Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

16. PEATÜKK

Ole õiglane, käies koos Jumalaga

Ole õiglane, käies koos Jumalaga

1.–3. a) Miks me oleme Jehoova ees võlglased? b) Mida meie armastav Päästja meilt ootab?

 KUJUTLE, et oled jäänud uppuvasse laeva ja ei pääse enam välja. Just siis, kui oled kaotanud lootuse, saabub abi ja sind päästetakse hädast. Kui suurt kergendust sa ilmselt koged, kui päästetöötaja viib sind ohtlikust kohast eemale ja teatab, et võid nüüd ennast kindlalt tunda! Kas ei tunneks sa ennast selle inimese ees tänuvõlglasena? Sa võlgneksid talle väga otseselt oma elu.

2 Mõnes mõttes aitab see võrdlus mõista, mida Jehoova on teinud meie heaks. Kindlasti oleme tema ees võlglased. On ta ju korraldanud lunastuse, mis võimaldab meil pääseda patu ja surma haardest. Me tunneme ennast julgelt, kuna teame, et nii kaua kui usume sellesse kallihinnalisse ohvrisse, saame andeks oma patud ja meie igavene elu on kindlustatud (1. Johannese 1:7; 4:9). Nagu nägime 14. peatükis, on lunastus Jehoova armastuse ja õigluse ülim väljendus. Kuidas peaksime sellesse suhtuma?

3 Siinkohal on sobiv tähele panna, mida meie armastav Päästja meilt ootab. Jehoova ütleb prohvet Miika kaudu: „Tema on öelnud sulle, inimene, mis on hea. Mida Jehoova sinult ootab? Vaid seda, et teeksid, mis õige [„et oleksid õiglane”, allmärkus], peaksid kalliks ustavust ja oleksid tagasihoidlik koos oma Jumalaga käies” (Miika 6:8). Pane tähele, et üks asi, mida Jehoova meilt ootab, on see, et oleksime õiglased. Mis on selleks vajalik?

Taotle „tõelist õigust”

4. Kust me teame, et Jehoova ootuste kohaselt tuleks meil elada kooskõlas tema õiglaste normidega?

4 Jehoova ootab meilt, et elaksime tema normide järgi, mis ta on kehtestanud õige ja vale kohta. Kuna tema normid on õiged ja õiglased, siis nende järgi tegutsedes me taotleme õiglust. „Õppige tegema head, otsige õigust,” ütleb Jesaja 1:17. Jehoova prohvet Sefanja innustab tegema sama: „Otsige õigust” (Sefanja 2:3). Samuti näitab Piibel, et meil tuleks „riietuda uude isiksusse, mis on loodud Jumala tahte järgi ja on kooskõlas tõelise õigusega” (Efeslastele 4:24). Tõeline õigus – tõeline õiglus – välistab vägivalla, ebapuhtuse ja ebamoraalsuse, kuna need on vastuolus sellega, mis on püha (Laul 11:5; Efeslastele 5:3–5).

5., 6. a) Miks pole koormav elada Jehoova normide järgi? b) Kuidas näitab Piibel, et õigluse taotlemine on kestev protsess?

5 Kas on koormav elada kooskõlas Jehoova õiglaste normidega? Ei ole. Kui oleme südamest kiindunud Jehoovasse, ei tekita tema normid meis vastumeelsust. Kuna me armastame oma Jumalat ja kõike, mis on tema jaoks tähtis, siis soovime elada talle meelepäraselt (1. Johannese 5:3). Tuleta meelde, et Jehoova „armastab õigust” (Laul 11:7). Kui me tõesti soovime jäljendada jumalikku õiglust ja õigust, tuleb meil õppida armastama seda, mida armastab Jehoova, ja vihkama seda, mida tema vihkab (Laul 97:10).

