1., 2. Kuidas on Päike tõendiks Jehoova loomisjõu kohta?

 KAS sa oled kunagi külmal ööl tule ääres seisnud? Võib-olla sirutasid käed just õigele kaugusele leekidest, et nautida õhkuvat soojust. Kui läksid tulele liiga lähedale, muutus kuumus talumatuks. Kui astusid liiga kaugele, võttis vilu ööõhk võimust ja sul hakkas külm.

² Kuid on üks „tuli”, mis soojendab meid ka päeva ajal. See „tuli” põleb umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel! a Kui võimas peab Päike küll olema, et sa võid tunda tema kuumust nii kaugelt! Siiski tiirleb Maa selle aukartustäratava termotuumaahju ümber just õigel kaugusel. Kui Maa oleks Päikesele liiga lähedal, aurustuks kogu vesi; kui ta aga oleks liiga kaugel, külmuks see täielikult. Mõlema äärmuse korral oleks meie planeet elutu. Maapealse elu jaoks oluline päikesevalgus on ka puhas ja tõhus, rääkimata sellest, et see on meeldiv (Koguja 11:7).

3. Millise tähtsa tõe kohta annab tunnistust Päike?

³ Kuigi inimeste elu sõltub Päikesest, peab enamik seda endastmõistetavaks. Seega ei märka nad, mida Päike võib meile õpetada. Piibel ütleb Jehoova kohta: „Sina tegid valguse ja päikese” (Laul 74:16). Jah, Päike toob au Jehoovale, „kes on teinud taeva ja maa” (Laul 19:1; 146:6). See on vaid üks loendamatutest taevakehadest, mis annavad meile õpetust Jehoova tohutu loomisjõu kohta. Uurigem mõningaid neist lähemalt ning pöörakem seejärel tähelepanu Maale ja siin kihavale elule.

4., 5. Kui võimas ja suur on Päike ning milline on ta võrreldes teiste tähtedega?

⁴ Nagu sa ehk tead, on meie Päike üks täht. Ta paistab teistest öötaevas säravatest tähtedest suurem, sest ta on nendega võrreldes meile üsna lähedal. Kui võimas ta on? Päikese tuuma temperatuur on umbes 15 000 000°C. Kui sul oleks võimalik võtta päikese tuumast nõelapeasuurune tükk ja tuua see siia maa peale, oleks ohtlik seista sellele tibatillukesele kuumuseallikale lähemal kui 140 kilomeetrit! Päike kiirgab igas sekundis välja energiahulga, mis on võrdne sadade miljonite tuumapommide plahvatusega.

⁵ Päike on nii suur, et selle sisse mahuks rohkem kui 1 300 000 meie Maad. Kas Päike on ebatavaliselt suur täht? Ei, astronoomid nimetavad teda kollaseks kääbuseks. Apostel Paulus kirjutas, et „eri tähtedel [on] erisugune sära” (1. Korintlastele 15:41). Ta ei osanud aimatagi, kui õiged on küll need inspireeritud sõnad. On olemas  üks nii suur täht, et kui see panna täpselt sinna, kus asub Päike, jääks meie Maa selle sisse. Üks teine hiiglaslik täht ulatuks samasse kohta asetatuna kuni Saturnini, kuigi see planeet on Maast nii kaugel, et kosmoseaparaadil kulus sinna jõudmiseks neli aastat, kusjuures ta liikus 40 korda kiiremini kui võimsast käsitulirelvast tulistatud kuul!

6. Kuidas näitab Piibel, et tähtede hulk on inimese seisukohast tohutu?

⁶ Tähtede suurusest veelgi aukartustäratavam on nende hulk. Tegelikult osutab Piibel sellele, et tähti loendada on peaaegu sama võimatu nagu „mereliiva” (Jeremija 33:22). See ütlus annab mõista, et tähti on palju rohkem, kui neid palja silmaga võib näha. Kui mõni piiblikirjutaja, näiteks Jeremija, oleks silmitsenud öist taevast ja üritanud  loendada nähtavaid tähti, oleks ta saanud neid kokku vaid umbes kolm tuhat, kuna nii palju suudab inimese silm neid selgel ööl ilma abivahendita eristada. See arv oleks võrreldav sellega, kui palju on liivateri üksnes peotäies liivas. Tegelikult aga on tähti palju rohkem, otsekui liivateri mere ääres. b Kes suudaks kõik need kokku lugeda?

7. a) Kui palju tähti võib olla meie galaktikas ja kui palju galaktikaid võib olla universumis?

