Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

8. PEATÜKK

Taastamisjõud – Jehoova teeb „kõik uueks”

Taastamisjõud – Jehoova teeb „kõik uueks”

1., 2. Milliseid kaotusi kogeb inimpere tänapäeval ja kuidas need meid mõjutavad?

 LAPS kaotab või lõhub ära oma armsa mänguasja ning puhkeb haledalt nutma. Seda on tõesti valus kuulda! Aga kas oled kunagi juhtunud nägema, kuidas lapse nägu lööb särama, kui isa või ema leiab mänguasja üles või teeb selle korda? Lapsevanemale on see ehk väike asi, aga last valdab rõõm ja imestus. Ta sai tagasi selle, mis tundus olevat igaveseks kadunud!

2 Jehooval, kes on ülim Isa, jätkub jõudu, et taastada see, mis võib tema maiste laste meelest olla lootusetult kadunud. Muidugi ei räägi me siin mänguasjadest. Neil „karmidel aegadel” tuleb meil puutuda kokku palju tõsisemate kaotustega (2. Timoteosele 3:1–5). Suur osa sellest, mida inimesed väärtuslikuks peavad, paistab olevat pidevalt ohus – kodu, vara, töökoht, isegi tervis. Meid võib kurvastada ka see, kui mõtleme looduse hävitamisele, mille tagajärjel surevad välja paljud liigid. Ent miski ei tee meile nii suurt valu kui armastatud inimese surm. Sel puhul võib kaotusevalu ja jõuetustunne meid enda alla matta (2. Saamueli 18:33).

3. Millist lohutavat tulevikuväljavaadet mainitakse Apostlite teod 3:21 ja mille kaudu Jehoova selle teoks teeb?

3 Kui lohutav on seega omandada teadmisi Jehoova taastamisjõu kohta! Nagu edaspidi näeme, suudab Jumal taastada oma maiste laste olukorra hämmastaval määral. Tegelikult näitab Piibel, et Jehoova eesmärk on kõik taastada (Apostlite teod 3:21). Selle saavutamiseks kasutab Jehoova oma Messia Kuningriiki, mida valitseb tema Poeg Jeesus Kristus. Tõendid näitavad, et see Kuningriik hakkas taevas valitsema aastal 1914. a (Matteuse 24:3–14.) Mis selle abil siis taastatakse? Vaadelgem mõningaid Jehoova suurejoonelisi taastamistöid. Ühte neist võime juba praegu näha ja kogeda. Teised leiavad aset peamiselt tulevikus.

Puhta jumalateenistuse taastamine

4., 5. Mis juhtus Jumala rahvaga aastal 607 e.m.a ja mida Jehoova neile kinnitas?

4 Üks asi, mille Jehoova on juba taastanud, on puhas jumalateenistus. Et mõista, mida see tähendab, uurigem lühidalt Juuda kuningriigi ajalugu. Seda tehes saame põneva ülevaate sellest, kuidas Jehoova on kasutanud oma taastamisjõudu (Roomlastele 15:4).

5 Püüa kujutleda, mis tunne oli juutidel aastal 607 e.m.a, mil Jeruusalemm hävitati. Nende armastatud linn oli rusudes, selle müürid maha kistud. Veelgi hirmsam oli see, et varemeis oli ka Saalomoni ehitatud auline tempel, Jehoova puhta kummardamise ainus keskus kogu maa peal (Laul 79:1). Ellujäänud pagendati Babüloni, mistõttu nende kodumaa jäi inimtühjaks ja sellest sai metsloomade meelispaik (Jeremija 9:10). Inimlikust seisukohast vaadatuna paistis, et kõik on kadunud (Laul 137:1). Ent Jehoova, kes oli seda hävingut juba kaua aega tagasi ennustanud, kinnitas neile, et tulemas on aeg, mil taastatakse endine olukord.

6.–8. a) Milline sageli korduv teema esineb heebrea prohvetite kirjutistes ja kuidas need ennustused algselt täitusid? b) Kuidas on Jumala rahvas nüüdisajal kogenud paljude taastamisennustuste täitumist?

