Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 16

‘Feemɔ Nɔ ni Ja Gbɛ’ ní Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ

‘Feemɔ Nɔ ni Ja Gbɛ’ ní Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ

1-3. (a) Mɛni hewɔ wɔhiɛ Yehowa nyɔmɔ lɛ? (b) Mɛni wɔ-Jielɔ ní yɔɔ suɔmɔ lɛ biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ?

 FEEMƆ ohe mfoniri akɛ okà lɛlɛ ko ní miishiu mli. Beni osusuɔ akɛ obɛ hiɛnɔkamɔ ko dɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni jielɔ ko ba ni ebajie bo kɛtee he ni yɔɔ shweshweeshwe. Kwɛ bɔ ni onuɔ he akɛ ohe ejɔ bo beni mɔ ni jie bo lɛ kɛ bo shĩɔ oshara lɛ mli ní ekɛɔ akɛ: “Agbɛnɛ oyɛ shweshweeshwe” lɛ! Ani onuŋ he akɛ ohiɛ nakai mɔ lɛ nyɔmɔ ko? Yɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ naa lɛ, ohiɛ lɛ owala he nyɔmɔ.

2 Yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ lɛ, enɛ feɔ nɔ ni Yehowa efee eha wɔ lɛ he mfoniri. Eka shi faŋŋ akɛ wɔhiɛ lɛ nyɔmɔ. Ejaakɛ kɛ́ hoo lɛ, ekɛ kpɔmɔ nɔ eha, koni no aha anyɛ ajie wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele dɛŋ. Wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe ejaakɛ wɔle akɛ shii abɔ ní wɔnáa nakai afɔleshaa ní jara wa lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ, akɛ wɔhe eshai lɛ keɔ wɔ, ni amaa wɔ naanɔ shweshweeshwefeemɔ nɔ mi. (1 Yohane 1:7; 4:9) Taakɛ wɔna yɛ Yitso 14 lɛ, kpɔmɔ nɔ lɛ ji Yehowa suɔmɔ kɛ ejalɛsaneyeli lɛ kpojiemɔ ní nɔ kwɔ fe fɛɛ. Te esa akɛ wɔhere nɔ wɔha tɛŋŋ?

3 Eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ wɔsusu nɔ ni wɔ-Jielɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ he. Yehowa tsɔ gbalɔ Mika nɔ ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ, ajaje nɔ ni hi kɛ nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ atsɔɔo: no ji akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ, ní osumɔ ejurɔfeemɔ, ní okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.” (Mika 6:8) Kadimɔ akɛ nibii ní Yehowa biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ ekome ji ní ‘wɔfee nɔ ni ja gbɛ.’ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

“Anɔkwa Jalɛ” Sɛɛtiumɔ

4. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa kpaa gbɛ akɛ wɔhi shi yɛ ejalɛ tɛi ní efolɔ eshwie shi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa?

4 Yehowa kpaa gbɛ akɛ wɔhi shi yɛ tɛi ní efolɔ eshwie shi yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ anaa. Akɛni tɛi ní efolɔ eshwie shi lɛ ja gbɛ ni amɛji jalɛ tɛi hu hewɔ lɛ, kɛ́ wɔye nɔ lɛ, belɛ wɔmiitiu jalɛsaneyeli kɛ jalɛ nifeemɔ sɛɛ. Yesaia 1:17 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkasea ekpakpafeemɔ! Nyɛtaoa jalɛsaneyeli sɛɛgbɛ!” Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa ní ‘wɔtao jalɛ sɛɛgbɛ.’ (Zefania 2:3) Ewoɔ wɔ hewalɛ hu ní ‘wɔwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ mli lɛ.’ (Efesobii 4:24) Anɔkwa jalɛ—anɔkwa jalɛsaneyeli—kpooɔ yiwalɛ nifeemɔ, muji nitsumɔ, kɛ jeŋba shara, ejaakɛ enɛɛmɛi buleɔ nibii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ.—Lala 11:5; Efesobii 5:3-5.