⁷ Jesaja 40:26 vastab: „Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake. Kes on loonud need kõik? See on tema, kes viib täies koosseisus välja nende väed, kes nimetab neid kõiki nimepidi.” Laul 147:4 ütleb: „Ta loeb ära tähed”. Kui palju on tähti? See pole lihtne küsimus. Astronoomide hinnangul on üksnes meie Linnutee galaktikas üle 100 miljardi tähe. c Ja mõned arvavad, et neid on tunduvalt rohkem. Kuid meie galaktika on vaid üks arvukate teiste hulgas, kusjuures paljudesse neist kuulub veelgi rohkem tähti. Kui palju on galaktikaid? Mõningate astronoomide arvates on neid sadu miljardeid või koguni triljoneid. Tundub, et inimene ei suuda teha kindlaks isegi seda, kui palju on galaktikaid, rääkimata neis leiduvate miljardite tähtede täpsest arvust. Kuid Jehoova teab seda arvu. Pealegi annab ta igale tähele oma nime!

8. a) Kuidas sa selgitaksid, kui suur on Linnutee galaktika? b) Mille abil on Jehoova korraldanud taevakehade liikumise?

⁸ Meie aukartus aina kasvab, kui mõtiskleme galaktikate  suuruse üle. Linnutee galaktika läbimõõt on hinnangute kohaselt 100 000 valgusaastat. Kujutle valgusekiirt, mis liigub tohutu kiirusega, 300 000 kilomeetrit igas sekundis. Sellel kiirel kuluks meie galaktika läbimisele 100 000 aastat! Ja mõned galaktikad on meie omast palju kordi suuremad. Piibel ütleb, et Jehoova laotab taeva laiali, nagu oleks see kõigest riie (Laul 104:2). Ta on korraldanud ka taevakehade liikumise. Alates kõige väiksemast tähtedevahelise tolmu kübemest kuni võimsaima galaktikani liigub kõik Jumala koostatud ja kehtestatud füüsikaseaduste järgi (Iiob 38:31–33). Seetõttu on teadlased võrrelnud taevakehade täpset liikumist keeruka balletietenduse koreograafiaga! Mõtle siis temale, kes on kõik need asjad loonud. Kas sind ei haara aukartus Jumala ees, kellel on selline määratu loomisjõud?

9., 10. Kuidas ilmneb Jehoova jõud seoses meie päikesesüsteemi, Jupiteri, Maa ja Kuu asukohaga?

⁹ Jehoova loomisjõust annab tunnistust ka meie koduplaneet Maa. Ta on asetanud maakera väga hoolikalt sellesse ääretusse universumisse. Mõned teadlased usuvad, et paljudes galaktikates poleks võimalik leida kohta sellisele elust pakatavale planeedile, nagu on meie maakera. Suur osa Linnutee galaktikast pole ilmselt kavandatud elamiskõlblikuks. Galaktika kese on tähti tihedalt täis. Radioaktiivsus on tugev ja üsna sageli mööduvad tähed üksteisest lähedalt. Galaktika äärealadel seevastu puuduvad paljud eluks hädavajalikud elemendid. Meie päikesesüsteem paikneb ideaalselt nende äärmuste vahepeal.

¹⁰ Maakeral on ka kauge, kuid hiiglaslik kaitsja – planeet Jupiter. Rohkem kui tuhat korda Maast suuremal Jupiteril on tohutu gravitatsiooniline mõju. Mida ta sellega korda  saadab? Ta tõmbab endasse või kallutab kõrvale kosmoses kihutavaid objekte. Teadlased arvavad, et Jupiteri puudumise korral tabaks Maad praegusest 10 000 korda tihedam massiivsete kosmiliste objektide sadu. Lähemal meie koduplaneedile Maale paikneb ebatavaline naaber – Kuu. Olles rohkem kui vaid iluasi ja „öövalgusti”, hoiab Kuu Maad pidevalt ühtlases kaldes. Selle kalde tõttu on Maa peal võimalik aastaaegade püsikindel vaheldumine, mis on siinse elu jaoks veel üks tähtis eelis.

11. Kuidas on Maa atmosfäär loodud otsekui kaitsvaks kilbiks?

¹¹ Jehoova loomisjõud ilmneb kõigis maakera ehituse üksikasjades. Mõtle atmosfäärile, mis toimib kaitsva kilbina. Päikesest lähtub nii tervisele kasulikku kui ka ohtlikku kiirgust. Kui surmavad kiired tabavad atmosfääri ülakihte, muudavad nad tavalise hapniku osooniks. Selle tulemusel moodustuv osoonikiht omakorda neelab enamiku sellest kiirgusest. Sisuliselt on meie planeet varustatud omaenda kaitsevarjuga!