6 Tegelikult oli taastamine heebrea prohvetite kirjutistes sageli korduv teema. b Jehoova tõotas nende kaudu, et maa elanikud tulevad tagasi ja see taastatakse – siis on see taas viljakas, kaitstud metsloomade ja vaenlaste rünnakute eest. Ta kirjeldas nende taasasustatud maad otsekui tõelist paradiisi! (Jesaja 65:25; Hesekiel 34:25; 36:35.) Kõige tähtsam on see, et taastatakse puhas jumalateenistus ja tempel ehitatakse üles (Miika 4:1–5). Need ettekuulutused andsid pagendatud juutidele lootust ja aitasid neil 70 aastat Babüloni vangipõlves vastu pidada.

7 Lõpuks jõudis kätte taastamise aeg. Babülonist vabanenud juudid tulid Jeruusalemma tagasi ja ehitasid seal üles Jehoova templi (Esra 1:1, 2). Nii kaua, kui nad püsisid puhta jumalateenistuse juures, õnnistas Jehoova neid ning tegi nende maa viljakaks ja õitsvaks. Ta kaitses neid vaenlaste ja metsloomade eest, kes olid nende maal aastakümneid võimutsenud. Kui rõõmsad nad kindlasti olid Jehoova taastamisjõu üle! Kuid nende sündmustega täitusid taastamisennustused üksnes algselt ja piiratud määral. Suurem täitumine pidi leidma aset „viimseil päevil”, meie ajal, kui on astunud troonile kuningas Taaveti pärija, kelle tulekut tõotati kaua aega tagasi (Jesaja 2:2–4; 9:6, 7).

8 Varsti pärast seda, kui Jeesus oli aastal 1914 taevases Kuningriigis troonile tulnud, pööras ta tähelepanu Jumala ustava maapealse rahva vaimsetele vajadustele. Nii nagu Pärsia võidukas valitseja Kyros vabastas juutide jäägi Babülonist aastal 537 e.m.a, samuti vabastas Jeesus vaimsete juutide jäägi – omaenda järelkäijad – „Suure Babüloni”, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi mõju alt (Ilmutus 18:1–5; Roomlastele 2:29). Alates aastast 1919 on puhas jumalateenistus saanud tagasi oma õige koha tõeliste kristlaste elus (Malaki 3:1–5). Sellest ajast peale on Jehoova rahvas teda kummardanud tema puhastatud vaimses templis – Jumala puhta kummardamise korralduses. Miks on see tähtis meile tänapäeval?

Miks on vaimne taastamine oluline

9. Mida tegid ristiusu kirikud pärast apostlite aega õige jumalateenistusega, ent mida on Jehoova teinud meie päevil?

9 Heitkem pilk tagasi ajalukku. Esimesel sajandil elanud kristlased kogesid paljusid vaimseid õnnistusi. Kuid Jeesus ja apostlid ennustasid, et õige jumalateenistus rikutakse ja see kaob (Matteuse 13:24–30; Apostlite teod 20:29, 30). Pärast apostlite ajajärku kerkis esile ristiusu kirik. Selle vaimulikud võtsid omaks paganlikke õpetusi ja teguviise. Samuti tegid nad Jumalale lähenemise peaaegu võimatuks, kuna nad hakkasid teda kujutama mõistetamatu kolmainsusena ja õpetama, et inimesed peavad preestrite juures pihil käima ning esitama palveid Maarjale ja paljudele „pühakutele”, mitte Jehoovale. Mida on Jehoova teinud nüüd, kui selline tõe väänamine on kestnud sajandeid? Keset tänapäeva maailma – mis on täis religioosseid valesid ja mida rüvetavad jumalatud teod – on ta asunud tegutsema ja taastanud puhta jumalateenistuse! Me võime liialdamata öelda, et see taastamine on üks tähtsamaid sündmusi nüüdisajal.

10., 11. a) Millised kaks asja iseloomustavad vaimset paradiisi ja kuidas see sind puudutab? b) Milliseid inimesi on Jehoova kogunud vaimsesse paradiisi ja mida nad saavad näha?