6 Ebatäiuslikel inimestel pole kerge taotleda õiglust. Meil tuleb võtta seljast oma vana isiksus ja selle patused harjumused ning riietuda uude isiksusse. Piibel räägib uuest isiksusest, mis uueneb sedamööda, kuidas me Jumalat tundma õpime (Koloslastele 3:9, 10). „Uuenemine” osutab sellele, et uude isiksusse riietumine on kestev protsess, mis nõuab hoolsaid pingutusi. Ükskõik kui kõvasti me ka üritame teha seda, mis on õige, tuleb ikka ette hetki, mil me komistame patuse loomuse tõttu kas mõttes, sõnas või teos (Roomlastele 7:14–20; Jaakobuse 3:2).

7. Kuidas peaksime suhtuma sellesse, kui meie pingutused õigluse taotlemisel vahel ebaõnnestuvad?

7 Kuidas peaksime suhtuma sellesse, kui meie pingutused õigluse taotlemisel vahel ebaõnnestuvad? Muidugi ei taha me patu tõsidust alahinnata. Samal ajal ei tohi me mitte kunagi alla anda ega arvata, et me ei kõlba oma puuduste tõttu Jehoovat teenima. Meie helde Jumal on kandnud hoolt selle eest, et neil, kes siiralt kahetsevad, võiks jälle tema heakskiit olla. Pane tähele apostel Johannese julgustavaid sõnu: „Ma kirjutan teile neist asjust, et te ei teeks pattu.” Seejärel ta lisab realistlikult: „Aga kui keegi siiski teeb mingi patu [kaasasündinud ebatäiuslikkuse tõttu], on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus” (1. Johannese 2:1). Jah, Jehoova on teinud võimalikuks Jeesuse lunastusohvri, et meie saaksime patusest loomusest hoolimata teenida Jumalat talle meelepäraselt. Kas ei tekita see meis soovi teha oma parim, et Jehoovat rõõmustada?

Hea sõnum ja jumalik õiglus

8., 9. Kuidas tõendab hea sõnumi kuulutamine, et Jehoova on õiglane?

8 Me tegutseme õiglaselt – koguni jäljendame jumalikku õiglust –, kui kuulutame aktiivselt head sõnumit Jumala Kuningriigist. Kuidas on Jehoova õiglus seotud hea sõnumiga?

9 Jehoova ei tee sellele kurjale maailmale lõppu, ilma et laseks kõigepealt hoiatussõnumit kuulutada. Kui Jeesus ennustas, mis leiab aset lõpuajal, ütles ta: „Samuti peab kõigi rahvaste seas esmalt head sõnumit kuulutatama” (Markuse 13:10; Matteuse 24:3). Sõna „esmalt” viitab siin sellele, et pärast ülemaailmse kuulutustöö tegemist leiavad aset muud sündmused. Nende hulgas on ettekuulutatud suur viletsus, millega tehakse lõpp kurjadele ja rajatakse tee õiglasele uuele maailmale (Matteuse 24:14, 21, 22). Kindlasti pole kellelgi alust süüdistada Jehoovat selles, et ta on kurjade vastu ebaõiglane. Lastes kuulutada hoiatussõnumit, on ta andnud neile küllalt võimalusi muuta oma eluviisi ja pääseda hävingust (Joona 3:1–10).

10., 11. Kuidas me peegeldame jumalikku õiglust, kui kuulutame head sõnumit?

10 Kuidas me peegeldame Jumala õiglust, kui kuulutame head sõnumit? Kõigepealt sellega, kui teeme kõik, mida suudame, et aidata teistel pääseda. Mõtle veel näitele uppuvast laevast. Kui oled ise jõudnud õnnelikult päästepaati, tahad kindlasti aidata ka teisi, kes on alles vees. Niisamuti on meil kohustus nende ees, kes alles rabelevad kurja maailma „vetes”. On tõsi, et paljud lükkavad meie sõnumi tagasi. Aga seni, kuni Jehoova on kannatlik, oleme kohustatud pakkuma neile võimalust oma patte kahetseda, et nad võiksid pääseda (2. Peetruse 3:9).

