Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 11

“Egbɛi Fɛɛ Jalɛ Ni”

“Egbɛi Fɛɛ Jalɛ Ni”

1, 2. (a) Mɛɛ shihilɛi ní tsɔɔ jalɛ sane ní ayeee kwraa Yosef kɛkpe? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jaje jalɛ sane ní ayeee nɛɛ yɛ?

 EJI sane ko ni tsɔɔ jalɛ sane ní ayeee diɛŋtsɛ. Oblanyo fɛfɛo lɛ efeko efɔŋ ko, shi kɛlɛ ena akɛ ayatsĩ enaa awo tsuŋwoohe ko ní mli ewo duŋ, ní akɛ amale miifolɔ enaa akɛ kulɛ eeka yoo ko kabonaatoo. Shi jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ ní ayeɔ lɛ sane ní ejaaa. Afii komɛi ní etsɔ hiɛ, beni eye afii 17 lɛ, nɛkɛ oblanyo nɛɛ, ni ji Yosef, diɛŋtsɛ nyɛmimɛi lɛ kpá yɛ esɛɛ, ni shwɛ fioo po ní amɛgbe lɛ. Amɛhɔ̃ɔ lɛ amɛwo nyɔŋyeli mli kɛtee maŋ ko ni eleee nɔ. Beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, ekpoo jeŋba shara ní enuntsɔ ŋa taoɔ ni elaka lɛ ni ekɛ ehe awo mli lɛ. Yoo ní hiɛ egbo nɛɛ folɔ enaa, ni no ji nɔ ni ha eyaje tsuŋwoo mli nɛɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, etamɔ nɔ ni Yosef naaa mɔ ko ní baakpa fai aha lɛ.

Yosef na amanehulu yɛ gbɛ ní ejaaa nɔ yɛ ‘tsuŋwoo bu’ lɛ mli

2 Shi kɛlɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ ní ‘sumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli’ lɛ miina nɔ ni yaa nɔ lɛ. (Lala 33:5) Yehowa fee nii ni ekɛjaje jalɛ sane ní ayeee nɛɛ, ni ekudɔ nibii ni tee nɔ lɛ, ni naagbee lɛ aŋmɛɛ Yosef he kwraa. Nɔ ni fe nakai lɛ, yɛ naagbee lɛ awó Yosef—ni ji nuu ní akɛ lɛ yawo ‘tsuŋwoo bu’ lɛ mli lɛ—nɔ kɛtee gbɛhe ní nɔ kwɔ waa, ní hiɛ woo ní sa kadimɔ waa hu mli. (1 Mose 40:15; 41:41-43; Lala 105:17, 18) Yɛ naagbee lɛ, abu Yosef bem, ni ekɛ egbɛhe ní nɔ kwɔ lɛ tsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nii.—1 Mose 45:5-8.

3. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ ní akɛ wɔ aye yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ?

3 Sane ní tamɔ nɛkɛ teeɔ wɔtsuiŋ henumɔi ashi, aloo jeee nakai? Wɔteŋ namɔ enako jalɛ sane ní ayeee, loo akɛ eko yeko lɛ pɛŋ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ fɛɛ wɔshweɔ ní akɛ wɔ aye yɛ jalɛ naa, yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Enɛ bɛ naakpɛɛ, akɛni Yehowa ha wɔ sui ní jieɔ lɛ diɛŋtsɛ esu kɛ ebaŋ kpo lɛ hewɔ, ni jalɛsaneyeli ji esui titri lɛ ateŋ ekome. (1 Mose 1:27) Kɛ́ wɔɔle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnu bɔ ni ejalɛsaneyeli su lɛ ji lɛ shishi. No baaha wɔhiɛ asɔ enaakpɛɛ gbɛ̀i lɛ waa, ni ebaakanya wɔ ní wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ.

Mɛni Ji Jalɛsaneyeli?