5, 6. (a) Mɛni hewɔ Yehowa jalɛ tɛi lɛ ní wɔɔhi shi yɛ naa lɛ jeee jatsu kɛha wɔ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ jalɛ sɛɛ ní wɔɔtiu lɛ ji nifeemɔ ko ní yaa nɔ daa?

5 Ani eji jatsu kɛha wɔ akɛ wɔɔhi shi yɛ jalɛ tɛi ní Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ anaa? Dabi. Tsui ní etsi ebɛŋkɛ Yehowa lɛ werɛ hooo ehe yɛ etaomɔ nii lɛ ahewɔ. Akɛni wɔsumɔɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ní edamɔ shi kɛha lɛ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ní wɔhi shi yɛ gbɛ ní saa ehiɛ nɔ. (1 Yohane 5:3) Kaimɔ akɛ Yehowa ‘sumɔɔ jalɛ nifeemɔ.’ (Lala 11:7) Kɛ́ wɔmiitao wɔkase ŋwɛi jalɛsaneyeli, loo jalɛ nifeemɔ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔná suɔmɔ wɔha nɔ ni Yehowa sumɔɔ, ní wɔnyɛ̃ nɔ ni enyɛ̃ɔ.—Lala 97:10.

6 Ebɛ mlɛo kɛha adesai ní yeee emuu lɛ akɛ amɛaatiu jalɛ sɛɛ. Esa akɛ wɔjie gbɔmɔtso momo lɛ kɛ esha nifeemɔi ní fata he lɛ fɛɛ ní wɔwo gbɔmɔtso hee lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ gbɔmɔtso hee lɛ “tsɔɔ ehee ekoŋŋ” kɛtsɔ anɔkwa nilee ní ja kɛmɔ shi nɔ. (Kolosebii 3:9, 10) Wiemɔ ni ji “tsɔɔ ehee ekoŋŋ” lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɔtso hee lɛ woo lɛ ji nifeemɔ ko ní yaa nɔ daa, nifeemɔ ní biɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛmiamɔ diɛŋtsɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔɔfee nɔ ni ja lɛ, eshɛɔ bei komɛi ní wɔ eshafeemɔ su lɛ haa wɔtɔ̃ɔ yɛ wɔsusumɔ, wɔwiemɔ, loo wɔnifeemɔ mli.—Romabii 7:14-20; Yakobo 3:2.

7. Te esa akɛ wɔbu nibii ní gbalaa mɔ sɛɛ, ní baa wɔgbɛfaŋ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ní wɔtiu jalɛ sɛɛ lɛ wɔha tɛŋŋ?

7 Te esa akɛ wɔbu nibii ní gbalaa mɔ sɛɛ, ní baa wɔgbɛfaŋ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ní wɔtiu jalɛ sɛɛ lɛ wɔha tɛŋŋ? Eji anɔkwale akɛ, wɔsumɔŋ ní wɔba bɔ ni esha ji hiɛdɔɔ sane lɛ shi. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui kɔkɔɔkɔ, ní wɔnuɔ he akɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ haa wɔfeɔ mɛi ní esaaa akɛ wɔɔsɔmɔ Yehowa. Wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ mlihilɛ lɛ eto gbɛjianɔ koni mɛi ní kɛ anɔkwayeli shwaa amɛhe lɛ aná ehiɛ duromɔ ekoŋŋ. Susumɔ bɔfo Yohane wiemɔi ní woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ ahe okwɛ, akɛ: “Miiŋma nyɛ nii nɛɛ, koni nyɛkafee esha.” Shi kɛlɛ, ekɛfata he yɛ gbɛ ní ja nɔ akɛ: “Ni kɛ́ mɔ ko fee esha [yɛ emuu ní wɔyeee ní akɛfɔ́ wɔ lɛ hewɔ] jiŋŋ, wɔyɛ mlidamɔlɔ yɛ tsɛ lɛ ŋɔɔ, Yesu Kristo.” (1 Yohane 2:1) Hɛɛ, Yehowa kɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ eha bɔni afee ní wɔnyɛ wɔsɔmɔ Lɛ yɛ gbɛ ní ekpɛlɛɔ nɔ nɔ, yɛ wɔ eshafeemɔ su lɛ fɛɛ sɛɛ. Ani no tsirɛɛɛ wɔ ní wɔsumɔ akɛ wɔɔfee bɔ fɛɛ bɔ ní wɔɔnyɛ ní wɔsa Yehowa hiɛ?

