1. Milliseid tundeid võib ebaõiglus meis esile kutsuda?

 EAKALT leselt petetakse välja tema eluaegsed säästud. Südametu ema hülgab abitu imiku. Mees vangistatakse kuriteo eest, mida ta pole sooritanud. Kuidas sa suhtud sellistesse juhtumitesse? Tõenäoliselt kutsuvad need esile su meelepaha, ja see on ka arusaadav. Me inimesed tajume teravalt, mis on õige ja mis väär. Ebaõiglus ärritab meid. Me soovime, et ohvri kahjud hüvitataks ja süüdlast karistataks. Kui seda ei juhtu, võime küsida: Kas Jumal näeb, mis toimub? Miks ta midagi ette ei võta?

2. Kuidas reageeris Habakuk ebaõiglusele ja miks Jehoova ei laitnud teda selle eest?

² Kogu ajaloo jooksul on Jehoova ustavad teenijad esitanud samasuguseid küsimusi. Näiteks prohvet Habakuk ütles Jumalale palves: „Miks sa sunnid mind vaatama sellist kohutavat ebaõiglust? Miks sa lased vägivallal, seadusevastasusel, kuritegevusel ja julmusel levida kõikjale?” (Habakuk 1:3, Contemporary English Version). Jehoova ei teinud Habakukile etteheiteid nende otsekoheste küsimuste pärast, sest ta ise on ju istutanud inimesse õiglusetaju. Jah, Jehoova on ka meile andnud väikese osa omaenda sügavast õiglustundest.

3. Miks võib öelda, et Jehoova on ebaõiglusest teadlikum kui meie?

³ Jehoova pole ebaõigluse suhtes hoolimatu. Ta näeb, mis toimub. Seoses Noa päevadega ütleb Piibel: „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal on suur ja et kõik tema südame mõtted on üksnes halvad” (1. Moosese 6:5). Pane tähele, millele see ütlus osutab. Meie teame ebaõiglusest sageli vaid väheste vahejuhtumite põhjal, millest oleme  kuulnud või mida oleme ise kogenud. Seevastu Jehoova on teadlik ebaõiglusest kogu maailmas. Ta näeb seda kõike! Veelgi enam, ta märkab isegi seda, mis on inimese südames – mandunud mõtlemist, mis ajendab ebaõiglastele tegudele (Jeremija 17:10).

4., 5. a) Kuidas näitab Piibel, et Jehoova hoolib neist, keda on koheldud ebaõiglaselt? b) Kuidas on ebaõiglus puudutanud ka Jehoovat ennast?

⁴ Kuid Jehoova teeb enamat, kui vaid paneb tähele ebaõiglust. Ta ka hoolitseb nende eest, kes on selle ohvriks langenud. Kui vaenulikud rahvad kohtlesid tema rahvast julmalt, oli Jehooval oma rahvast „kahju, kuna nad ägasid oma rõhujate ja vaenajate surve all” (Kohtumõistjate 2:18). Ehk oled pannud tähele, et mida rohkem mõned inimesed näevad ebaõiglust, seda ükskõiksemaks nad selle suhtes muutuvad. Aga Jehoovaga on teisiti! Tema on näinud ebaõiglust kogu selle ulatuses juba umbes 6000 aastat, kuid tema vihkamine selle vastu pole kahanenud. Vastupidi, Piibel kinnitab, et sellised asjad nagu „valelik keel”, „käed, mis valavad süütut verd” ja „valetunnistaja, kes muudkui valetab” on temale jäledad (Õpetussõnad 6:16–19).

⁵ Pane tähele ka seda, kui rangelt Jehoova noomis Iisraeli ebaõiglasi juhte. „Kas te ei peaks teadma, mis on õige?” lasi ta inspiratsiooni kaudu oma prohvetil neilt küsida. Olles kirjeldanud ilmekas keeles seda, kuidas nad võimu kuritarvitavad, ennustas Jehoova, mis ootab ees neid pahelisi mehi: „Sel ajal te hüüate Jehoovat appi, aga tema ei vasta teile. Ta peidab sel ajal oma palge teie eest, sest te olete teinud kurja” (Miika 3:1–4). Kui vastumeelne on Jehoovale küll ebaõiglus! Eks ole ta seda ju ka ise kogenud! Tuhandeid aastaid on Saatan teda ebaõiglaselt teotanud (Õpetussõnad 27:11). Pealegi on Jehoovale teinud valu kõige koletum ebaõiglane tegu, mille tõttu hukati kurjategijana tema  Poeg, kes „ei teinud pattu” (1. Peetruse 2:22; Jesaja 53:9). On selge, et ebaõiglus pole jäänud Jehoovale märkamata ega ole ta ka ükskõikne kannatuste suhtes, mida see põhjustab.