4. Yɛ adesa shishinumɔ naa lɛ, bei pii lɛ, te anuɔ jalɛsaneyeli shishi ahaa tɛŋŋ?

4 Yɛ adesa shishinumɔ naa lɛ, bei pii lɛ anuɔ jalɛsaneyeli shishi akɛ nɔ̃ pɛ ní etsɔɔ ji mla gbɛjianɔtoi ní akɛaatsu nii yɛ gbɛ ní sa nɔ. Wolo ko ní atsɛɔ lɛ Right and Reason—Ethics in Theory and Practice lɛ kɛɔ akɛ “jalɛsaneyeli kɔɔ mla, gbɛnaa nii, hegbɛi, kɛ nitsumɔi ahe, ni ekɛ enyɔmɔwoi haa pɛpɛɛpɛ loo yɛ nɔ ni sa mɔ lɛ naa.” Shi kɛlɛ, Yehowa jalɛsaneyeli kɔɔ nibii babaoo he fe mlai ní ekɛaatsu nii yɛ gbɛ ní yɔɔ kpɛŋŋ nɔ, yɛ sɔ̃ loo gbɛnaa nii ní kã enɔ akɛ efee nakai lɛ hewɔ.

5, 6. (a) Mɛni ji shishijee wiemɔi ní atsɔɔ shishi akɛ “jalɛsaneyeli” lɛ shishinumɔ? (b) Kɛ́ akɛɛ Nyɔŋmɔ yeɔ jalɛ sane lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

5 Wɔbaanyɛ wɔnu Yehowa jalɛsaneyeli lɛ shishi jogbaŋŋ kɛ bɔ ni eji diɛŋtsɛ ehã kɛtsɔ shishijee wiemɔi ní akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe susumɔ nɔ. Yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, ekɔɔ wiemɔi titrii etɛ komɛi ahe. Abaanyɛ atsɔɔ wiemɔ ní bei pii lɛ atsɔɔ shishi akɛ “jalɛsaneyeli” lɛ hu shishi akɛ “jalɛ.” (1 Mose 18:25) Bei pii lɛ, atsɔɔ wiemɔi krokomɛi enyɔ lɛ ashishi akɛ ‘jalɛ nifeemɔ.’ Yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, atsɔɔ wiemɔ ní atsɔɔ shishi akɛ ‘jalɛ nifeemɔ’ lɛ mli akɛ “su ni tsɔɔ mɔ ni ja loo jalɔ.” Belɛ, kɛ́ hoo lɛ, srɔtofeemɔ diɛŋtsɛ ko bɛ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli teŋ.—Amos 5:24.

6 No hewɔ lɛ, kɛ́ Biblia lɛ kɛɛ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ yeɔ jalɛ sane lɛ, belɛ eekɛɛ wɔ akɛ efeɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni sa, ni ákɛ efeɔ nakai be fɛɛ be ní hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli. (Romabii 2:11) Yɛ anɔkwale mli lɛ, anyɛŋ asusu he po akɛ ebaafee enii yɛ gbɛ kroko nɔ. Elihu anɔkwafo lɛ jaje akɛ: “Enɛ akagbale Mawu akɛ eeefee nɔ̃ fɔŋ, kɛ Ofe lɛ hu akɛ eeefee nɔ ko ní ejaaa gbɛ!” (Hiob 34:10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa nyɛŋ afee “nɔ ko ní ejaaa gbɛ.” Mɛni hewɔ? Yɛ yiŋtoi enyɔ komɛi ní he hiaa lɛ ahewɔ.

7, 8. (a) Mɛni hewɔ Yehowa nyɛŋ afee nii ní ejaaa lɛ? (b) Mɛni tsirɛɔ Yehowa ni ejieɔ jalɛ, loo jalɛsaneyeli kpo yɛ enifeemɔi amli lɛ?

