1., 2. a) Millist äärmist ebaõiglust pidi Joosep taluma? b) Kuidas tegi Jehoova lõpu sellele ebaõiglusele?

 SEE oli äärmiselt ebaõiglane. Kena noor mees, kes polnud teinud midagi kurja, heideti süngesse vangikongi, kuna teda süüdistati valelikult vägistamiskatses. Kuid see polnud tema esimene kokkupuude ebaõiglusega. Aastaid varem, kui see noor mees – Joosep – oli 17-aastane, reetsid teda ta oma vennad, kes oleksid ta peaaegu mõrvanud. Siis müüdi ta orjaks võõrale maale. Seal lükkas ta tagasi oma peremehe naise lähenemiskatsed. Eemaletõugatud naine mõtles välja valesüüdistuse, mille tõttu Joosep vangistati. Võis tunduda, et pole kedagi, kes Joosepi eest seisaks.

² Kuid seda kõike nägi Jumal, kes „armastab õigust ja õiglust” (Laul 33:5). Jehoova tegutses, et sellele ebaõiglusele lõpp teha, juhtides sündmuste käiku nii, et Joosep pääses taas vabadusse. Veelgi enam, Joosep – mees, kes kunagi viibis vanglas – tõsteti väga vastutusrikkale ja erakordselt auväärsele positsioonile (1. Moosese 40:15; 41:41–43; Laul 105:17, 18). Viimaks ometi oli Joosep õigeks mõistetud ja ta võis kasutada oma kõrget positsiooni selleks, et teha teoks Jumala eesmärk (1. Moosese 45:5–8).

3. Miks pole üllatav, et me kõik soovime õiglast kohtlemist?

³ Kas pole tõsi, et selline jutustus puudutab südant? Kes meist poleks näinud ebaõiglust või ise selle ohvriks langenud? Tõesti, me kõik igatseme, et meid koheldaks õiglaselt ja erapooletult. See pole sugugi üllatav, sest Jehoova on andnud meile tema enda isikupära peegeldavad  omadused, millest üks tähtsamaid on õiglus (1. Moosese 1:27). Et võiksime Jehoovat paremini tunda, tuleb mõista, milline on tema õiglusetaju. Nii hakkame veelgi rohkem hindama tema imelisi teguviise ja võime temaga lähedasemaks saada.

4. Mis on sageli inimeste meelest õiglus?

⁴ Inimlikust seisukohast lähtudes on õiglust sageli mõistetud kui vaid õigusnormide erapooletut rakendamist. Ühes raamatus öeldakse, et „õiglus väljendub ühenduses seaduste, kohustuste ja õigustega ning see eeldab tasu määramist erapooletult või vastavalt sellele, mida keegi väärib” („Right and Reason–Ethics in Theory and Practice”). Kuid Jehoova õiglusega on seotud rohkem kui vaid määruste formaalne rakendamine, mille ajendiks on kohusetunne.

5., 6. a) Mida tähendavad algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteks on „õiglus” ja „õigus”? b) Mida tähendab see, et Jumal on õiglane?

⁵ Jehoova õigluse laiust ja sügavust aitab paremini mõista see, kui vaatleme Piibli algkeelseid sõnu. Heebrea Kirjades esineb seoses õiglusega peamiselt kolm sõna. Neist üks, mida tõlgitakse sageli vastega „õiglus”, võib tähendada ka „seda, mis on õige” (1. Moosese 18:25). Kahe ülejäänud sõna vasteks on enamasti „õigus”. Sõna, mida Kristlikes Kreeka Kirjades tõlgitakse vastega „õigus”, tähendab „omadust olla õiglane või moraalinormidele vastav”. Seega võib öelda, et sõnad „õigus” ja „õiglus” on Piiblis suhteliselt sarnased (Aamos 5:24).

⁶ Niisiis, kui Piibel ütleb, et Jumal on õiglane, tähendab see, et ta teeb seda, mis on õige ja aus, ning ta teeb seda järjekindlalt, ta pole erapoolik (Roomlastele 2:11). Tõesti, oleks mõeldamatu, et ta võiks tegutseda kuidagi  teisiti. Ustav Eliihu ütles: „On mõeldamatu, et Jumal teeks kurja, et Kõikvõimas teeks ülekohut!” (Iiob 34:10). Tõepoolest, on võimatu, et Jehoova tegutseks ebaõiglaselt. Miks? Kahel olulisel põhjusel.

7., 8. a) Miks pole Jehooval võimalik tegutseda ebaõiglaselt? b) Mis ajendab Jehoovat kohtlema teisi õiglaselt?