6. Kuidas me võime reageerida, kui puutume kokku ebaõiglusega, ja miks?

⁶ Siiski, kui näeme ebaõiglust – või kui meid endid koheldakse ülekohtuselt –, on üsna loomulik, et reageerime sellele ägedalt. Me oleme loodud Jumala sarnaseks, ja ebaõiglus on täielikus vastuolus Jehoova olemusega (1. Moosese 1:27). Aga miks siis Jumal lubab ebaõiglusel kesta?

7. Kirjelda, kuidas Jumala head nime laimati ja kuidas tema valitsemisviis kahtluse alla seati.

⁷ Vastus sellele küsimusele on seotud tähtsa vaidlusküsimusega. Nagu oleme näinud, on Loojal õigus valitseda maakera üle ja kõigi üle, kes siin elavad (Laul 24:1; Ilmutus 4:11). Kuid inimkonna ajaloo algul laimati Jehoova head nime ja tema valitsemisviis seati kahtluse alla. Kuidas see juhtus? Jehoova keelas esimesel inimesel Aadamal süüa ühest puust selles aias, mis oli tema paradiislik kodu. Aga mis saaks siis, kui Aadam sellest keelust üle astuks? „Sa sured,” ütles Jumal talle (1. Moosese 2:17). Jumala keeld ei valmistanud Aadamale ja tema naisele Eevale mingeid raskusi. Siiski veenis Saatan Eevat, et Jumal on liiga range. Mis saaks siis, kui ta ikkagi sööks sellest puust? Saatan ütles Eevale selge sõnaga: „Ei te sure! Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba” (1. Moosese 3:1–5).

8. a) Mida andis Saatan mõista, kui ta rääkis Eevaga? b) Millise väljakutse esitas Saatan seoses Jumala nime ja ülemvõimuga?

⁸ Selle väitega andis Saatan mõista, et Jehoova on jätnud  Eeva ilma olulistest teadmistest ja lisaks ka valetanud talle. Ta pani Eeva kahtlema selles, milline Jehoova tegelikult on. Sellega teotas Saatan Jehoova nime. Samuti ründas ta Jehoova valitsemisviisi. Saatan hoidus hoolikalt seadmast kahtluse alla fakti, et Jumal on kõrgeim valitseja. Kuid ta esitas väljakutse selle kohta, kas tema võim on õiguspärane, ärateenitud ja õiglane. Teisisõnu, ta väitis, et Jehoova ei kasuta oma ülemvõimu õiglaselt ja oma alamate parimates huvides.

9. a) Millised tagajärjed kaasnesid Aadama ja Eeva sõnakuulmatusega ning millised olulised küsimused kerkisid seoses Saatana valega? b) Miks Jehoova lihtsalt ei hävitanud mässajaid?

⁹ See viis selleni, et Aadam ja Eeva hakkasid mõlemad Jehoovale vastu, süües keelatud vilja. Sõnakuulmatuse tõttu ootas neid ees karistus – surm –, nagu Jumal oli öelnud. Saatana vale tõstatas mõned väga olulised küsimused. Kas Jehooval on tõesti õigus valitseda inimkonna üle või peaks inimene ise enda üle valitsema? Kas Jehoova kasutab oma ülemvõimu parimal võimalikul viisil? Jehoova oleks võinud kasutada oma kõikvõimsat jõudu ja mässajad otsekohe hävitada. Kuid tõstatatud küsimused ei puudutanud mitte Jumala jõudu, vaid tema nime ja valitsemisviisi. Seega poleks Aadama, Eeva ja Saatana hävitamine tõestanud, et Jumala valitsusviis on õiglane. Vastupidi, see oleks tema võimu suhtes veelgi rohkem küsimusi tekitanud. Ainult aeg võis näidata, kas inimesed suudavad ilma Jumalata ise enda üle edukalt valitseda.

10. Mida on ajalugu näidanud seoses inimvalitsustega?

¹⁰ Mida on näidanud möödunud aeg? Aastatuhandete jooksul on inimesed katsetanud paljusid valitsusvorme, muu hulgas autokraatiat, demokraatiat, sotsialismi ja kommunismi. Lühikese ja tabava iseloomustuse nende kõigi kohta annab Piibli otsekohene ütlus: „Inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju” (Koguja 8:9).  Prohvet Jeremija väitis põhjendatult: „Ma tean, Jehoova, et inimesel pole voli omatahtsi toimida, pole ränduri võimuses juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23).