7 Klɛŋklɛŋ lɛ, eyɛ krɔŋkrɔŋ. Taakɛ wɔkadi yɛ Yitso 3 lɛ, Yehowa yɛ krɔŋŋ kɛmɔ shi ni eja hu. No hewɔ lɛ, enyɛŋ efee nɔ ko ní ejaaa gbɛ, loo ejeee jalɛsaneyeli. Susumɔ nɔ ni no tsɔɔ lɛ he okwɛ. Wɔŋwɛi Tsɛ lɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ haa wɔ yiŋtoo ní mli wa ní wɔɔdamɔ nɔ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ ekɛ ebii lɛ yeŋ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Yesu ná nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ. Yɛ eshikpɔŋ nɔ shihilɛ be lɛ naagbee gbɛkɛ lɛ, esɔle akɛ: “Ataa krɔŋkrɔŋ, mɛi [kaselɔi lɛ] ní oŋɔha mi nɛɛ, too amɛ yɛ ogbɛi lɛ amli.” (Yohane 17:11) “Ataa krɔŋkrɔŋ”—yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, nakai wiemɔ lɛ kɔɔ Yehowa pɛ he. Enɛ ja gbɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ adesa tsɛ ko bɛ ní baanyɛ ekɛ ehe ato E-he yɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ mli. Yesu ná hemɔkɛyeli kwraa akɛ ekaselɔi lɛ baafee shweshweeshwe yɛ e-Tsɛ lɛ, mɔ ni yɔɔ krɔŋŋ ní ehe tse kɛmɔ shi, ní etsi ehe kwraa kɛjɛ eshafeemɔi fɛɛ he lɛ kwɛmɔ shishi.—Mateo 23:9.

8 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, suɔmɔ ní pɛsɛmkunya bɛ mli ji Nyɔŋmɔ su kɛ ebaŋ diɛŋtsɛ. Suɔmɔ nɛɛ tsirɛɔ lɛ ni ekɛ jalɛ, loo jalɛsaneyeli, tsuɔ nii yɛ bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli. Shi bei pii lɛ, jalɛ sane ní ayeee yɛ gbɛi srɔtoi anɔ—ní hewolonɔ su mli jiemɔ, mɛi amligbalamɔ, kɛ hiɛaŋkwɛmɔ fata he lɛ—baa kɛjɛɔ hiɛjoomɔ kɛ pɛsɛmkunya, ni ji nibii ni etsɔɔɔ suɔmɔ lɛ amli. Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ yɛ Nyɔŋmɔ ní yɔɔ suɔmɔ lɛ he akɛ: “Yehowa lɛ, jalɔ ji lɛ ni esumɔɔ jalɛ nifeemɔ.” (Lala 11:7) Yehowa wieɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Mi, Yehowa lɛ, misumɔɔ jalɛsaneyeli.” (Yesaia 61:8) Ani ejeee miishɛjemɔ akɛ wɔɔle akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ náa jalɛ nifeemɔ, loo jalɛsaneyeli he miishɛɛ?—Yeremia 9:24.

Mɔbɔnalɛ kɛ Yehowa Jalɛsaneyeli ní Yeɔ Emuu Lɛ

9-11. (a) Mɛɛ tsakpaa yɔɔ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kɛ emɔbɔnalɛ lɛ teŋ? (b) Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kɛ emɔbɔnalɛ lɛ jeɔ kpo yɛ bɔ ni ekɛ adesai eshafeelɔi yeɔ ehaa lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Yehowa jalɛsaneyeli lɛ yeɔ emuu, ni nɔ ko nɔ ko eshwɛɛɛ lɛ, tamɔ bɔ ni esu ní eko kɛ lɛ yeee egbɔ lɛ fãi krokomɛi fɛɛ ní eshwɛ lɛ ji lɛ. Beni Mose kafoɔ Yehowa lɛ, eŋma akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:3, 4) Tɔmɔ ko kwraa bɛ Yehowa jalɛsaneyeli kpojiemɔi lɛ fɛɛ he—ejeee mɔ ni hiɛɔ mɔ fɔfɔɔle fe nine, ni ejeee mɔ ni yitsoŋ hu wa fe nine.