11 Kui kuulutame head sõnumit kõigile, keda kohtame, väljendame õiglust veel ühel tähtsal viisil: me oleme erapooletud. Tuleta meelde, et „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35). Kui soovime jäljendada tema õiglust, ei tohi me suhtuda inimestesse eelarvamusega. Vastupidi, me peaksime rääkima head sõnumit kõigile, hoolimata nende rassist, ühiskondlikust positsioonist või majanduslikust olukorrast. Nii anname kõigile, kes on valmis kuulama, võimaluse hea sõnumiga tutvuda ja see vastu võtta (Roomlastele 10:11–13).

Kuidas me teisi kohtleme

12., 13. a) Miks me ei tohiks kiirustada teiste üle kohut mõistma? b) Mida tähendab Jeesuse nõuanne „ärge mõistke kohut” ja „ärge mõistke hukka”? (Vaata ka allmärkust.)

12 Me võime tegutseda õiglaselt ka siis, kui kohtleme teisi nii, nagu Jehoova kohtleb meid. On liigagi kerge teiste üle kohut mõista: kritiseerida nende vigu ja seada kahtluse alla nende motiive. Aga kes meist tahaks, et Jehoova võtaks halastamatult luubi alla meie motiivid ja puudused? Jehoova ei kohtle meid sel viisil. Laulukirjutaja märkis: „Oo, Jaah, kui näeksid üksnes eksimusi, kes siis, Jehoova, püsiks?” (Laul 130:3). Kas me pole tänulikud, et meie õiglane ja halastav Jumal on otsustanud mitte keskenduda meie vigadele? (Laul 103:8–10.) Kuidas me peaksime siis teisi kohtlema?

13 Kui hindame Jumala õigluse halastavat iseloomu, ei kiirusta me teiste üle kohut mõistma asjades, mis meisse ei puutu või pole eriti tähtsad. Jeesus hoiatas mäejutluses: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut” (Matteuse 7:1). Luuka ütluse kohaselt lisas Jeesus: „Ärge mõistke hukka ja ka teid ei mõisteta hukka.” a (Luuka 6:37.) See näitab, et Jeesus oli teadlik ebatäiuslike inimeste kalduvusest teiste üle kohut mõista. Kõik, kes tema kuulajate hulgas olid harjunud karmilt kohut mõistma, pidid selle lõpetama.

Me ilmutame jumalikku õiglust sellega, kui jagame teistele head sõnumit erapooletult

14. Miks me peame lõpetama teiste üle kohtumõistmise?

14 Aga miks me peame lõpetama teiste üle kohtumõistmise? Ühest küljest seepärast, et meie autoriteet on piiratud. Jünger Jaakobus tuletab meelde: „Ainult üks on seadusandja ja kohtumõistja” – Jehoova. Seepeale küsib Jaakobus otse: „Kes oled sina, et sa ligimese üle kohut mõistad?” (Jaakobuse 4:12; Roomlastele 14:1–4). Pealegi võib väga kergesti juhtuda, et langetame patuse loomuse tõttu ebaõiglasi kohtuotsuseid. Paljud hoiakud ja motiivid – muu hulgas eelarvamused, haavatud uhkus, kiivus ja enda õigekspidamine – võivad anda meile teistest moonutatud pildi. Kui hoiame meeles, et meie võimed on muuski mõttes piiratud, siis me ei kiirusta teistest vigu otsima. Me ei suuda näha inimeste südamesse ega tea kõiki asjaolusid, mis võivad neid mõjutada. Kes oleme meie, et söandame omistada kaaskristlastele valesid motiive või kritiseerida nende pingutusi Jumala teenimisel? Kas poleks palju parem jäljendada Jehoovat ning otsida oma vendadest ja õdedest head, mitte keskenduda nende puudustele!

