala beselele ku bukwashi bwa Yehowa su? Oolo, mbilombeene kukitshika. Efile Mukulu baadi mulungule mwilo wa Isaleele bwabadya kwikala “kisamba kiselele.” (Efilu 19:6) Baadi mupe mwilo waaye mushindo wa kumulangwila mu bwiselele, kushii katoba. Bwiselele abusanganyibwa misusa ibungi mu Miiya ya Moyiise. Byabya bibaadi abitungu shi tshite mwakwidi akite kataato ka ôlo akapenyapenya ku lwembe lwa kilamba kyaye. Kubaadi kufunde shi: “Bwiselele mbwa Yehowa.” (Efilu 28:36NWT) Byabya mwiya ukata utale bwiselele na kutooshibwa ubaadi autungu kulesha shi lulangwilo lwabo ndwilekene na lwa bangi bikishekishe mu nshalelo aabo. Yehowa bebalungwile shi: “Ikalayi beselele, mwanda nee Eselele, ami Yehowa Efile Mukulu enu.” (Beena-Levi 19:2) Mafuku ooso ababadi balombeene kulonda malango a Yehowa bu bantu bakutwe kupwidika, abaadi balombeene kulama bwiselele bulombanyinyiine.

10. Pabitale bwiselele, nkwilekena kinyi kukata kubaadi pankatshi pa Isaleele a kala na mwilo ubaadi pepi nabo?

10 Kwata kwa bwiselele na muulo kubaadi akulesha kwilekena kukata pankatshi pa lulangwilo lwa beena Isaleele na lwa miilo ibaadi pepi nabo. Yaaya miilo ya ba mpangano ibaadi ayilangwila b’efile baasha madimi na bu ntomboshi, baaba b’efile abaadi abebalesha bu ba ntomboshi, baasha kwitatula na baasha lusandji. Abaadi bakutwe kupwidika mu mishindo yooso. Kulangwila kwa b’efile be byabya kubaadi akwikasha mwilo bu ushii selele. Byabya, Yehowa baadi mudimushe bafubi baaye bwabadya kwikala kula na lulangwilo lwa ba mpangano mpa na biubishi byabo bi bubi.​—Beena-Levi 18:24-28; 1 Banfumu 11:1, 2.

11. Mushindo kinyi aumweneka bwiselele bwa Yehowa mu ndumbulwilo aaye mwiyilu kwi (a) miikeyilu? (b) ba serafime? (c) Yesu?

11 Sunga mbyabya mu mishindo yooso mwilo wa Isaleele a kala ubaadi Yehowa musangule ubaadi ulombeene kulesha penda ndambo ipeele ya bwiselele bwa ndumbulwilo a Efile Mukulu. Midiyo na midiyo ya bipangwa bya mu kikudi bibaadi abilangwila Efile Mukulu na kululama kooso abitaminyibwa bu ‘binunu bi selele.’ (Yuude 14EEM) Abaadi abalesha kalolo etaata adilesha bwiselele bw’Efile Mukulu. Banda kutentekyesha dingi ba serafime babamwene Yeeshaya mu kimonwa. Mayi a mu loono lwabo abaadi aalesha shi bino bipangwa bya mu kikudi bi na bukome bibaadi abikitshi mudimo ukata mu kuukisha bwiselele bwa Yehowa mbalo yooso. Mwan’eeleka a Efile Mukulu aye ndjo penda kipangwa kimune ki kunundu kwa bino byooso. Yesu nyi nkileshesho kikata kya bwiselele bwa Yehowa. Aye aukiibwa bu “Eselele e’Efile Mukulu.”​—Yowano 6:68, 69.

Eshina diselele, kikudi kiselele

12, 13. (a) Bwakinyi eshina dy’Efile Mukulu di na kya kwikala diselele? (b) Bwakinyi abitungu kukatusha mianda yoso ibubi yabadimbiila nayo eshina dy’Efile Mukulu?