10 Tsakpaa ko ní bɛŋkɛ kpaakpa yɛ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kɛ emɔbɔnalɛ lɛ teŋ. Lala 116:5 lɛ kɛɔ akɛ: “Durolɔ kɛ jalɔ [“jalɛsaneyelɔ,” The New American Bible] ji Yehowa, ni wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mɔbɔnalɔ ni!” Hɛɛ, Yehowa ji jalɔ kɛ mɔbɔnalɔ fɛɛ. Sui enyɔ lɛ eteee shi wooo amɛhe. Mɔbɔnalɛ ní ekɛtsuɔ nii lɛ etsɔɔɔ akɛ egbɔjɔɔ ejalɛsaneyeli lɛ mli, tamɔ nɔ ni kɛ́ jeee nakai lɛ, no lɛ ejalɛsaneyeli lɛ mli baawa fe nine. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, bei pii lɛ, ejieɔ sui enyɔ lɛ fɛɛ kpo yɛ be kome too mli, yɛ nifeemɔ kome too lɛ po mli. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.

11 Esha yɛ adesai fɛɛ ahe akɛ gboshinii ní amɛná, ni no hewɔ lɛ amɛsa esha he toigbalamɔ—ni ji gbele. (Romabii 5:12) Shi Yehowa náaa eshafeelɔi agbele he miishɛɛ. Eji “eshaifaa Nyɔŋmɔ . . . , odomfoɔ kɛ musuŋtsɔlɔ.” (Nehemia 9:17) Ni kɛlɛ, akɛni eyɛ krɔŋkrɔŋ hewɔ lɛ, enyɛŋ eku ehiɛ efɔ̃ nɔ̃ sha feemɔ nɔ. Belɛ, te eeefee tɛŋŋ ena adesai ní afɔ́ amɛ akɛ eshafeelɔi lɛ mɔbɔ? Wɔnaa hetoo lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei ní jara wa fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome mli: Kpɔmɔ nɔ ní Yehowa to he gbɛjianɔ kɛha adesai ayiwalaheremɔ lɛ. Wɔbaakase gbɛjianɔtoo ní tsɔɔ suɔmɔ nɛɛ he saji babaoo yɛ Yitso 14 lɛ mli. No bafeɔ jalɛsaneyeli ní mli kwɔ kɛ mɔbɔnalɛ kpele fe fɛɛ kpojiemɔ. Yehowa baanyɛ atsɔ no nɔ ejie mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ eshafeelɔi ní shwaa amɛhe lɛ, yɛ be mli ní ehiɛɔ ejalɛsaneyeli ní eye emuu lɛ he tɛi ní efolɔ eshwie shi lɛ amli lɛ.—Romabii 3:21-26.

Yehowa Jalɛsaneyeli lɛ Haa Mɔ Tsui Nyaa

12, 13. (a) Mɛni hewɔ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ lɛ? (b) Te David mu sane naa yɛ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ he eha tɛŋŋ, ni enɛ baanyɛ ashɛje wɔmii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Yehowa jalɛsaneyeli lɛ jeee su ko ní henumɔ bɛ mli, ní shwieɔ wɔ kɛyaa sɛɛ, shi moŋ eji su ní asumɔɔ waa, ní gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ. Biblia lɛ wieɔ musuŋtsɔlɛ su ní yɔɔ Yehowa jalɛsaneyeli, loo ejalɛ lɛ mli lɛ he faŋŋ. Nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i ní haa mɔ tsui nyaa, ní Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ ejalɛsaneyeli lɛ tsuɔ nii lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