12. Kuidas annab atmosfääri veeringe tunnistust Jehoova loomisjõu kohta?

¹² See on vaid üks meie atmosfääri iseärasus. Atmosfäär on keerukas gaaside segu ja sobib ideaalselt maapinnal või selle lähedal tegutsevate olendite eluks. Atmosfääri imede hulka kuulub ka veeringe. Igal aastal tõstab Päike maakera ookeanidest ja meredest auruna üles rohkem kui 400 000 kuupkilomeetrit vett. See vesi koguneb pilvedesse ja tuul viib need laiali nii lähedale kui kaugele. Nüüd juba filtreeritud ja puhastatud vesi langeb maha vihma, lume ja jääna ning täiendab veevarusid. Koguja 1:7 ütleb selle kohta täpselt: „Kõik jõed voolavad merre, kuid meri ei saa täis. Sinna, kust jõed lähtuvad, need ka naasevad, et siis uuesti teele asuda.” Ainult Jehoova võis sellise ringluse käima panna.

13. Milliseid tõendeid Looja jõu kohta me näeme avaldumas maakera taimestikus ja pinnases?

 ¹³ Kus iganes me näeme elu, seal näeme ka tõendeid Looja jõu kohta. Jehoova loomisjõud ilmneb võimsatest sekvoiadest, mis on kõrgemad 30-korruselisest majast, kuni mikroskoopiliste eluvormideni, millest kihavad ookeanid ja mis annavad suure osa meie hingatavast hapnikust. Isegi muld kubiseb elusolendeist – ussidest, seentest ja mikroobidest, kes kõik teevad keerukat koostööd, tänu millele on taimedel võimalik kasvada. Piibel ütleb kohaselt, et maal on ramm ehk jõud (1. Moosese 4:12, EP 88).

14. Milline jõud peitub isegi tillukeses aatomis?

¹⁴ Pole vähimatki kahtlust, et Jehoova „on oma jõuga loonud maa” (Jeremija 10:12). Jumala jõud ilmneb isegi kõige väiksemates asjades, mis ta on loonud. Näiteks inimese juuksekarva läbimõõt on suurem kui miljon üksteise kõrvale asetatud aatomit. Ja isegi kui suurendada aatom 14-korruselise maja kõrguseks, oleks tema tuum siiski soolatera suurune, mis asetseks selle maja seitsmendal korrusel. Sellegipoolest peitub sellises imeväikses tuumas aukartustäratav jõud, mis vallandub tuumaplahvatuses!

15. Mida õpetas Jehoova Iiobile, kui ta rääkis mitmetest metsloomadest?

¹⁵ Veel üks ilmekas tõend Jehoova loomisjõu kohta avaldub selles, kui rohkesti on Maa peal loomaliike. Laul 148 nimetab paljusid, kes ülistavad Jehoovat, ja salmis 10 mainitakse muu hulgas „metsloomi ja kõiki koduloomi”. Et näidata, miks inimene peaks Looja ees aukartust tundma, rääkis Jehoova kord Iiobile sellistest loomadest nagu lõvi, metseesel ja tarvas ning behemot (arvatavasti jõehobu) ja leviatan (arvatavasti krokodill). Mida ta sellega öelda tahtis? Kui inimene tunneb aukartust nende  võimsate, hirmuäratavate ja taltsutamatute loomade ees, mida peaks ta siis tundma nende Looja suhtes? (Iiobi peatükid 38–41.)

16. Mis avaldab sulle muljet mõningate Jehoova loodud lindude juures?

¹⁶ Laul 148:10 mainib ka linde. Mõtle vaid, kui eriilmelised nad on! Jehoova rääkis Iiobile jaanalinnust, kes „naerab ... hobust ja ratsanikku”. Tõesti, see kahe ja poole meetri kõrgune lind on küll lennuvõimetu, kuid ta suudab joosta kiirusega 65 kilomeetrit tunnis, astudes üheainsa sammuga 4,5 meetrit! (Iiob 39:13, 18.) Seevastu albatrossid veedavad enamiku elust õhus mere kohal. Sellel liuglemiseks lausa loodud linnul on tiibade siruulatus umbes 3 meetrit. Ta võib tundide viisi hõljuda tiibu lehvitamata. Teisalt kimalaskoolibri, kellel pikkust kõigest 5 sentimeetrit, on maailma kõige väiksem lind. Ta võib tiibu lehvitada kuni 80 korda sekundis! Väikeste tiivuliste vääriskividena sätendavad koolibrid võivad õhus paigal püsida nagu helikopterid ja isegi tagurpidi lennata.