11. Miks lasi Jehoova inimkonnal kannatusi kogeda?

¹¹ Jehoova teadis juba algusest peale, et inimkonna sõltumatus ja iseseisev valitsemine põhjustab palju kannatusi. Kas see oli temast siis ebaõiglane, et ta lasi sündmustel omasoodu kulgeda? Sugugi mitte! Toome näite. Oletame, et sul on laps, kellele tuleb operatsioon teha, et ta võiks paraneda eluohtlikust terviserikkest. Sa mõistad, et operatsioon teeb lapsele valu, ning see kurvastab sind sügavalt. Samal ajal sa tead, et see protseduur annab lapsele võimaluse hiljem paremast tervisest rõõmu tunda. Niisamuti teadis ka Jumal – ta isegi ennustas seda –, et kui ta lubab inimestel iseseisvalt valitseda, toob see kaasa mõningal määral valu ja kannatusi (1. Moosese 3:16–19). Aga ta teadis ka seda, et kestev ja tõeline kergendus on võimalik vaid siis, kui ta laseb kogu inimkonnal näha vastuhakkamise halba vilja. Niiviisi saab see vaidlusküsimus lahendatud jäädavalt, kogu igavikuks.

12. Millise süüdistuse on Saatan esitanud inimeste kohta, nagu näitab Iiobi juhtum?

¹² Sellel küsimusel on veel teine pool. Kui Saatan esitas väljakutse Jumala valitsuse õiguspärasuse ja õigluse kohta, ei laimanud ta mitte üksnes Jehoovat seoses tema ülemvõimu ja nimega, vaid ta laimas ka Jumala teenijaid seoses nende laitmatusega. Pane näiteks tähele, mida Saatan ütles Jehoovale õiglase mehe Iiobi kohta: „Eks ole sa teinud kaitsva tara tema, ta maja ja kõige ümber, mis tal on? Sa  oled õnnistanud tema kätetööd ja ta karjad on kasvanud ja laienenud üle maa. Kui sa aga sirutad oma käe ja puudutad kõike, mis tal on, siis neab ta sind näkku!” (Iiob 1:10, 11).

13. Mida andis Saatan mõista süüdistustega Iiobi kohta ja kuidas see puudutab kõiki inimesi?

¹³ Saatan väitis, et Jehoova kasutab oma kaitsvat jõudu selleks, et osta ära Iiobi andumus. See omakorda andis mõista, et Iiobi laitmatus on võlts – ta kummardab Jumalat üksnes selle eest, mida ta vastu saab. Saatan väitis, et kui Iiob jääks Jumala õnnistusest ilma, neaks isegi tema oma Loojat. Saatan teadis, et Iiob on tähelepanuväärselt „õige mees, igapidi laitmatu, kardab Jumalat ja hoidub kurjast”. a Järelikult, kui Saatan suudaks murda Iiobi laitmatuse, mida näitaks see ülejäänud inimkonna kohta? Seega seadis Saatan kahtluse alla tegelikult kõigi nende lojaalsuse, kes soovivad teenida Jumalat. Tõepoolest, seda vaidlusküsimust laiendades ütles Saatan Jehoovale: „Inimene annab oma elu eest kõik, mis tal on” (Iiob 1:8; 2:4).

14. Mida on ajalugu näidanud seoses süüdistusega, mille Saatan on esitanud inimeste kohta?

¹⁴ Ajalugu näitab, et paljud on – vastupidiselt Saatana väitele – jäänud Iiobi sarnaselt katsumustes Jehoovale lojaalseks. Nad on oma ustava eluviisiga rõõmustanud Jehoova südant ja andnud talle võimaluse vastata Saatana hooplevatele pilgetele, et raskustesse sattudes lakkavad inimesed Jumalat teenimast (Heebrealastele 11:4–38). Jah, õiglase südamega inimesed pole mingil juhul Jumalale selga keeranud. Isegi kui nad on sattunud äärmiselt rasketesse tingimustesse, on nad veelgi enam toetunud Jehoovale,  et ta annaks neile vastupidamiseks jõudu (2. Korintlastele 4:7–10).

15. Milline küsimus võib tekkida seoses Jumala minevaste ja tulevaste kohtuotsustega?

¹⁵ Kuid Jehoova õiglus on seotud rohkema kui vaid suveräänsuse ja inimese laitmatuse vaidlusküsimusega. Piiblist võime lugeda ülestähendusi selle kohta, kuidas Jehoova on mõistnud kohut inimeste ja isegi tervete rahvaste üle. Seal on kirjas ka prohvetikuulutused tema tulevaste kohtuotsuste kohta. Miks me oleme kindlad, et Jehoova kohtuotsused on olnud õiglased minevikus ja on seda ka tulevikus?

16., 17. Millistest näidetest ilmneb, et inimestel on tõelise õigluse mõistmiseks liiga piiratud silmaring?