13 Yehowa jalɛsaneyeli ní eye emuu lɛ tsirɛɔ lɛ ni efeɔ anɔkwafo ni eyeɔ etsuji anɔkwa hu. Lalatsɛ David diɛŋtsɛ nu bɔ ni Yehowa jalɛsaneyeli lɛ fã nɛɛ ji eha lɛ shishi. Te David jɛ lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ feɔ nii ehaa lɛ kasemɔ mli emu sane naa eha tɛŋŋ? Ejaje akɛ: “Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli, ni ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ. Abáa amɛyi kɛyaa naanɔ.” (Lala 37:28) Mɛɛ shiwoo wiemɔ ní shɛjeɔ mɔ mii nɛ! Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ kwaŋ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ ebɛŋkɛmɔ kɛ esuɔmɔ kwɛmɔ nɔ. Ejalɛsaneyeli lɛ maa enɛ nɔ mi!—Abɛi 2:7, 8.

14. Bɔ ni Yehowa susuɔ mɛi ní efi amɛ lɛ ahe ehaa lɛ jeɔ kpo yɛ Mla ní ekɛha Israel lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Ŋwɛi jalɛsaneyeli nuɔ mɛi ni naa amanehulu lɛ ahiamɔ nii ahe. Bɔ ni Yehowa susuɔ mɛi ní efi amɛ lɛ ahe ehaa lɛ jeɔ kpo yɛ Mla ní ekɛha Israel lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mla lɛ to gbɛjianɔi krɛdɛɛi komɛi bɔni afee ní akwɛ akɛ atsu awusãi kɛ okulafoi lɛ ahiamɔ nii lɛ ahe nii. (5 Mose 24:17-21) Akɛni Yehowa yɔseɔ bɔ ni shihilɛ lɛ mli baanyɛ awa kɛha wekui ní tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebatsɔ amɛ-Kojolɔ kɛ Hebulɔ ní tamɔ tsɛ, “mɔ ni yeɔ awusã kɛ okulafo sane ehaa amɛ.” a (5 Mose 10:18; Lala 68:6) Yehowa bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ kɛ́ amɛfee yei kɛ gbekɛbii ní bɛ hefãmɔ nɔ ko lɛ efɔŋ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaabo gbɔmɛi nɛɛ ayaafo lɛ toi. Ejaje akɛ: “Mimlifu lɛ naa aaawa naakpa.” (2 Mose 22:22-24) Eyɛ mli akɛ mlifu jeee Yehowa sui ní fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome moŋ, shi nifeemɔi ní tsɔɔ jalɛ sane ní ajeɔ gbɛ ayeee lɛ teeɔ ejalɛ mlifu shi, titri lɛ kɛji afee enɛ ashi ohiafoi kɛ mɛi ní bɛ yelikɛbuamɔ ko lɛ.—Lala 103:6.

15, 16. Mɛni ji mɛi ahiɛaŋ ní Yehowa kwɛɛɛ lɛ he odaseyeli ko ní sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ?

15 Yehowa maa nɔ mi kɛhaa wɔ hu akɛ “[ekwɛɛɛ] mɛi ahiɛaŋ ni eheee nyɔɔŋnii.” (5 Mose 10:17) Yehowa tamɔɔɔ adesai babaoo ní yɔɔ hewalɛ kɛ nɔyeli hegbɛ lɛ, ejaakɛ heloonaa ninamɔ loo kponɔgbɛ puemɔ náaa enɔ hewalɛ. Eye ehe kwraa kɛjɛ jwɛŋmɔŋ tsakemɔ kɛ mɛi ahiɛaŋkwɛmɔ mli. Susumɔ bɔ ni Yehowa kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ lɛ he odaseyeli ko ní sa kadimɔ waa he okwɛ. Ekɛ hegbɛ ní yɔɔ akɛ aaatsɔmɔ enɔkwa jálɔi, kɛ naanɔ wala ní abaanyɛ aná lɛ, haaa hiɛnaanɔbii fioo ko pɛ. Shi moŋ, “maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Nɛkɛ gbɛkpamɔ ní yɔɔ nyam nɛɛ yɛ kɛha mɛi fɛɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛ shihilɛ kɛ amɛ hewolonɔ su ji, loo maŋ ní amɛyɔɔ mli. Ani enɛ jeee anɔkwa jalɛsaneyeli yɛ gbɛ ní nɔ kwɔ fe fɛɛ nɔ?