Sanekpakpa lɛ kɛ Ŋwɛi Jalɛsaneyeli

8, 9. Sanekpakpa lɛ jajemɔ jieɔ Yehowa jalɛsaneyeli kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Wɔbaanyɛ wɔjie jalɛsaneyeli kpo—yɛ anɔkwale mli lɛ, ní wɔkase ŋwɛi jalɛsaneyeli—kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ní wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ mli gbɛfaŋnɔ ní wɔɔná kɛmɔ shi lɛ nɔ. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ Yehowa jalɛsaneyeli lɛ kɛ sanekpakpa lɛ teŋ?

9 Yehowa kɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ baŋ naagbee, ja eha abɔ kɔkɔ klɛŋklɛŋ dã. Yesu wie yɛ egbalɛ ní tsɔɔ nɔ ni baaba yɛ naagbee be lɛ mli lɛ mli akɛ: “Ja ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ dã.” (Marko 13:10; Mateo 24:3) Wiemɔ ni ji “dã” ní akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ nifeemɔi krokomɛi baanyiɛ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Nɔ ni fata nakai nifeemɔi lɛ ahe ji amanehulu kpeteŋkpele ní agba afɔ̃ shi lɛ, ní baafee hiɛkpatamɔ kɛha mɛi fɔji lɛ, koni esaa gbɛ kɛha jalɛ jeŋ hee lɛ. (Mateo 24:14, 21, 22) Eka shi faŋŋ akɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ afolɔ Yehowa naa yɛ gbɛ ní ja nɔ akɛ eye mɛi fɔji lɛ sane ní ejaaa. Akɛni eha aabɔ kɔkɔ hewɔ lɛ, eeha nakai mɛi lɛ hegbɛ ní fá bɔ ni sa koni amɛtsake amɛgbɛ̀i ní amɛje hiɛkpatamɔ lɛ mli.—Yona 3:1-10.

Kɛ́ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔha mɛi fɛɛ nì hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiijie Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli kpo

10, 11. Gbɛfaŋnɔ ní wɔnáa yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli lɛ jieɔ Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Sanekpakpa ní wɔshiɛɔ lɛ jieɔ Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eja gbɛ, ni esa hu akɛ wɔfee bɔ ni wɔɔnyɛ ní wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi ní amɛná yiwalaheremɔ. Susumɔ mfonirifeemɔ ní tsɔɔ bɔ ni ahere oyiwala kɛjɛ lɛlɛ ko ní miishiu mli lɛ he ekoŋŋ okwɛ. Akɛni oyɛ shweshweeshwe yɛ lɛlɛ bibioo ní abajie bo awo mli lɛ mli hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obaasumɔ ní oye obua mɛi krokomɛi ní yɔɔ nu lɛ mli lolo lɛ. Nakai nɔŋŋ wɔ hu mɛi ní kã he amɛpeleɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli “nui” lɛ amli lolo lɛ ahe gbɛnaa nii kã wɔnɔ. Eji anɔkwale akɛ, mɛi pii kpooɔ wɔ shɛɛ sane lɛ. Shi, shii abɔ ní Yehowa yaa nɔ etoɔ etsui shi ehaa amɛ lɛ, gbɛnaa nii kã wɔnɔ akɛ wɔha amɛ hegbɛ lɛ ní ‘amɛtsake amɛtsui,’ koni amɛbafee mɛi ni sa yiwalaheremɔ.—2 Petro 3:9.