¹⁶ Jehoova kohta võib põhjendatult öelda: „Kõik tema teed on õiged” (5. Moosese 32:4). Mitte keegi meist ei saa enda kohta seda väita, sest meie silmaring on sageli liiga piiratud, et oskaksime otsustada, mis on õige. Võtame näiteks Aabrahami. Ta anus Jehoovat Soodoma linna hävingu pärast – vaatamata kurjusele, mis seal lokkas. Ta küsis Jehoovalt: „Kas sa tõesti hävitad õige koos jumalatuga?” (1. Moosese 18:23–33). Muidugi poleks Jehoova seda teinud. Alles siis, kui õiglane Lott koos oma tütardega jõudis turvaliselt Soari linna, lasi Jehoova Soodoma peale „väävlit ja tuld sadada” (1. Moosese 19:22–24). Seevastu Joonas „süttis viha”, kui Jumal osutas Niineve elanikele halastust. Kuna Joona oli teatanud, et neid tabab häving, oleks ta olnud rahul siis, kui oleks näinud nende hävitamist – hoolimata nende siirast kahetsusest (Joona 3:10–4:1).

¹⁷ Jehoova kinnitas Aabrahamile, et õiglus ajendab teda mitte üksnes hävitama õelaid, vaid ka päästma õiglasi. Joona aga pidi õppima seda, et Jehoova on halastav. Kui  kurjad pöörduvad õigele teele, on tema „valmis andestama” (Laul 86:5). Erinevalt mõningatest ebakindlatest inimestest ei langeta Jehoova hukkamõistvat kohtuotsust kunagi lihtsalt selleks, et rõhutada oma võimu. Samuti ei jäta ta kaastunnet osutamata, kuna ta ei karda, et teda võidaks nõrgaks pidada. Talle on iseloomulik osutada halastust alati, kui selleks on alust (Jesaja 55:7; Hesekiel 18:23).

18. Selgita Piibli põhjal, et Jehoova ei tegutse üksnes tunnetest lähtudes.

¹⁸ Siiski ei pimesta Jehoovat ka lihtsalt härdameelsus. Kui Jehoova rahvas vajus sügavale ebamoraalsusse, kuulutas ta kindlalt: „[Ma] mõistan su üle kohut sinu teede kohaselt ja nõuan sult aru kõigi su jäledate tegude pärast. Mu silm ei kurvasta ja mul pole kahju, vaid ma toon su peale su enda tegude viljad” (Hesekiel 7:3, 4). Seega, kui inimesed paaduvad oma tegudes, mõistab Jehoova kohut sellele vastavalt. Kuid tema kohtuotsused põhinevad kindlatel tõenditel. See ilmnes näiteks siis, kui vali „hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast” jõudis Jehoova kõrvu ning ta ütles: „Ma lähen alla, et näha, kas see hädakisa on põhjendatud ja nende teod tõesti nii kurjad” (1. Moosese 18:20, 21). Kui tänulikud me võime olla, et Jehoova pole nagu paljud inimesed, kes teevad järeldusi tormakalt, enne kui on saanud teada kõik faktid! Tõesti, Jehoova on just selline, nagu Piibel teda kirjeldab: „Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut” (5. Moosese 32:4).

19. Mida me võime teha, kui tekib keerulisi küsimusi seoses Jehoova õiglusega?

¹⁹ Piibel ei vasta igale küsimusele seoses Jehoova tegudega minevikus. Samuti ei räägi see kõigist üksikasjadest, kuidas Jehoova mõistab tulevikus kohut üksikisikute ja gruppide üle. Isegi kui meil on raske mõista mõningaid  Piibli jutustusi või ennustusi, kus puuduvad sellised üksikasjad, võime siiski jääda sama lojaalseks nagu Miika, kes kirjutas: „Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat” (Miika 7:7).

20., 21. Miks me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige?

²⁰ Võime olla täiesti kindlad, et Jehoova teeb igas olukorras seda, mis on õige. Isegi kui inimesed paistavad ebaõigluse suhtes ükskõiksed olevat, tõotab Jehoova: „Kättemaks kuulub mulle, mina tasun kätte” (Roomlastele 12:19). Kui oleme valmis ootama, väljendame sama kindlat veendumust nagu apostel Paulus: „Kas Jumal on ebaõiglane? Kindlasti mitte!” (Roomlastele 9:14).

²¹ Praegu me aga elame „karmidel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Ebaõiglus ja „rõhumised” on toonud kaasa palju julma väärkohtlemist (Koguja 4:1). Kuid Jehoova pole muutunud. Ta vihkab ikka veel ebaõiglust ja hoolib väga neist, kes selle all kannatavad. Kui jääme ustavaks Jehoovale ja tema ülemvõimule, annab ta meile jõudu pidada vastu selle ajani, mil ta teeb oma Kuningriigi kaudu lõpu kogu ebaõiglusele (1. Peetruse 5:6, 7).