1. Millisesse salakavalasse võrku ebatäiuslikud inimesed kergesti satuvad?

 „KELLEL jõud, sellel võim.” See ütlus juhib tähelepanu ühele salakavalale püünisele: võimu kuritarvitamisele. Kahjuks satuvad ebatäiuslikud inimesed liigagi kergesti sellesse võrku. Tõesti, kogu ajaloo kestel on olnud nii, et „inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju” (Koguja 8:9). Võimu kasutamine ilma armastuseta on põhjustanud inimestele kirjeldamatuid kannatusi.

2., 3. a) Miks on see tähelepanuväärne, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu? b) Milles võib seisneda meie jõud ja kuidas me peaksime seda kasutama?

² Kas pole siiski tähelepanuväärne, et Jehoova Jumal, kellel on piiramatu jõud, ei kasuta seda mitte kunagi kurjasti? Nagu oleme eelmistes peatükkides näinud, kasutab ta oma jõudu – nii loovat, hävitavat, kaitsvat kui ka taastavat – alati kooskõlas armastava eesmärgiga. Kui mõtleme selle üle, kuidas ta kasutab oma jõudu, ajendab see meid temaga lähedasemaks saama. See omakorda ajendab meid võtma „Jumala endale eeskujuks” ka selles, kuidas me ise oma jõudu kasutame (Efeslastele 5:1). Aga mis jõudu võib olla meil, väikestel inimestel?

³ Pea meeles, et inimene loodi Jumala sarnaseks (1. Moosese 1:26, 27). Seega on ka meil jõudu – vähemalt mõningal määral. Siia alla käib suutlikkus ülesandeid täita ja tööd teha; võim teiste üle; võime mõjutada teisi, eriti neid, kes meid armastavad; kehaline tugevus või materiaalne omand. Laulik kirjutas Jehoova kohta: „Sinu juures on eluallikas” (Laul 36:9). Seega on Jumal kas otseselt või kaudselt kogu meie jõu allikas. Seepärast me tahame  kasutada seda viisil, mis meeldib talle. Kuidas see on meil võimalik?

4., 5. a) Mis on võtmetegur, mis aitab kasutada jõudu õigesti, ja kuidas tõendab seda Jumala enda eeskuju? b) Kuidas aitab armastus meil võimu õigesti kasutada?

⁴ Võtmetegur, mis aitab jõudu õigesti kasutada, on armastus. Kas Jumala enda eeskuju tõendab seda? Tuleta meelde 1. peatükki, kus käsitlesime Jumala nelja põhiomadust – jõudu, õiglust, tarkust ja armastust. Milline neist neljast omadusest on kaalukam kui kõik teised? Armastus. „Jumal on armastus,” ütleb 1. Johannese 4:8. Jah, kogu Jehoova olemus on armastus, mis mõjutab kõike, mida ta teeb. Järelikult on armastus see, mis alati ajendab teda oma jõudu kasutama, ja selle lõpptulemus on hea neile, kes teda armastavad.

⁵ Armastus aitab ka meil oma jõudu õigesti kasutada. Ütleb ju Piibel, et armastus on lahke ega taotle omakasu (1. Korintlastele 13:4, 5). Seetõttu ei lase armastus meil käituda karmilt ega julmalt nendega, kelle üle meil on mingil määral võimu. Vastupidi, me kohtleme teisi väärikalt ning paneme nende vajadused ja tunded enda omadest ettepoole (Filiplastele 2:3, 4).

6., 7. a) Mis on jumalakartus ja kuidas see omadus aitab meil hoiduda võimu kuritarvitamast? b) Too näide selle kohta, kuidas on seotud kartus valmistada Jumalale meelepaha ja armastus Jumala vastu.

⁶ Armastus on seotud veel ühe omadusega, mis võib aidata meil hoiduda võimu kuritarvitamast: see on jumalakartus. Mille poolest on see omadus väärtuslik? „Jehoova kartuse pärast pöördutakse kurjast,” ütleb Õpetussõnad 16:6. Võimu kuritarvitamine on kindlasti üks halb teguviis, millest me peaksime hoiduma. Jumalakartus ei lase meil vääriti kohelda neid, kelle üle meil on võimu. Miks? Ühest küljest me teame, et meil tuleb Jumala ees vastust anda selle kohta,  kuidas me kohtleme neid inimesi (Nehemja 5:1–7, 15). Kuid jumalakartusega on seotud veelgi rohkem. Algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteks on „kartus”, viitavad sageli sügavale lugupidamisele ja aukartusele Jumala ees. Seega ühendab Piibel kartuse armastusega Jumala vastu (5. Moosese 10:12, 13). See sügav lugupidamine on seotud ka terve kartusega valmistada Jumalale meelepaha – mitte seetõttu, et me lihtsalt kardame halbu tagajärgi, vaid seepärast, et me tõesti armastame teda.