16 Yehowa jalɛsaneyeli ní yeɔ emuu lɛ fã kroko hu yɛ ní esa akɛ wɔsusu he ní wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ: no ji bɔ ni ekɛ mɛi ní tɔ̃ɔ ejalɛ tɛi ní efolɔ eshwie shi lɛ anɔ lɛ yeɔ haa lɛ.

Ehaaa Aye He Kɛjɛ Toigbalamɔ Mli

17. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ní nibii fɔji ní yaa nɔ yɛ je nɛŋ lɛ etsɔɔɔ akɛ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ tsuuu nii lɛ mli.

17 Ekolɛ mɛi komɛi baasusu akɛ: ‘Akɛni Yehowa ekuuu ehiɛ efɔ̃ɔɔ nɔ̃ sha feemɔ nɔ hewɔ lɛ, te wɔbaatsɔɔ amanehulu ní ejaaa gbɛ kɛ nifeemɔi fɔji ní efá babaoo diɛŋtsɛ yɛ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ shishi wɔha tɛŋŋ?’ Nɛkɛ nibii fɔji nɛɛ etsɔɔɔ akɛ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ tsuuu nii. Nibii fɔji babaoo ní afeɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ ji nibii ni jɛɔ esha ní adesai ná kɛjɛ Adam ŋɔɔ lɛ mli kɛbaa. Akɛni wɔyɛ jeŋ ní adesai ní yeee emuu lɛ ehala amɛ diɛŋtsɛ amɛ eshafeemɔ gbɛ̀i lɛ mli hewɔ lɛ, eha jalɛ sane ní ayeee efá babaoo—shi esɛɛ etsɛŋ.—5 Mose 32:5.

18, 19. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa eŋmɛŋ gbɛ ní mɛi ní jeɔ gbɛ amɛkuɔ ejalɛ mlai amli lɛ afee nakai kɛya naanɔ?

18 Eyɛ mli akɛ Yehowa jieɔ mɔbɔnalɛ kpele kpo etsɔɔ mɛi ní tsiɔ amɛbɛŋkɛɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ moŋ, shi eŋmɛŋ gbɛ ní shihilɛ ko ní kɛ heguɔgbee baa egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ ahi shi kɛya naanɔ. (Lala 74:10, 22, 23) Aliii Nyɔŋmɔ ní yeɔ jalɛ sane lɛ; ebuŋ mɛi ní jeɔ gbɛ amɛfeɔ esha lɛ ahe kɛjɛŋ fɔbuu kojomɔ ní sa gbɛ ní amɛkɔ lɛ mli. Yehowa lɛ, eji “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ní toɔ tsui, ní mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fá pii, . . . ni ehaaa mɔ ko mɔ ko aŋɔ ehe aye kwraa.” (2 Mose 34:6, 7) Yɛ wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, bei komɛi lɛ Yehowa naa akɛ ehe miihia ní etsu kojomɔ he nii yɛ mɛi ni jeɔ gbɛ amɛkuɔ ejalɛ mlai lɛ amli lɛ anɔ.