15. Millistel sõnadel ja käitumisel pole kohta Jumala teenijate hulgas ning miks?

15 Aga mida võiks öelda pereliikmete kohta? Kahjuks on nii, et tänapäeval kõlavad paljud kõige karmimad „kohtuotsused” seal, kus peaks valitsema rahu ja turvalisus – kodus. Pole sugugi ebatavaline kuulda tigedatest meestest ja naistest või lapsevanematest, kes „karistavad” oma pereliikmeid lakkamatu sõnalise või kehalise vägivallaga. Jumala teenijate hulgas aga pole kohta teravatel sõnadel, õelal sarkasmil ega jõhkral kohtlemisel (Efeslastele 4:29, 31; 5:33; 6:4). Jeesuse nõuanne lõpetada kohtumõistmine ja hukkamõistmine ei kaota kehtivust siis, kui oleme kodus. Tuleta meelde, et õiglase tegutsemise juurde kuulub ka see, et kohtleme teisi nii, nagu Jehoova kohtleb meid. Meie Jumal pole meie vastu mitte kunagi karm ega julm. Vastupidi, ta „on väga hell ja halastav” nende vastu, kes teda armastavad (Jaakobuse 5:11). Milline suurepärane eeskuju, mida võime jäljendada!

Kogudusevanemad, kes teenivad „õigluse nimel”

16., 17. a) Mida ootab Jehoova kogudusevanematelt? b) Mida tuleb ette võtta siis, kui patustanu juures ei ilmne ehtsat kahetsust, ja miks?

16 Me kõik oleme kohustatud tegutsema õiglaselt, aga kristliku koguduse vanematel on selles suhtes eriline vastutus. Pane tähele, mida ütleb „peameeste” ehk kogudusevanemate kohta prohvetlik kirjeldus, mille esitas Jesaja: „Kuningas hakkab valitsema õiguse nimel ning peamehed asuvad juhtima õigluse nimel” (Jesaja 32:1). Jah, Jehoova ootab, et vanemad teeniksid kooskõlas õiglusega. Kuidas nad saavad seda teha?

17 Need vaimselt kõlblikud mehed teavad hästi, et õigus ja õiglus nõuavad koguduse hoidmist puhtana. Mõnikord tuleb vanematel mõista õigust seoses raskete väärtegudega. Seda tehes peavad nad meeles, et jumalikku õiglust iseloomustab halastuse osutamine kui vähegi võimalik. Seega nad üritavad aidata patustanul jõuda kahetsuseni. Aga mis saab siis, kui aitamispüüetest hoolimata pole patustanu juures näha ehtsat kahetsust? Jehoova Sõna näitab, et kooskõlas täiusliku õiglusega tuleb sel juhul astuda konkreetne samm: „Eemaldage pahategija enda keskelt.” See tähendab, et ta tuleb kogudusest välja heita (1. Korintlastele 5:11–13; 2. Johannese 9–11). Selline otsus kurvastab kogudusevanemaid, kuid nad mõistavad, et see on hädavajalik koguduse moraali ja vaimse puhtuse kaitsmiseks. Ja isegi siis loodavad nad, et ühel päeval saab patustanu oma eksimusest aru ning tuleb kogudusse tagasi (Luuka 15:17, 18).

18. Mida peavad vanemad silmas, kui annavad teistele Piibli põhjal nõu?

18 Vanemad teenivad kooskõlas õiglusega ka sel viisil, et annavad Piibli põhjal nõu, kui see on vajalik. Muidugi ei otsi vanemad teistes vigu ega püüa igal võimalusel teisi noomida. Aga võib juhtuda, et kaasusklik „satub enese teadmata eksiteele”. Kuna vanemad peavad meeles, et jumalik õiglus pole ei julm ega tundetu, ajendab see neid püüdma „parandada sellist inimest tasase meelega” (Galaatlastele 6:1). Seetõttu ei hurjuta vanemad eksinut ega räägi karmide sõnadega. Selle asemel üritavad nad hoopis armastusega nõu anda, et seda inimest julgustada. Isegi kui vanematel tuleb otseselt manitseda – selgitada avameelselt, millised on ebamõistliku teguviisi tagajärjed –, peavad nad meeles, et eksinud kaasusklik on Jehoova karja lammas. b (Luuka 15:7.) Kui nõuanne või manitsus on ilmselgelt ajendatud armastusest ja see esitatakse armastaval viisil, on tõenäolisem, et see aitab eksinul õigele teele tagasi jõuda.