⁷ Toome näite. Mõtle väiksele poisile ja tema isale, kellel on omavahel head suhted. Poiss teab, et isa tunneb tema vastu südamlikku ja armastavat huvi. Kuid poiss on teadlik ka sellest, mida isa temalt ootab, ja ta teab, et isa distsiplineerib teda, kui ta käitub halvasti. Poiss ei ela alalises hirmus oma isa ees. Vastupidi, ta armastab oma isa väga. Väikemees teeb rõõmuga seda, milles ta on kindel, et see teeb tema isale heameelt. Sama lugu on ka jumalakartusega. Kuna me armastame taevast Isa Jehoovat, kardame teha midagi, mis võiks tema südant kurvastada (1. Moosese 6:6). Vastupidi, me soovime tema südant rõõmustada (Õpetussõnad 27:11). Seepärast me tahamegi kasutada oma jõudu õigesti. Vaadelgem lähemalt, kuidas me võime seda teha.

8. a) Milline võim on peres mehel ja kuidas ta peab seda kasutama? b) Kuidas saab mees näidata, et ta austab oma naist?

⁸ Kõigepealt vaadelgem suhteid perekonnaringis. „Mees on oma naise pea,” ütleb Efeslastele 5:23. Kuidas peab mees kasutama seda võimu, mille Jumal on talle andnud? Piibel käsib mehel elada koos oma naisega targalt ja osutada talle „austust kui õrnemale anumale” (1. Peetruse 3:7). Kreeka nimisõna, mis on tõlgitud vastega „austus”, tähendab „hinda, väärtust ... lugupidamist”. Selle sõna eri vorme tõlgitakse näiteks vastetega „kingitused” ja „kallis”  (Apostlite teod 28:10; 1. Peetruse 2:7). Mees, kes austab oma naist, ei ründa teda mitte kunagi kehaliselt, samuti ta ei alanda ega halvusta naist ega tekita temas väärtusetuse tunnet. Vastupidi, ta peab teda väärtuslikuks ja kohtleb lugupidavalt. Ta näitab sõnade ja tegudega – nii avalikult kui ka omavahel –, et naine on talle kallis (Õpetussõnad 31:28). Selline mees võidab oma naise armastuse ja lugupidamise, kuid mis veelgi tähtsam, ka Jumala heakskiidu.

9. a) Milline võim on peres naisel? b) Mis võib aidata naisel kasutada oma võimeid selleks, et toetada oma meest, ja mis on selle tulemus?

⁹ Ka naisel on mõningal määral võimu oma peres. Piibel räägib jumalakartlikest naistest, kes arvestasid mehe juhtpositsiooniga, kuid näitasid üles ka algatusvõimet, et mõjutada oma meest positiivsel viisil või aidata tal vältida vigu otsuste tegemisel (1. Moosese 21:9–12; 27:46–28:2). Naisel võib olla mehest terasem mõistus või muid võimeid, mis mehel puuduvad. Sellegipoolest peab naine oma mehest sügavalt lugu pidama ja alluma talle „samamoodi nagu Isandale” (Efeslastele 5:22, 33). Kui naine mõtleb sellele, kuidas olla Jumalale meelepärane, aitab see tal kasutada oma võimeid nii, et ta on mehele toeks, mitte ei halvusta teda ega ürita valitseda tema üle. Selline tark naine teeb mehega head koostööd, et oma perekonda üles ehitada. Nii hoiab ta rahu Jumalaga. (Õpetussõnad 14:1.)

10. a) Millise võimu on Jumal andnud lapsevanematele? b) Mida mõeldakse sõnaga „manitsus” ja kuidas tuleks lapsi distsiplineerida? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁰ Ka lapsevanematel on võimu, mille neile on andnud Jumal. Piibel manitseb: „Isad, ärge ärritage oma lapsi. Lapsi kasvatades manitsege neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutage neisse tema mõtteviisi” (Efeslastele 6:4). Piiblis võib sõna „manitsus” tähendada „üles kasvatamist, õpetamist, juhatamist”. Lapsed vajavad sellist distsiplineerimist, sest kui neile antakse selget õpetust ning kehtestatakse piirid,  võivad nad olla õnnelikud ja edukad. Piibel seostab sellise manitsemise või õpetamise armastusega (Õpetussõnad 13:24). Seetõttu ei tohiks „kasvatussau” olla kunagi julm – ei emotsionaalselt ega kehaliselt. a (Õpetussõnad 22:15; 29:15.) Rangelt või karmilt distsiplineerimine ilma armastust väljendamata on vanemliku võimu kuritarvitamine ja võib rõhuda lapse vaimu (Koloslastele 3:21). Teisest küljest näitab tasakaalukas distsiplineerimine lastele seda, et vanemad armastavad neid ja hoolivad sellest, millisteks inimesteks nad kasvavad.