11 Wɔtsɔɔ sanekpakpa ní wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ní wɔkɛkpeɔ lɛ nɔ wɔjieɔ jalɛsaneyeli kpo yɛ gbɛ kroko hu ní he hiaa nɔ: Wɔkwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ. Kaimɔ akɛ “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Kɛ́ wɔɔkase E-jalɛsaneyeli lɛ, no lɛ esaaa ní wɔnáa gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ. Shi moŋ, esa akɛ wɔgba mɛi krokomɛi sanekpakpa lɛ, ní bɔ ni amɛhewolo nɔ su, amɛshihilɛ, loo amɛshika gbɛfaŋ shihilɛ ji lɛ kɔɔɔ he eko. Enɛ hewɔ lɛ wɔhaa mɛi fɛɛ ní baabo toi lɛ fɛɛ hegbɛ koni amɛnu sanekpakpa lɛ ní amɛtsu he nii.—Romabii 10:11-13.

Bɔ ni Wɔkɛ Mɛi Krokomɛi Yeɔ Haa

12, 13. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhe feɔ oyá kɛkojoɔ mɛi krokomɛi lɛ? (b) Mɛni ji ŋaawoo ní Yesu kɛha akɛ “nyɛkpaa kojomɔ” ni “nyɛkpaa mɛi fɔbuu” hu lɛ shishinumɔ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

12 Wɔbaanyɛ wɔjie jalɛsaneyeli hu kpo kɛtsɔ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ, taakɛ Yehowa kɛ wɔ yeɔ lɛ nɔ. Eyɛ mlɛo kwraa akɛ wɔɔkojo mɛi krokomɛi, ní wɔwie wɔshi amɛtɔmɔi ní wɔte shi wɔwo amɛ yiŋtoi. Shi wɔteŋ namɔ baasumɔ ní Yehowa apɛi eyiŋtoi kɛ efatɔɔi fɛɛ amli, yɛ gbɛ ní mɔbɔnalɛ ko kwraa bɛ mli nɔ? Jeee nakai ji bɔ ni Yehowa kɛ wɔ yeɔ. Lalatsɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuntsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” (Lala 130:3) Ani wɔdaaa shi akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ ní ja ní enaa mɔ mɔbɔ lɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ emaŋ wɔtɔmɔi lɛ anɔ? (Lala 103:8-10) Belɛ, te esa akɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi aye aha tɛŋŋ?

13 Kɛ́ wɔnuɔ mɔbɔnalɛ su ní yɔɔ Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli lɛ mli lɛ shishi lɛ, no lɛ wɔhe efeeŋ oyá kɛkojoŋ mɛi krokomɛi yɛ saji ní kɔɔɔ wɔhe diɛŋtsɛ loo amɛhe ehiaaa tsɔ lɛ amli. Yesu bɔ kɔkɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Nyɛkpaa mɛi kojomɔ, koni akakojo nyɛ.” (Mateo 7:1, NW) Taakɛ Luka sane lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu kɛfata he akɛ: “Nyɛkpaa mɛi fɔbuu, koni akabu nyɛ fɔ́.” a (Luka 6:37, NW) Yesu tsɔɔ akɛ ele akɛ eji adesai ní yeee emuu lɛ asu akɛ amɛkojo mɛi krokomɛi. Esa akɛ etoibolɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ní yɔɔ nakai su ni ji mɛi krokomɛi akojomɔ shɛii lɛ akpa kwraa.

14. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ ‘wɔkpa’ mɛi krokomɛi ‘kojomɔ’ lɛ?