19. Milliseid otsuseid tuleb vanematel teha ja millel peavad need põhinema?

19 Vanematel tuleb sageli teha otsuseid, mis puudutavad nende kaasusklikke. Näiteks saavad vanemad perioodiliselt kokku, et arutada, kas koguduses on teisi nõuetele vastavaid vendi, keda võiks soovitada kogudusevanemaks või -abiliseks. Vanemad teavad, kui tähtis on olla erapooletu. Selliseid otsuseid tehes ei toetu nad üksnes tunnetele, vaid juhinduvad Jumala esitatud nõuetest. Nii tegutsevad nad „eelarvamusteta ja erapooletult” (1. Timoteosele 5:21).

20., 21. a) Millised tahavad kogudusevanemad olla ja miks? b) Mida saavad vanemad teha, et aidata masendunuid?

20 Vanemad rakendavad jumalikku õiglust muudeski valdkondades. Pärast seda, kui Jesaja oli ennustanud, et vanemad teenivad „õigluse nimel”, jätkas ta: „Igaüks neist on otsekui varjupaik tuule eest, justkui ulualune vihmavalingu ajal, nagu veeojad põuases paigas, nagu võimsa kalju vari janusel maal” (Jesaja 32:1, 2). Seetõttu üritavad vanemad pakkuda oma kaasteenijatele lohutust ja olla neile kosutuseks.

21 Kuna praegusel ajal tuleb ette hulgaliselt raskusi, mis mõjuvad masendavalt, vajavad paljud julgustust. Kogudusevanemad, mida saaksite teie teha selleks, et aidata masendunuid? (1. Tessalooniklastele 5:14.) Kuulake neid kaastundlikult (Jaakobuse 1:19). Sellised inimesed soovivad ehk rääkida murest oma südames kellelegi, keda nad usaldavad (Õpetussõnad 12:25). Kinnitage neile, et nad on vajalikud, hinnatud ja armastusväärsed – seda nii Jehoova kui ka vendade ja õdede silmis (1. Peetruse 1:22; 5:6, 7). Lisaks sellele võite palvetada koos nendega ja nende eest. Kui nad kuulevad kogudusevanemat südamest palvetamas nende pärast, on see väga lohutav (Jaakobuse 5:14, 15). Õigluse Jumalale ei jää märkamata need pingutused, mida te armastusest ajendatuna teete masendunute aitamiseks.

Vanemad jäljendavad Jehoova õiglust, kui nad julgustavad masendunuid

22. Kuidas me saame jäljendada Jehoova õiglust ja mis on selle tulemus?

22 Tõesti, me saame Jehoovaga üha lähedasemaks, kui jäljendame tema õiglust! Selleks tuleb meil tegutseda kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega, kuulutada elupäästvat head sõnumit ja püüda märgata teiste häid omadusi, mitte otsida nende vigu. Kogudusevanemad, teie jäljendate jumalikku õiglust sellega, kui kaitsete koguduse puhtust, kui annate Pühakirja põhjal ülesehitavaid nõuandeid, kui teete erapooletuid otsuseid ja julgustate kurvameelseid. Kuidas see küll rõõmustab Jehoova südant, kui ta vaatab siia maa peale ja näeb oma rahvast, kes teeb kõik, mida suudab, et olla õiglane ja käia koos oma Jumalaga!

a Sellised tõlkevariandid nagu „ärge mõistke kohut” ja „ärge mõistke hukka” võivad anda edasi mõtte „ärge hakake kohut mõistma” ja „ärge hakake hukka mõistma”. Seevastu Piibli algkeelses tekstis väljendavad need keelud kestvat tegevust. Seega siin mainitud tegevused juba toimusid ja need tuli lõpetada.

b Piibel ütleb 2. Timoteosele 4:2, et vanemad peavad mõnikord noomima, korrale kutsuma ja innustama. Kreeka sõna, mille vasteks on siin „innustama” (pa·ra·ka·leʹo), võib tähendada „julgustama”. Sellega seotud kreeka sõna (pa·raʹkle·tos) võib viidata advokaadile. Järelikult, isegi kui vanemad tõsiselt noomivad, peavad nad olema abilised neile, kes vajavad vaimset toetust.