11. Kuidas saavad lapsed oma jõudu õigesti kasutada?

¹¹ Kuidas on lugu lastega? Kuidas võivad nemad jõudu õigesti kasutada? „Noorte meeste auks on jõud,” ütleb Õpetussõnad 20:29. Kindlasti ei leidu ühtegi paremat viisi, kuidas noored saaksid kasutada oma jõudu, kui teenida oma vägevat Loojat (Koguja 12:1). Noortel on hea pidada meeles, et nende teod võivad mõjutada nende vanemate tundeid (Õpetussõnad 23:24, 25). Kui lapsed kuuletuvad oma jumalakartlikele vanematele ja püsivad õigel teel, teevad nad sellega vanemate südamele rõõmu (Efeslastele 6:1). Selline käitumine „meeldib Isandale” (Koloslastele 3:20).

12., 13. a) Kuidas peaksid vanemad suhtuma oma võimu koguduses? b) Too näide, miks peaksid vanemad kohtlema karja õrnalt.

¹² Jehoova on andnud ülevaatajad, et need oleksid koguduses eestvedajad (Heebrealastele 13:17). Need Piiblis esitatud nõuetele vastavad mehed peaksid kasutama neile Jumala poolt antud võimu selleks, et pakkuda karjale vajalikku abi ja edendada selle heaolu. Kas nende positsioon annab  neile õiguse peremehetseda oma kaasusklike üle? Kindlasti mitte! Kogudusevanemad peavad suhtuma tasakaalukalt ja alandlikult oma rolli koguduses (1. Peetruse 5:2, 3). Piibel ütleb ülevaatajatele, et neil tuleb karjastena hoida „Jumala kogudust, kelle ta on ostnud omaenda poja verega” (Apostlite teod 20:28). See on jõuline põhjus, miks kohelda igat venda-õde koguduses hellalt.

¹³ Selle kohta võime tuua järgmise võrdluse. Lähedane sõber palub sul hoolitseda millegi väärtusliku eest. Sa tead, et sõber maksis selle eest kõrget hinda. Kas ei hoiaks sa seda õrnalt ja suure hoolega? Samuti on Jumal usaldanud kogudusevanematele vastutuse hoolitseda tõeliselt väärtusliku varanduse – koguduse – eest, mille liikmeid võrreldakse lammastega (Johannese 21:16, 17). Jehoovale on tema lambad kallid – tegelikult koguni nii kallid, et ta ostis nad oma ainusündinud Poja Jeesus Kristuse verega. Jehoova poleks saanud oma lammaste eest maksta enam kõrgemat hinda. Alandlikud kogudusevanemad peavad seda meeles ja kohtlevad Jehoova lambaid sellele vastavalt.

14. Milline võim on keelel?

¹⁴ „Surm ja elu on keele võimuses,” ütleb Piibel (Õpetussõnad 18:21). Keel võib tõesti palju paha teha. Kes meist poleks kunagi tundnud kihvatust, mida põhjustab mõtlematu või isegi halvustav märkus? Kuid keelel on ka vägi parandada. „Tarkade keel tervendab,” ütleb Õpetussõnad 12:18. Jah, positiivsed, innustavad sõnad võivad mõjuda südamele nagu rahustav, tervendav palsam. Vaatame mõningaid näiteid.

15., 16. Kuidas me saame kasutada keelt teiste julgustamiseks?

¹⁵ „Lohutage masendunuid,” innustab 1. Tessalooniklastele 5:14. Jah, isegi ustavad Jehoova teenijad võivad mõnikord masendusega võidelda. Kuidas me saaksime neid aidata?  Kiida neid siiralt ja konkreetsete asjade eest ning aita neil mõista, kui väärtuslikud nad on Jehoova silmis. Jaga nendega Piibli võimsaid sõnu, mis näitavad, et Jehoova tõesti hoolib neist ning armastab neid, „kelle süda on murtud” ja „kel on purukspekstud vaim” (Laul 34:18). Kui kasutame oma keele võimu selleks, et teisi lohutada, näitame sellega, et jäljendame oma kaastundlikku Jumalat, „kes masendunuid lohutab” (2. Korintlastele 7:6).