10 Seepärast tunnevad tõelised kristlased tänapäeval rõõmu vaimsest paradiisist, mis muutub üha kaunimaks. Mis iseloomustab seda paradiisi? Põhimõtteliselt kaks asja. Neist esimene on tõelise Jumala Jehoova kummardamine puhtal viisil. Ta on meid õnnistanud kummardamisviisiga, mis on vaba valedest ja moonutustest. Ta on õnnistanud meid vaimse toiduga. Selle abil võime omandada teadmisi oma taevase Isa kohta, et talle heameelt valmistada ja temaga lähedaseks saada (Johannese 4:24). Vaimse paradiisi teine aspekt on seotud inimestega. Nagu Jesaja ennustas, on Jehoova „viimseil päevil” õpetanud oma teenijatele rahu teid. Ta on meie hulgast kaotanud sõjapidamise. Meie ebatäiuslikkusest hoolimata aitab ta meil „riietuda uude isiksusse”. Ta õnnistab meie pingutusi oma püha vaimuga, mis toob meis esile kaunist vilja (Efeslastele 4:22–24; Galaatlastele 5:22, 23). Kui sa tegutsed kooskõlas Jumala vaimuga, siis kuulud tõesti vaimsesse paradiisi.

11 Jehoova on kogunud vaimsesse paradiisi inimesed, keda ta armastab – sellised, kes armastavad teda, kes armastavad rahu ja „kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust” (Matteuse 5:3). Need on inimesed, kellele avaneb võimalus näha veelgi tähelepanuväärsemat taastamist – seda, mis leiab aset seoses inimkonna ja kogu maakeraga.

„Ma teen kõik uueks!”

12., 13. a) Miks peavad taastamisennustused täituma veel ühe korra? b) Milline on Jehoova eesmärk maaga, nagu ta seda väljendas Eedenis, ja kuidas see annab meile tulevikulootuse?

12 Paljud taastamisennustused ei saa piirduda ainult vaimse täitumisega. Näiteks kirjutas Jesaja ajast, mil haiged, vigased, pimedad ja kurdid saavad terveks ning isegi surm neelatakse ära igaveseks (Jesaja 25:8; 35:1–7). Need tõotused ei täitunud sõnasõnaliselt muistses Iisraelis. Ja kuigi me oleme näinud nende tõotuste vaimset täitumist meie ajal, on meil igati põhjust uskuda, et tulevikus leiab aset nende sõnasõnaline ja täielik täitumine. Kust me seda teame?

13 Eedenis tegi Jehoova selgelt teatavaks oma eesmärgi maaga: siin peab hakkama elama õnnelik, hea tervisega ja üksmeelne inimkond. Mees ja naine pidid hoolitsema nii maa kui loomade eest ning muutma kogu planeedi paradiisiks (1. Moosese 1:28). Praegune olukord on sellest ütlemata kaugel. Me võime aga kindlad olla, et Jehoova eesmärgid ei jää mitte kunagi täitumata (Jesaja 55:10, 11). Jeesus kui Jehoova poolt määratud Messias-Kuningas teeb selle ülemaailmse paradiisi tegelikkuseks (Luuka 23:43).

14., 15. a) Kuidas teeb Jehoova „kõik uueks”? b) Milline on elu paradiisis ja mis sulle selle juures kõige rohkem meeldib?

14 Kujutle seda pilti, kui kogu maakera muudetakse paradiisiks! Jehoova ütleb selle aja kohta: „Ma teen kõik uueks!” (Ilmutus 21:5). Mõtle, mida see tähendab. Pärast seda, kui Jehoova on lõpetanud oma hävitusjõu kasutamise selle kurja vana süsteemi vastu, jäävad alles „uus taevas ja uus maa”. See tähendab seda, et uus taevane valitsus hakkab valitsema uut maapealset ühiskonda, mis koosneb inimestest, kes armastavad Jehoovat ja täidavad tema tahet (2. Peetruse 3:13). Saatanal ja deemonitel ei lasta enam tegutseda (Ilmutus 20:3). Esmakordselt tuhandete aastate jooksul vabaneb inimkond sellest pahelisest, õelast, negatiivsest mõjust. Kahtlemata tekitab see tohutut kergendustunnet.