⁷ Esiteks on Jumal püha. Nagu märgiti 3. peatükis, on Jehoova ääretult puhas ja ülev. Seetõttu pole tal võimalik tegutseda ülekohtuselt või ebaõiglaselt. Mõtle, mida see tähendab. Meie taevase Isa pühadus on meile tagatiseks, et ta ei kohtle oma lapsi mitte kunagi halvasti. Jeesus oli selles veendunud. Oma maise elu viimasel ööl palvetas ta: „Püha isa, kaitse neid [jüngreid] omaenda nime pärast” (Johannese 17:11). Sõnadega „püha isa” pöördutakse Piiblis üksnes Jehoova poole. See on ka sobiv, sest inimeste hulgas pole sellist isa, kes oleks temaga pühaduse poolest võrreldav. Jeesus oli täiesti veendunud, et tema jüngrid on kindlates kätes, kui nende eest hoolitseb tema Isa, kes on absoluutselt puhas ja üllas ning täielikult eraldatud igasugusest patust (Matteuse 23:9).

⁸ Teiseks on omakasupüüdmatu armastus Jumala olemuse lahutamatu osa. Sellest armastusest ajendatuna kohtleb ta teisi õiglaselt. Seevastu ebaõiglus oma paljudes vormides – kaasa arvatud rassism, diskrimineerimine, erapoolikus – tuleneb ahnusest ja omakasupüüdlikkusest, mis on armastuse vastandid. Seoses armastava Jumalaga kinnitab Piibel: „Jehoova on õiglane, ta armastab õigust” (Laul 11:7). Jehoova ütleb enda kohta: „Mina, Jehoova, armastan õigust” (Jesaja 61:8). Kas pole lohutav teada, et meie Jumal teeb hea meelega seda, mis on õige ja õiglane? (Jeremija 9:24.)

9.–11. a) Milline seos on Jehoova õigluse ja halastuse vahel? b) Kuidas ilmneb nii Jehoova õiglus kui ka tema halastus sellest, mil viisil ta kohtleb patuseid inimesi?

⁹ Jehoova õiglus on täiuslik nagu kõik teised tema võrratu isiksuse omadused – sellel pole ühtegi puudust. Ülistades Jehoovat, kirjutas Mooses: „Tema on kalju, tema teod on täiuslikud, sest kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus” (5. Moosese 32:3, 4). Iga kord, kui Jehoova väljendab õiglust, on see vähimagi puuduseta – mitte kunagi liiga leebe, mitte kunagi liiga karm.

¹⁰ Jehoova õiglus on tihedalt seotud tema halastusega. Laul 116:5 ütleb: „Jehoova on kaastundlik ja õige [„õiglane”, UT], meie Jumal on halastav.” Jah, Jehoova on samas õiglane ja ka halastav. Need kaks omadust ei ole vastuolus. Tema puhul ei tähenda halastamine õigluse leevendamist, otsekui oleks tema õiglus muidu liiga range. Vastupidi, need kaks omadust väljenduvad tema puhul sageli samaaegselt, koguni samas teos. Toome ühe näite.

¹¹ Kõik inimesed on loomupäraselt patused ja väärivad seega patu eest ettenähtud karistust – surma (Roomlastele 5:12). Kuid Jehoova ei tunne heameelt patustajate surmast. Ta on „Jumal, kes on valmis andestama”, ta on „kaastundlik ja halastav” (Nehemja 9:17). Aga kuna ta on püha, ei saa ta väärtegusid tähelepanuta jätta. Kuidas ta siis saab sünnipäraselt patustele inimestele halastust osutada? Vastuse annab üks kallihinnalisemaid Jumala Sõna tõdesid: Jehoova on korraldanud lunastuse inimkonna päästmiseks. Selle Jumala armastuseväljenduse kohta saame rohkem teada 14. peatükist. See on  samal ajal ideaalselt õiglane ja ülimalt halastav. Selle kaudu osutab Jehoova kahetsevatele patustajatele hella halastust ja samas peab ta kinni oma täiusliku õigluse normidest (Roomlastele 3:21–26).

12., 13. a) Miks tõmbab Jehoova õiglus meid tema ligi? b) Millisele järeldusele jõudis Taavet seoses Jehoova õiglusega ja millist lohutust see meile pakub?

¹² Jehoova õiglus pole kalk ega eemaletõukav omadus, vaid selline, mis tõmbab meid tema ligi. Piibel näitab selgelt, et Jehoova õiglus on lahutamatult seotud kaastundega. Vaadelgem mõningaid südantsoojendavaid viise, kuidas Jehoova väljendab õiglust.