17. Kui suur on sinivaal ja milline peaks olema meie loomulik järeldus, kui oleme mõtisklenud loomade üle, keda Jehoova on loonud?

¹⁷ Laul 148:7 ütleb, et isegi mereelukad ülistavad Jehoovat. Mõtle sinivaalale, keda peetakse sageli suurimaks eales sellel planeedil elanud loomaks. See mereelukas võib kasvada kuni 30 meetri pikkuseks või rohkemgi. Ta võib kaaluda sama palju kui 30 täiskasvanud elevanti. Üksnes tema keel on elevandi raskune. Tema süda on väikese auto suurune. See hiigelorgan lööb ainult 9 korda minutis – erinevalt koolibri südamest, mis võib lüüa umbes 1200 korda minutis. Vähemalt üks sinivaala veresoon on nii suur, et väike laps võiks sinna sisse ronida. Kindlasti ajendab süda meid kordama üleskutset, millega lõpeb Laulude raamat: „Kõik, kel on eluõhku, kiitku Jaahi!” (Laul 150:6).

18., 19. Kui mitmekesised on elusolendid, keda Jehoova on siia maa peale loonud, ja mida õpetab loodu meile tema suveräänsuse kohta?

¹⁸ Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu? Me tunneme aukartust tema loodu mitmekesisuse ees. Laulik hüüatas: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! ... Maa on täis sinu looduid” (Laul 104:24). Kui õige see on! Bioloogid on määranud kindlaks tublisti üle miljoni liigi elusolendeid maa peal, kuid arvamused lähevad lahku selles, kui palju miljoneid neid võib üldse olla. Inimesest kunstnikule võib mõnikord tunduda, et tema loomingulisus on ammendunud. Seevastu Jehoova loovus – tema võime leiutada ja luua väga mitmesuguseid uusi asju – on ilmselgelt ammendamatu.

¹⁹ See, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, õpetab meile midagi tema suveräänsuse kohta. Isegi sõna „Looja” eristab Jehoovat kõigest muust universumis, mis kõik on „loodu”. Koguni Jehoova ainusündinud Poega, kes tegutses loomise ajal „meistrimehena”, ei nimetata Piiblis mitte kunagi Loojaks ega kaasloojaks (Õpetussõnad 8:30; Matteuse 19:4). Ta on hoopis „kogu loodu esmasündinu”  (Koloslastele 1:15). Jehoova kui Looja positsioon annab talle vaieldamatu õiguse kasutada oma suveräänset võimu üle kogu universumi (Roomlastele 1:20; Ilmutus 4:11).

20. Mis mõttes on Jehoova puhanud pärast maise loomistöö lõpetamist?

²⁰ Kas Jehoova on lakanud kasutamast oma loomisjõudu? Piibel ütleb tõesti, et kui Jehoova lõpetas kuuendal loomispäeval loomistegevuse, siis „seitsmendal päeval jäi ta tehtud tööst puhkama” (1. Moosese 2:2). Apostel Paulus näitas, et see seitsmes „päev” on tuhandeid aastaid pikk, sest see kestis veel tema ajal (Heebrealastele 4:3–6). Aga kas „puhkamine” tähendab, et Jehoova on täielikult lakanud töötamast? Ei, sest Jehoova ei lõpeta töötamist mitte kunagi (Laul 92:4; Johannese 5:17). Seega peab puhkamine tähendama tema puhul lihtsalt seda, et ta lakkas tegemast füüsilist loomistööd seoses maakeraga. Sellegipoolest on ta lakkamatult edasi töötanud selleks, et teha teoks oma eesmärgid. Tema töö hulgas on Pühakirja inspireerimine ja seegi, et ta on toonud esile „uue loodu”, mille üle arutletakse 19. peatükis (2. Korintlastele 5:17).

21. Kuidas mõjutab Jehoova loomisjõud ustavaid inimesi kogu igaviku kestel?

²¹ Kui seitsmes päev, mil Jehoova puhkab, viimaks lõpeb, võib ta teatada, et kogu tema töö maa peal on „väga hea”, nagu ta seda tegi kuue loomispäeva järel (1. Moosese 1:31). Siis saame näha, kuidas ta otsustab kasutada oma lõputut loomisjõudu pärast seda. Igatahes me võime kindlad olla, et see, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, tekitab meis vaimustust ka edaspidi. Me võime kogu igaviku kestel Jehoovat tema loomingu kaudu paremini tundma õppida (Koguja 3:11). Mida rohkem me teda tundma õpime, seda suuremaks kasvab meie imetlus ja aukartus – ja seda lähedasemaks me saame oma vägeva Loojaga.