15 Viimaks ometi võime hoolitseda selle kauni planeedi eest nii, nagu see algselt oli mõeldud. Maakeral on loomulik taastumisvõime. Reostatud jõed ja järved võivad ise ennast puhastada, kui kõrvaldatakse reostuse allikas; lahingutes kannatada saanud maastik võib taastuda, kui sõjad lõpevad. Milline rõõm on küll töötada kooskõlas maakera loodusega ja aidata muuta meie planeeti aiataoliseks pargiks, lõputult vaheldusrikkaks ülemaailmseks Eedeniks! Selle asemel, et ohjeldamatult hävitada looma- ja taimeliike, saavutab inimene rahu kogu maise looduga. Isegi lastel pole tarvis karta, et metsloomad neile halba teevad (Jesaja 9:6, 7; 11:1–9).

16. Milline taastamine saab paradiisis osaks igale ustavale inimesele?

16 Ka meie ise võime siis kogeda taastumist. Pärast Harmagedooni näevad ellujäänud imelist tervendamist, mis leiab aset üle kogu maailma. Jeesus taastab Jumala antud väe abil pimedate nägemise, kurtide kuulmise ning vigaste ja põdurate kehalise tervise, nagu ta tegi seda ka maa peal olles (Matteuse 15:30). Eakad tunnevad rõõmu värskest nooruse jõust, tervisest ja energiast (Iiob 33:25). Kortsud kaovad, käed ja jalad saavad sirgeks ning lihased liiguvad uue jõuga. Kogu ustav inimkond võib tunda, kuidas patu ja ebatäiuslikkuse tagajärjed vähehaaval kahanevad ja kaovad. Siis me täname Jehoova Jumalat tema imelise taastamisjõu eest! Koondagem nüüd tähelepanu ühele eriti südantsoojendavale asjaolule seoses selle taastamisajaga.

Surnud tuuakse ellu tagasi

17., 18. a) Miks noomis Jeesus sadusere? b) Milliste asjaolude tõttu palus Eelija, et Jehoova sooritaks ülesäratamise?

17 Mõned 1. sajandil tegutsenud usujuhid, keda nimetati saduserideks, ei uskunud ülestõusmisse. Jeesus noomis neid järgmiste sõnadega: „Te olete eksiteel, kuna te ei tunne pühakirja ega Jumala väge” (Matteuse 22:29). Jah, Pühakiri näitab, et Jehooval on selline taastamisjõud.

18 Kujutle, mis juhtus Eelija päevil. Lesknaise kätel lebas tema ainsa lapse lõtvunud keha. Poiss oli surnud. Prohvet Eelija, kes oli mõnda aega lesknaise juures külalisena viibinud, oli ilmselt jahmunud. Varem oli ta aidanud päästa seda last näljast. Arvatavasti oli Eelijal tekkinud kiindumus selle väikemehe vastu. Ema oli sügavas masenduses. See poiss oli talle ainus elav mälestus surnud abikaasast. Naine lootis ehk, et kui ta vanaks jääb, hakkab poeg tema eest hoolitsema. Meeleheitel lesk kartis, et teda karistatakse mõne varasema eksimuse eest. Eelija ei suutnud sellist tragöödiat pealt vaadata. Ta võttis ema sülest õrnalt surnukeha, viis selle üles enda tuppa ja palus Jehoova Jumalal anda tagasi lapse elu (1. Kuningate 17:8–21).

19., 20. a) Kuidas oli Aabrahami puhul näha, et ta uskus Jehoova taastamisjõusse, ja millel see usk põhines? b) Kuidas tasus Jehoova Eelijale tema usu eest?

19 Eelija polnud esimene inimene, kes uskus ülestõusmisse. Sajandeid varem uskus Aabraham – kellel oli selleks ka mõjuv põhjus –, et Jehooval on selline taastamisjõud. Kui Aabraham oli 100-aastane ja Saara 90 aastat vana, taastas Jehoova nende surnud sigimisjõu ja andis Saarale ime kaudu võime sünnitada poeg (1. Moosese 17:17; 21:2, 3). Hiljem, kui poiss oli juba täiskasvanud, palus Jehoova, et Aabraham tooks oma poja ohvriks. Aabrahami usk ilmnes veendumusest, et Jehoova suudab tema armastatud poja ellu tagasi tuua (Heebrealastele 11:17–19). Selline tugev usk võib selgitada, miks Aabraham kinnitas oma sulastele, enne kui ta läks mäe otsa poega ohverdama, et nad tulevad koos Iisakiga tagasi (1. Moosese 22:5).