¹³ Täiuslikust õiglusest ajendatuna on Jehoova ustav ja lojaalne oma teenijate vastu. Laulik Taavet õppis seda Jehoova õigluse tahku mõistma ja hindama. Millisele järeldusele jõudis Taavet omaenda kogemuste ja Jumala teguviiside uurimise põhjal? Ta kuulutas: „Jehoova armastab õigust [„õiglust”, EP 88] ega hülga oma ustavaid. Neid hoitakse ikka ja alati” (Laul 37:28). Kui lohutav lubadus! Meie Jumal ei hülga hetkekski neid, kes on talle ustavad. Seega võime arvestada tema ligioleku ja hella hoolitsusega. Tema õiglus on selle tagatiseks! (Õpetussõnad 2:7, 8.)

14. Kuidas ilmneb Seadusest, mille Jehoova andis Iisraelile, et ta hoolib puudusekannatajatest?

¹⁴ Jumalik õiglus arvestab rõhutute vajadustega. Seadusest, mille Jehoova andis Iisraelile, ilmneb selgelt, et ta hoolib neist, kes kannatavad puudust. Näiteks oli Seaduses spetsiaalselt sätestatud, kuidas tuleb hoolitseda orbude ja leskede eest (5. Moosese 24:17–21). Kuna Jehoova mõistis, kui raske võib olla selliste perede elu, hakkas ta ise nende isalikuks Kohtunikuks ja Kaitsjaks, kes  „mõistab õigust orvule ja lesele”. a (5. Moosese 10:18; Laul 68:5.) Jehoova hoiatas iisraellasi, et kui nad teevad liiga kaitsetutele naistele ja lastele, siis ta võtab kindlasti kuulda rõhutute hädakisa. Ta ütles: „Mu viha süttib põlema” (2. Moosese 22:22–24). Kuigi viha ei kuulu Jehoova peamiste omaduste hulka, kutsub tahtlik ebaõiglus temas esile õiglase meelepaha – seda eriti siis, kui ohvrid on nõrgad ja abitud (Laul 103:6).

15., 16. Milline on üks tõeliselt tähelepanuväärne tõend Jehoova erapooletuse kohta?

¹⁵ Jehoova kinnitab meile ka seda, et ta „ei kohtle kedagi erapoolikult” ja teda „ei saa ära osta” (5. Moosese 10:17). Erinevalt paljudest inimestest, kellel on võimu, ei lase Jehoova ennast mõjutada materiaalsel rikkusel ega välimusel. Ta on täiesti vaba erapoolikusest ja tal pole lemmikuid. Pane tähele üht tõeliselt tähelepanuväärset tõendit Jehoova erapooletuse kohta. Võimalus saada tema tõeliseks kummardajaks, kellel on väljavaade elada igavesti, pole piiratud vaid väheste väljavalitutega. Vastupidi, „iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35). See imeline väljavaade on igaühel, hoolimata tema ühiskondlikust positsioonist, nahavärvist või riigist, kus ta elab. Kas pole suurepärane näide tõelisest õiglusest?

¹⁶ Jehoova täiusliku õigluse juures on veel üks asjaolu, mis väärib tähelepanu ja lugupidamist: see, kuidas ta tegeleb nendega, kes eiravad tema õiglasi norme.

17. Selgita, miks selles maailmas valitsev ebaõiglus ei heida mingil määral halba varju Jehoova õiglusele.

¹⁷ Mõned võivad küsida: kui Jehoova ei salli ülekohut, kuidas siis selgitada ebaõiglasi kannatusi ja pahelisust, mis on tänapäeva maailmas väga tavalised? Selline ebaõiglus ei heida mingil määral halba varju Jehoova õiglusele. Praegu maailmas lokkav ebaõiglus on Aadamalt päritud patu tagajärg. Kuna ebatäiuslikud inimesed on otsustanud käia omaenda patustel teedel, vohab maailmas ebaõiglus – kuid mitte enam kaua (5. Moosese 32:5).

18., 19. Mis näitab, et Jehoova ei salli igavesti neid, kes tahtlikult rikuvad tema õiglasi seadusi?

¹⁸ Kuigi Jehoova osutab suurt halastust neile, kes siiralt tema ligi tulevad, ei salli ta igavesti seda olukorda, mis toob teotust tema pühale nimele (Laul 74:10, 22, 23). Õigluse Jumal ei lase ennast pilgata. Ta ei jäta karistuseta neid, kes tahtlikult patustavad, vaid tasub igaühele tema tegude järgi. „Jehoova on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde ... Siiski ei jäta ta süüdlast karistamata” (2. Moosese 34:6, 7). Kooskõlas nende sõnadega on Jehoova mõnikord pidanud vajalikuks karistada neid, kes rikuvad tahtlikult tema õiglasi seadusi.