12 Twi kwamba naminyi pabitale eshina dy’Efile Mukulu? Anka bu byatwikalanga bamone mu Shapitre 1, dino eshina tadii bu mwasu sunga kataditadi nya. Adilesha Yehowa Efile Mukulu, pabitale ngikashi yaaye yooso. Bible etulungula shi e na ‘eshina’shi ngaa-kishila [eselele].’ (Yeeshaya 57:15) Mu Miiya ya Moyiise kusabuula kw’eshina dy’Efile Mukulu kubaadi bu mulwisho ukata. (Beena-Levi 24:16) Banda kutala kibaadi Yesu mutuule pa mbalo ya kumpala mu luteko lwaye, bambile shi: “Yaay’etu e mwiyilu eshina dyoobe dyende ntumbo.” (Mateo 6:9) Kutumbisha kintu sunga kwikiikasha kiselele akulesha kwikilamuuna bu kya kishila, kwikimona bu kiselele. Kadi bwakinyi abitungu shi eshina dy’Efile Mukulu, adyo dikale diselele dyende ntumbo?

13 Eshina dy’Efile Mukulu diselele dibaadi dilwishibwe, disabuulwe kwi bantu abedidimbiila madimi. Mu lupango lwa Edene, Satana baadi mudimbiile Yehowa shi nyi Nfumu shi na kululama. (Kibangilo 3:1-5) Kubanga nka paapa, Satana​—aye mukunkushi a uno ndumbulwilo e bubi—​mmukite mwaye mooso bwashi madimi abakwete kudimbiila Efile Mukulu apalakane. (Yowano 8:44; 12:31; Bifumbulwe 12:9) Bipwilo bibungi abilesha Efile Mukulu bu akitaa myanda bukitekite, e kula, sunga bu e na kifita. Abapwandikisha shi mmulombeene kwibakwasha mu ngoshi yaabo ya kupongoola mase. Pamutwe pa kutumbisha Efile Mukulu pa mwanda wa bintu bi buwa byaadi mupangye bakwete kwamba shi bintu mbituukile ku bukwashi bwa evolisio. Eyendo, eshina dy’Efile Mukulu ndisabuulwe. Abitungu kwidiikasha diselele bwa kwidyalwisha ntumbo ibaadidi nayo. Tui batengiele n’eshimba dimune efuku adikakatusha Yehowa bua looso mianda yoso ibubi yabadimbiila nayo eshina diaye. Akakitshi bino ku bukuashi bua Bufumu buabakakunkusha kui Muan’aye. Tui na muabi ukata wa kukuasha bua’shi ino mpango ikata ilombane.

14. Bwakinyi kikudi ky’Efile Mukulu akitaminyibwa bu kiselele, na bwakinyi kupeesha kikudi kiselele mmwanda ukile bukata?

14 Kwi kingi kintu kikwatene ngofu na Yehowa kyabetaminaa misusa ibungi bu kiselele​—kikudi kyaaye, sunga bukome bwaye bwafubaa nabo. (Kibangilo 1:2) Yehowa atumikaa na buno bukome bukile bintu byooso bwa kulombasha mpàngo yaaye. Byooso abikitaa Efile Mukulu, ebikitaa mu bwiselele, na mu mushindo ushii katoba, byabya bukome bwaye abwitaminyibwa bu kikudi kiselele sunga bu kikudi kya bu eselele. (Luuka 11:13; Beena-Looma 1:4) Kupeesha kikudi kiselele, kukumiina kukita myanda ikutwene na mpango ya Yehowa, nyi mulwisho wabashi balombeene kufwila muntu lusa.​—Maako 3:29.

Bwiselele bwa Yehowa abwitukaka kwadi

15. Bwakinyi kutshina kwa Yehowa mwanda wa bwiselele bwaye kwi na muulo, na kwakwa kutshina nkutale kinyi?

15 Bible alesha kwipushena kwi pankatshi pa bwiselele bw’Efile Mukulu na kumutshiina akutungu shi bantu bamutshiine. Bu kileshesho, atubadika bino mu mukanda wa Misambo 99:3: “Basaamune eshina dyoobe dikata naa dya-kutshiina! Mwanda ndya-kishila [diselele].” Kuno kutshiina akulesha kutshiina kukata na kanemo kooso. Kupusha byabya nkulombane, mwanda bwiselele bw’Efile Mukulu mbwitutabukile. Mbutooshibwe ngofu na bwi na ntumbo. Sunga mbyabya, ta mbulombeene kwitwikasha kula naaye nya. Anka, kwikala na mweneno e buwa pabitale bwiselele bw’Efile Mukulu akukyebe kwitukwasha bwa kwifubwila pepi naaye. Bwakinyi?