¹⁶ Me võime kasutada oma sõna jõudu ka selleks, et pakkuda teistele väga vajalikku julgustust. Kas on mõni kaasusklik kaotanud surma tõttu oma lähedase inimese? Kaastundlikud sõnad, milles väljendub meie hool ja mure, võivad lohutada leinavat südant. Kas tunneb mõni eakas vend või õde ennast tarbetuna? See, kes kasutab oma keelt läbimõeldult, võib kinnitada eakatele, et neid hinnatakse ja peetakse väärtuslikuks. Kas keegi võitleb kroonilise haigusega? Lahked sõnad kas telefoni teel, kirjalikult või silmast silma võivad olla suureks abiks, et virgutada haige inimese vaimu. Kui  rõõmus on meie Looja kindlasti selle üle, kui kasutame kõnevõimet teiste kosutamiseks (Efeslastele 4:29).

17. Millisel olulisel viisil me võime kasutada oma keelt, et teistele head teha, ja miks me peaksime seda tegema?

¹⁷ Keele võimu kasutamiseks ei saa olla enam tähtsamat viisi kui see, et kuulutame teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist. „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui sul on jõudu neid aidata,” ütleb Õpetussõnad 3:27. Meil on kohustus jagada teistega elupäästvat head sõnumit. Pole õige hoida enda teada seda pakilist sõnumit, mille Jehoova on nii heldelt meie kätte andnud (1. Korintlastele 9:16, 22). Aga mil määral tuleks meil Jehoova soovi kohaselt selles töös osaleda?

18. Mida Jehoova meilt ootab?

¹⁸ Meie armastus Jehoova vastu ajendab meid osalema kristlikus teenistuses täiel määral. Mida Jehoova meilt selles suhtes ootab? Midagi sellist, mis on jõukohane igaühele, hoolimata tema olukorrast: „Mida tahes te teete, seda tehke kogu hingest, nagu Jehoovale, mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23). Kui Jeesus nimetas suurimat käsku, ütles ta: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga” (Markuse 12:30). Jah, Jehoova soovib, et me igaüks armastaksime ja teeniksime teda kogu hingest.

19., 20. a) Miks mainitakse Markuse 12:30 eraldi südant, mõistust ja jõudu, kui mõiste „hing” hõlmab neid nagunii? b) Mida tähendab teenida Jehoovat kogu hingest?

¹⁹ Mida tähendab teenida Jehoovat kogu hingest? Hing viitab isikule tervikuna koos kõigi tema keha ja mõistuse võimetega. Aga miks mainitakse Markuse 12:30 eraldi südant, mõistust ja jõudu, kui mõiste „hing” hõlmab neid nagunii? Toome näite. Piibli aegadel võis inimene müüa ennast (oma hinge) orjusse. Kuid ori ei pruukinud teenida isandat kogu südamest – ta ei pruukinud kasutada kogu oma jõudu või kõiki oma mõistuse võimeid, et edendada isanda huve (Koloslastele 3:22). Seega mainis Jeesus neid teisi võimeid ilmselt selle rõhutamiseks, et Jumalat teenides ei tohi me ennast milleski tagasi hoida. Teenida Jumalat kogu hingest tähendab anda endast parim, kasutada oma jõudu ja energiat tema teenistuses võimalikult täielikul määral.

²⁰ Kas kogu hingest teenimine tähendab seda, et me kõik peame kasutama kuulutustöö tegemiseks sama palju aega ja energiat? Vaevalt oleks see võimalik, sest kõigi inimeste võimalused ja võimed on erinevad. Näiteks hea tervisega ja kehaliselt tugev noor võib olla suuteline viibima kuulutustööl  pikemat aega kui see, kelle jõud on kõrge vanaduse tõttu kahanenud. Vallaline, kellel pole perekondlikke kohustusi, suudab ehk rohkem teha kui see, kellel tuleb hoolitseda perekonna eest. Kui tänulikud me peaksime olema, kui meie jõud ja olukord võimaldab teenistuses palju korda saata! Muidugi ei tahaks me mitte kunagi olla kriitilise vaimuga ega võrrelda ennast teistega (Roomlastele 14:10–12). Vastupidi, me tahame kasutada oma jõudu selleks, et teisi julgustada.

21. Milline on parim ja tähtsaim viis, kuidas kasutada oma jõudu?

²¹ Jehoova on andnud täiuslikku eeskuju sellega, et ta kasutab oma jõudu õigesti. Me tahame jäljendada teda nii hästi, kui me ebatäiuslike inimestena suudame. Me võime kasutada oma jõudu õigesti siis, kui kohtleme väärikalt neid, kelle üle meil on mingil määral autoriteeti. Lisaks sellele soovime teha kogu hingest seda elupäästvat kuulutustööd, mille Jehoova on meile teha andnud (Roomlastele 10:13, 14). Pea meeles, et Jehooval on hea meel, kui annad talle parima, mida sina – su hing – suudad anda. Kas ei sütita see sinu südames soovi teha kõik mis võimalik, et teenida sellist mõistvat ja armastavat Jumalat? Pole olemas paremat ega tähtsamat viisi, kuidas kasutada oma jõudu.