¹⁹ Võtame näiteks selle, kuidas Jumal tegeles muistse Iisraeliga. Isegi siis, kui iisraellased olid asunud Tõotatud Maale, olid nad korduvalt ustavusetud. Kuigi nende paheline käitumine tegi Jehoovale südamevalu, ei heitnud ta neid otsekohe kõrvale (Laul 78:38–41). Vastupidi, ta andis neile halastavalt võimalusi muuta oma teguviise. Ta kutsus neid üles: „Ei tunne ma heameelt jumalatu surmast, vaid hoopis sellest, kui jumalatu pöördub oma teelt ja jääb elama. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, oh, Iisraeli sugu?” (Hesekiel  33:11). Kuna Jehoova peab elu väärtuslikuks, saatis ta korduvalt oma prohveteid, et kutsuda iisraellasi pöörduma halbadelt teedelt. Aga selle kangekaelse rahva enamik keeldus kuulamast ja kahetsemast. Oma püha nime ja kõige pärast, mis on sellega seotud, andis Jehoova nad viimaks nende vaenlaste kätte (Nehemja 9:26–30).

20. a) Mida õpetab meile Jehoova kohta see, kuidas ta kohtles Iisraeli? b) Mille poolest sobib lõvi hästi sümboliseerima Jehoova õiglust?

²⁰ See, kuidas Jehoova tegeles Iisraeliga, õpetab meile tema kohta palju. Me saame teada, et tema kõikenägevad silmad panevad tähele ebaõiglust ja et talle läheb väga korda see, mida ta näeb (Õpetussõnad 15:3). Samuti on julgustav teada, et ta otsib võimalust osutada halastust, kui selleks on mingi alus. Lisaks saame teada, et ta ei mõista õigust mitte kunagi tormakalt. Kuna Jehoova on kannatlik, järeldavad paljud ekslikult, et ta ei hakka mitte kunagi kurjade üle kohut mõistma. Kuid see on kaugel tõest, sest viis, kuidas Jumal kohtles Iisraeli, näitab ka seda, et Jehoova kannatlikkusel on piir. Ta seisab kindlalt õigluse eest. Erinevalt inimestest, kes sageli pelgavad õigluse eest välja astuda, ei karda tema mitte kunagi kaitsta seda, mis on õige. Seepärast on kohane, et seoses Jumala juuresoleku  ja trooniga mainitakse julget lõvi kui õigluse sümbolit. b (Hesekiel 1:10; Ilmutus 4:7.) Seega võime olla kindlad, et ta täidab oma tõotuse vabastada maakera ebaõiglusest. Jah, tema õigusemõistmise viisi saab kokkuvõtlikult iseloomustada järgmiste sõnadega: vankumatu, kus vajalik, ja halastav, kus võimalik (2. Peetruse 3:9).

21. Milline ettekujutus peaks meil olema Jehoovast, kui mõtiskleme selle üle, kuidas ta õigust mõistab? Miks?

²¹ Kui mõtiskleme selle üle, kuidas Jehoova õigust mõistab, ei tohiks meil tekkida temast ettekujutust kui kalgist ja rangest kohtunikust, keda huvitab vaid üleastujate karistamine. Me peaksime mõtlema temast hoopis kui armastavast ja kindlameelsest Isast, kes kohtleb oma lapsi alati parimal võimalikul viisil. Jehoova kui õiglane Isa hoiab tasakaalus põhimõttekindlust õiguse nõudmisel ja hella kaastunnet oma maiste laste vastu, kes vajavad tema abi ja andestust (Laul 103:10, 13).

22. Milline väljavaade on saanud meile võimalikuks tänu Jehoova õiglusele ja miks ta teeb seda kõike meie heaks?

²² Kui tänulikud me küll oleme, et jumaliku õiglusega on seotud palju rohkem kui üleastujate karistamine! Õiglusest juhindudes on Jehoova teinud meile võimalikuks tõeliselt vaimustava tulevikuväljavaate – täiusliku ja lõputu elu maailmas, „kus elab õigus” (2. Peetruse 3:13). Meie Jumal teeb seda kõike meie heaks, sest õiglus ajendab teda otsima võimalusi meid pigem päästa kui hukka mõista. Tõesti, parem arusaamine Jehoova õigluse ulatusest tõmbab meid tema ligi! Järgnevates peatükkides vaatame lähemalt, kuidas Jehoova väljendab seda imetlusväärset omadust.