19 Ŋɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ blema Israel ye eha lɛ akɛ nɔkwɛmɔnɔ. Beni Israelbii lɛ yahi Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ po lɛ, amɛbote anɔkwa ní ayeee shihilɛ mli aahu shii abɔ. Eyɛ mli akɛ amɛgbɛ̀i fɔji lɛ ha Yehowa nu “nidɔɔnii” ahe moŋ, shi eshɛɛɛ amɛ efɔ̃ɔɔ amrɔ nɔŋŋ. (Lala 78:38-41) Shi moŋ, ejɛ mɔbɔnalɛ mli eha amɛ hegbɛi koni amɛtsake gbɛ ní amɛkɔ lɛ. Ekpa amɛ fai akɛ: “Mináaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ, shi moŋ akɛ efɔŋfeelɔ akpale kɛjɛ egbɛ lɛ nɔ, ní eyi aná wala! Nyɛkpalea, nyɛkpalea kɛjɛa nyɛgbɛ̀i fɔji lɛ anɔ! Shi mɛɛba ni nyɛaagboi, Israel we?” (Ezekiel 33:11) Akɛni Yehowa buɔ wala akɛ ejara wa hewɔ lɛ, etee nɔ etsu egbalɔi lɛ aahu shii abɔ koni Israelbii lɛ akpale kɛjɛ amɛgbɛ̀i fɔji lɛ anɔ. Shi, yɛ fɛɛ mli lɛ, gbɔmɛi ní tsui wa waa nɛɛ booo toi ní amɛtsake amɛtsui. Yɛ naagbee lɛ, Yehowa ŋɔ amɛ ewo amɛ henyɛlɔi adɛŋ, yɛ egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ nibii fɛɛ ní egbɛi lɛ damɔ shi kɛha lɛ hewɔ.—Nehemia 9:26-30.

20. (a) Bɔ ni Yehowa kɛ Israel ye ha lɛ tsɔɔ wɔ mɛni yɛ ehe? (b) Mɛni hewɔ jata feɔ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ he okadi ní sa lɛ?

20 Bɔ ni Yehowa kɛ Israel ye ha lɛ tsɔɔ wɔ ehe nibii babaoo. Wɔkaseɔ akɛ ehiŋmɛii ní naa nɔ fɛɛ nɔ lɛ kadiɔ nibii fɔji ní afeɔ lɛ, ni ákɛ nɔ ni enaa lɛ saa ehe waa diɛŋtsɛ. (Abɛi 15:3) Ewoɔ wɔ hewalɛ waa hu akɛ wɔɔle akɛ etaoɔ akɛ eeejie mɔbɔnalɛ kpo kɛji nɔdaamɔ nɔ yɛ kɛha nakai feemɔ. Kɛfata he lɛ, wɔbaleɔ hu akɛ ejalɛsaneyeli lɛ bɛ kpalakpala. Yehowa tsuishitoo lɛ hewɔ lɛ, mɛi babaoo muɔ saji anaa yɛ gbɛ ní ejaaa nɔ akɛ etsuŋ kojomɔ he nii eshiŋ mɛi fɔji lɛ kɔkɔɔkɔ. Shi eka shi faŋŋ akɛ jeee nakai kwraa ji anɔkwale lɛ, ejaakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel ye ha lɛ hu tsɔɔ wɔ akɛ husu yɛ Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ he. Yehowa yɛ shiŋŋ kɛha jalɛ nifeemɔ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ adesai ní bei pii lɛ amɛgbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ jalɛsaneyeli he nitsumɔ mli lɛ he lɛ, ejieɔ ekãa ní ekɛfiɔ jalɛ nifeemɔ sɛɛ lɛ kpo be fɛɛ be. Belɛ, eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ jata, ni feɔ jalɛsaneyeli ní ekãafeemɔ yɔɔ mli he okadi lɛ, kɛ Nyɔŋmɔ kɛ emaŋtsɛsɛi lɛ yɛ tsakpaa. b (Ezekiel 1:10; Kpojiemɔ 4:7) Enɛ hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaaha shi ní ewo akɛ ebaajie jalɛ sane ní ayeee lɛ fɛɛ kɛjɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ aba mli. Hɛɛ, abaanyɛ amu gbɛ ní etsɔɔ nɔ ekojoɔ lɛ naa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: shiŋŋfeemɔ kɛji ehe miihia, mɔbɔnalɛ kɛji eeehi nakai feemɔ.—2 Petro 3:9.