16. (a) Nkuipushena kinyi kui pankatshi pa buiselele na ntumbo sunga buwa? Tuusha kileshesho. (b) Mu kimonwa mwabesamba pabitale Yehowa, nkinyi akilesha bwiselele na etata?

16 Bwa mwanda umune, Bible nsaa yakwete kwakula pabitale buwa, akula dingi bwa bwiselele. Twate kileshesho mukanda wa Yeeshaya 63:15 awitamina eyilu bu “mwibalasa . . . dya kishila” naa dya ntumbo” dy’Efile Mukulu. Ntumbo na buwa abitusangashaa. Banda kutala kifwatulo ki mwisaki dya 33. Ino mbalo tayikusangasha su? Nkinyi akikusangasha pa kino kifwatulo? Mema e panka ebuwa byabya. Mpa na lupunga lwi panka ndulombeene kwikala buwa, eyilu adimweneka di bulese na dikwete kupenyapenya. Banda kwela binangu bu’be amono shi abapu kulwisha ino mbalo, bintu bi butshafu bibashikiila eshinda dya kukidila mema mabwe na mitshi bibalwila mwanda butshafu mbuibikwate, na dingi miishi ibalwisha lupunga, yaaya nsaa ino mbalo ta ngilombeene kwitusangasha dingi nya. Misusa ibungi atumonaa shi buwa abwipushenaa na bwiselele, mpa na etaata. Twi balombeene kwakula dingi bino pabitale bwiselele bwa Yehowa. Ndjo bwakinyi atusangalaa ngofu na bintu abilesha bi Yehowa! Buwa bw’Efile Mukulu etu eselele abupenyapenya nka bu etaata, nka bu abikalaa mabwe akufwala, na abikalaa kaalo sunga bu ebwe dya muulo ditooka selele na adipenyapenya.​—Ezekyele 1:25-28; Bifumbulwe 4:2, 3.

Bwiselele mbulombeene kwitukaka, anka abikalaa buwa

17, 18. (a) Bwa mususa wa kumpala, nkinyi kibakitshine Yeeshaya pabapetele kimonwa? (b) Mushindo kinyi ubaadi Yehowa mutumikye na serafime bwa kunyingisha Yeeshaya, na bibakitshine serafime abilesha kinyi?

17 Abitungu twimone bu’twe be na muulo upeela p’atutala bwiselele bw’Efile Mukulu su? Oolo. Na dingi, atwe twi kuushi kwa Yehowa​—yawa mweneno e buwa mwanda aye e kunundu kwetu. Byabya mbilombeene kwitwikasha kula naaye su? Banda kutala binangu bya Yeeshaya pabapushishe ba serafime abalungula bwiselele bwa Yehowa. “Ngi ami nkwamba’shi: ‘Naamono mpombo baabo! Naashimina, mwanda nee muntu sha-kukanwa kwa milwisho; ne mushaale mu-nkatshy’a mwilo wa baa-sha-bwakul’akule, na meeso ande abamono Yehowa Nfumu sha-bukome booso.’” (Yeeshaya 6:5) Eyendo, bwiselele bukata bwa Yehowa bubaadi butentekyeshe Yeeshaya mushindo ubaadi mwina milwisho na mukutwe kupwidika. Bwa mususa wa kumpala uno muntu sha kululama baadi mwinyongole. Kadi Yehowa tabaadi mumulekye byabya nya.

18 Serafime umune bafikile bwa kusaamba mutemuki. Mu mushindo kinyi? Kino kipangwa kya mu kikudi kibafikile na kupapama ku kilambwilo, aye nkwata ekala dya kaalo, na kukumisha Yeeshaya dyanka ku milomo. Byabya bibadya kumukyengyesha ngofu pamutwe pa kumunyingisha. Byabya, tentekyesha’shi kino kibaadi nkilotwa kimune akipatuula myanda ibungi. Yeeshaya, mwina Yuuda sha kululama baadi auku kalolo shi abatuushanga milambu efuku dyooso ku kilambwilo kya ku ntempelo bwa kubwikiila milwisho. Na kifulo kyooso serafime umune baadi mutentekyeshe mutemuki shi, sunga mbibaadi mukutwe kupwidika, “sha-kukanwa kwa milwisho,” mmulombeene kutungunuka na kwikala eselele ku meso kw’Efile Mukulu. a Yehowa baadi mukumiine kumona muntu mukutwe kupwidika, na mwina milwisho bu eselele​—mu mushindo kampanda.​—Yeeshaya 6:6, 7.