„Vaata, su poeg elab!”

20 Jehoova säästis Iisaki elu, mistõttu tol korral polnud vajadust ülesäratamise järele. Eelija ajal oli lesknaise poeg aga juba surnud, kuigi mitte kaua. Prohveti usk sai tasutud sellega, et Jehoova äratas lapse ellu! Seejärel andis Eelija poisi üle ta emale järgmiste unustamatute sõnadega: „Vaata, su poeg elab!” (1. Kuningate 17:22–24).

21., 22. a) Mis oli nende ülesäratamiste eesmärk, millest räägitakse Pühakirjas? b) Kui ulatuslik on ülestõusmine paradiisis ja kes selle teoks teeb?

21 Seega on siin tegemist esimese korraga, kus Piibel räägib, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu, et taastada inimese elu. Hiljem andis Jehoova väge ka Eliisale, Jeesusele, Paulusele ja Peetrusele, tänu millele nad võisid surnuid ellu tagasi tuua. Muidugi surid need ellu äratatud inimesed hiljem jälle. Sellegipoolest annavad need Piibli ülestähendused meile imelise ettekujutuse eelseisvatest sündmustest.

22 Paradiisis asub Jeesus täitma oma rolli olla „ülestõusmine ja elu” (Johannese 11:25). Ta äratab ellu miljonid inimesed, andes neile võimaluse elada igavesti paradiisis maa peal (Johannese 5:28, 29). Kujutle, kuidas kohtuvad taas ning embavad üksteist rõõmujoovastuses sõbrad ja sugulased, keda surm on juba kaua lahus hoidnud! Siis ülistab kogu inimkond Jehoovat tema taastamisjõu eest.

23. Milline on Jehoova jõu võimsaim ilming ja kuidas on see meie tulevikulootuse tagatiseks?

23 Jehoova on andnud kaljukindla tagatise, et see lootus peab paika. Ta demonstreeris oma jõudu kõige võimsamal viisil sellega, kui äratas oma Poja Jeesuse ellu vägeva vaimolendina ja tegi ta ülemaks kõigist teistest peale iseenda. Ülestõusnud Jeesus ilmus sadadele inimestele (1. Korintlastele 15:5, 6). Sellistest tõenditest peaks piisama isegi skeptikutele. Jehooval on jõudu, et taastada elu.

24. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova äratab surnud ellu, ja millist lootust võib meist igaüks kalliks pidada?

24 Peale selle, et Jehoova suudab surnud ellu äratada, ta ka soovib seda teha. Ustav mees Iiob ütles inspiratsiooni kaudu, et Jehoova koguni igatseb seda aega, mil ta äratab surnud ellu (Iiob 14:15). Kas sind ei tõmba ligi meie Jumal, kes ihkab kasutada oma taastamisjõudu sellisel armastaval viisil? Kuid pea meeles, et ülesäratamine on vaid üks aspekt selle suure taastamistöö juures, mida Jehoova tulevikus tegema hakkab. Kui sa temaga üha lähedasemaks saad, pea alati kalliks seda väärtuslikku lootust, et ka sina võid kohal olla ja näha, kuidas Jehoova teeb „kõik uueks” (Ilmutus 21:5).

a „Aeg, kui taastatakse kõik” algas siis, kui rajati Messia Kuningriik, mille troonil istub ustava kuninga Taaveti pärija. Jehoova oli tõotanud Taavetile, et üks tema pärija saab igaveseks valitsejaks (Laul 89:35–37). Ent pärast seda, kui Babüloonia hävitas aastal 607 e.m.a Jeruusalemma, ei istunud Jumala troonile ükski Taaveti inimpärija. Jeesus, kes sündis maa peale Taaveti pärijana, sai selleks ammu tõotatud Kuningaks, kui ta istus taevasele troonile.

b Seda teemat arendasid näiteks Mooses, Jesaja, Jeremija, Hesekiel, Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Miika ja Sefanja.