Ní Aaatsi Abɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ní Yeɔ Jalɛ Sane Lɛ

21. Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa kɛ jalɛsaneyeli tsuɔ nii ehaa lɛ he lɛ, te esa akɛ wɔsusu ehe wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

21 Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa kɛ jalɛsaneyeli tsuɔ nii ehaa lɛ he lɛ, esaaa akɛ wɔsusuɔ ehe akɛ eji kojolɔ ní yɔɔ kpɛŋŋ, ní bɛ henumɔ, ní susuɔ fɔbuu kojomɔ ní eeejaje eshwie efɔŋfeelɔi anɔ lɛ pɛ he. Shi moŋ, esa akɛ wɔsusu ehe akɛ Tsɛ ní yɔɔ suɔmɔ, ní eyɔɔ shiŋŋ hu, mɔ ni kɛ ebii yeɔ yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ní eeenyɛ nɔ be fɛɛ be. Ákɛ Tsɛ ni yeɔ jalɛ sane, loo eji jalɔ hu lɛ, Yehowa haa shiŋŋfeemɔ ní eyɔɔ kɛha nɔ ni ja, kɛ musuŋtsɔlɛ ní eyɔɔ kɛha ebii ní yɔɔ shikpɔŋ nɔ, ní eyelikɛbuamɔ kɛ eshaifaa he hiaa amɛ lɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ.—Lala 103:10, 13.

22. Akɛni Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kudɔɔ lɛ hewɔ lɛ, eha wɔ hegbɛ akɛ wɔɔnyɛ wɔná mɛɛ gbɛkpamɔ, ni mɛni hewɔ ekɛ wɔ yeɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ?

22 Kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi babaoo akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli kɔɔ nibii babaoo he fe fɔbuu kojomɔ ní ajajeɔ ashwieɔ efɔŋfeelɔi anɔ kɛkɛ! Akɛni Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kudɔɔ lɛ hewɔ lɛ, eha wɔ hegbɛ akɛ wɔɔnyɛ wɔná gbɛkpamɔ ní yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ—no ji wala ní eye emuu, ní sɛɛ efooo yɛ jeŋ ní “jalɛ hiɔ mli lɛ” mli. (2 Petro 3:13) Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ wɔ yeɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ ejaakɛ ejalɛsaneyeli lɛ kanyaa lɛ ni etaoɔ gbɛ̀i ní eeetsɔ nɔ ehere wɔ yiwala moŋ fe ní eeebu wɔ fɔ́. Lɛɛlɛŋ, bɔ ni Yehowa jalɛsaneyeli lɛ yɔɔ ha lɛ he shishinumɔ kpakpa gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ! Wɔbaasusu bɔ ni Yehowa jieɔ su ní nɔ kwɔ waa nɛɛ kpo ehaa lɛ he babaoo yɛ yitsei ní nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

a Eyɛ mli akɛ Hebri wiemɔ kɛha “awusã” lɛ yɛ wiemɔ ní tsɔɔ nuu su mli moŋ, shi enɛ etsɔɔɔ kɔkɔɔkɔ akɛ asusuuu gbekɛbii yei ahe. Yehowa ha akɛ kojomɔ yiŋkpɛɛ he sane ko ní kɛ shiwoo ha akɛ abaaha Zelofehad biyei ní etsɔmɔ awusãi lɛ gboshinii lɛ eko lɛ fata Mla lɛ he. Nakai yiŋkpɛɛ lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi, ni akɛfi hegbɛi ní gbekɛbii yei awusãi yɔɔ lɛ sɛɛ.—4 Mose 27:1-8.

b Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, Yehowa kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe to jata he beni etsuɔ kojomɔ he nii yɛ Israel ní yeee anɔkwa lɛ nɔ lɛ.—Yeremia 25:38; Hoshea 5:14.