19. Mushindo kinyi watudi balombeene kulesha bwiselele sunga twekala bakutwe kupwidika?

19 Bi nka byabya mpa na lelo uno. Milambu yooso ibaabadi abatuusha ku kilambwilo mu Yeelusaleme ibaadi penda bu kileshesho kikata kya mulambu upwidikye ubabadi batushe kwi Yesu mu kipwa kya 33 kunyima kwa Yesu Kidishitu (K.Y.K.) (Beena-Ebreeyi 9:11-14) Su atwilanga binyibinyi ku milwisho yetu, kushintuula bikitshino byetu, na kutuula lukumiino mu wawa mulambu, etufwila lusa. (1 Yowano 2:2) Mpa na atwe naamu twi balombeene kwikala beselele ku meso kw’Efile Mukulu. Byabya, Mpyeele mutumibwa etutentekyesha shi: “Mbafunde’shi: ‘Ikalaayi beselele, mwanda ami ne eselele.’” (1 Mpyeele 1:16) Yehowa tabaadi mwambe shi abitungu twikale beselele bu byaadi’ye nya. T’etutekaa kintu kiitukile bukopo nya. (Misambo 103:13, 14) Anka, Yehowa etulungula bwa’shi twikale beselele mwanda aye eselele. ‘Bu baana baadi mufule,’ atukitshi mwetu mooso bwa kumwambula mu mushindo wi buwa mupunda bukome bwetu bu byatudi bakutwe kupwidika. (Beena-Efeeze 5:1) Byabya bwiselele nkintu akitungu kutungunuka na kukimba. Patukwete kukula mu kikudi, atwitatshisha bwa “kwikita beselele” kwifuku n’efuku.​—2 Beena-Kodinto 7:1.

20. (a) Bwakinyi kuuka kwa’shi twi balombeene kwikala beselele ku meso kw’Efile Mukulu kwi na muulo? (b) Yeeshaya nsaa ibaukile shi, milwisho yaaye ibaapu kulekyelwa bapushishe naminyi?

20 Yehowa mmufule bintu bilulame na biselele. Mmushikwe mulwisho. (Abakuke 1:13) Anka ta mmwitushikwe nya. Su tukwete kumona mulwisho bu byeumonaa​—atushikwa bubi, atufulu buwa—​na kwitatshisha bwa kulonda kileshesho kya Yesu kalolo, Yehowa alekyeela milwisho yetu. (Amose 5:15; 1 Mpyeele 2:21) Kupusha kwa’shi twi balombeene kwikala beselele ku meso kw’Efile Mukulu eselele, nkulombeene kushintuula myanda ibungi kwatudi. Tatulubanga shi bwiselele bwa Yehowa bubaadi butentekyeshe Yeeshaya shi aye te selele nya. Bakwile n’eyi di bukopo shi: “Naamono mpombo baabo!” Kadi pabapushishe shi milwisho yaaye ibalekyelwa, bashintulwile mweneno aaye. Yehowa pabaadi na lukalo lwa muntu a kutuma, Yeeshaya bakuminyiine mususa umune, aku namu tabaadi auku akitungu kukita nya. Bambile shi: “Nnaami uno, ntume.”​—Yeeshaya 6:5-8.

21. Nkinyi akitushinkamiisha shi twi balombeene kwikala beselele?

21 Twi bapangibwe kwifwanyiko dy’Efile Mukulu na twi na ngikashi na mushindo wa kwikala mu kipwano n’Efile Mukulu. (Kibangilo 1:26) Kwi mushindo watudi balombeene kwikala booso beselele. Yehowa akumiina kwitukwasha nsaa yatutungunuka na kukita mwetu mooso bwa kwikala beselele. Patukwete kukita byabya, atukyebe kwifubwila ngofu pepi n’Efile Mukulu. Patukyebe kutaluula ngikashi ya Yehowa mu ma shapitre aalondo, atukyebe kumona mwanka shi kwi myanda ibungi ayitukwasha bwa kwifubwila pepi naaye!

a Kishima “kukanwa kwa milwisho” nkilombane mwanda kukanwa sunga milomo mu Bible ayilesha bishima sunga ludimi. Kwi muntu ooso mukutwe kupwidika milwisho yaaye ibungi ayituukila ku bishima byakula.​—Myeele 10:19; Jaake 3:2, 6.