14 Mɛni hewɔ esa akɛ ‘wɔkpa’ mɛi krokomɛi ‘kojomɔ’ lɛ? Nɔ̃ kome ji akɛ, husu yɛ hegbɛ ní wɔyɔɔ lɛ he. Kaselɔ Yakobo kaiɔ wɔ akɛ: “Mɔ kome ji mlawolɔ kɛ kojolɔ”—Yehowa. No hewɔ lɛ Yakobo bi yɛ faŋŋ mli akɛ: “Namɔ jio ni okojoɔ onaanyo?” (Yakobo 4:12; Romabii 14:1-4) Kɛfata he lɛ, eshafeemɔ su ní yɔɔ wɔhe lɛ baanyɛ aha wɔ kojomɔi lɛ afee nɔ ni ejaaa, yɛ gbɛ ní waaa kwraa nɔ. Subaŋi kɛ henumɔi babaoo—ní mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ, sane fɔŋ ko ní aye bo lɛ he mlifu, awuŋayeli, kɛ mɔ diɛŋtsɛ he ní ebuɔ ákɛ jalɔ lɛ fata he lɛ—baanyɛ afite bɔ ni wɔnaa wɔnanemɛi adesai wɔhaa lɛ kwraa. Wɔyɛ fatɔɔi krokomɛi, ni esa akɛ wɔ fatɔɔi nɛɛ ahe susumɔ atsĩ wɔnaa ní wɔhe akafee oyá kɛmiitao mɛi krokomɛi atɔmɔi. Wɔnyɛŋ wɔle mɛi atsuii amli saji; nakai nɔŋŋ hu wɔnyɛŋ wɔle mɛi krokomɛi ateemɔŋ shihilɛi fɛɛ. Belɛ, namɛi ji wɔ ní wɔɔná wɔnanemɛi heyelilɔi anifeemɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ loo ní wɔɔwie wɔshi amɛ mɔdɛŋbɔɔi yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli? Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ wɔɔkase Yehowa kɛtsɔ ekpakpa ní yɔɔ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ahe lɛ ní wɔɔtao lɛ nɔ, moŋ fe ní wɔɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛba amɛgbɔjɔmɔi anɔ!

15. Mɛɛ wiemɔi kɛ nifeemɔ aŋmɛɛɛ gbɛ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ jálɔi ateŋ, ni mɛni hewɔ?

15 Ni wɔweku lɛ mli bii ní wɔɔkojo amɛ lɛ hu? Dɔlɛ sane ji akɛ, ajieɔ kojomɔi ní mli wa fe fɛɛ yɛ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ kpo yɛ he ni kulɛ esa akɛ efee toiŋjɔlɛ shihilɛhe—ni ji shia lɛ mli. Efɔɔ kaa akɛ anuɔ saji ní tsɔɔ wumɛi, ŋamɛi, loo fɔlɔi ní yitseiaŋ wa, ní “buɔ” amɛweku mli bii “fɔ́” kɛtsɔ jɛmɔ wiemɔi loo niseniianii ní amɛfeɔ amɛ be fɛɛ be lɛ nɔ. Shi aahi jɛmɔ wiemɔi, fɔyeli wiemɔi ní yɔɔ dɔlɛ, kɛ yiwalɛ nifeemɔi kwraa yɛ Nyɔŋmɔ jálɔi ateŋ. (Efesobii 4:29, 31; 5:33; 6:4) Akɛ Yesu ŋaawoo ní ekɛha akɛ ‘nyɛkpaa mɛi kojomɔ’ ni ‘nyɛkpaa mɛi fɔbuu’ hu lɛ tsuɔ nii yɛ be mli ní wɔyɔɔ shia lɛ hu. Kaimɔ akɛ jalɛsaneyeli ní wɔkɛaatsu nii lɛ biɔ ní wɔkɛ mɛi krokomɛi aye taakɛ bɔ ni Yehowa kɛ wɔ yeɔ lɛ. Ni wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ mlifu loo yitsoŋwalɛ tsuuu nii yɛ bɔ ni ekɛ wɔ yeɔ haa lɛ mli. Shi moŋ, ‘emli tsɔ̃ɔ lɛ babaoo’ yɛ mɛi ní sumɔɔ lɛ lɛ ahe. (Yakobo 5:11) Kwɛ nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo ní enɛ ji kɛha wɔ akɛ wɔɔkase!

Onukpai ní Sɔmɔɔ ‘yɛ Jalɛsaneyeli Naa’

16, 17. (a) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ yɛ onukpai lɛ adɛŋ? (b) Kɛ́ eshafeelɔ ko ejieee anɔkwa tsuitsakemɔ kpo lɛ, mɛni esa akɛ afee, ni mɛni hewɔ?

16 Gbɛnaa nii kã wɔ fɛɛ wɔnɔ akɛ wɔkɛ jalɛsaneyeli atsu nii, shi gbɛnaa nii kã onukpai ní yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ anɔ titri yɛ enɛ gbɛfaŋ. Kadimɔ bɔ ni awie “lumɛi,” loo onukpai lɛ ahe aha yɛ gbalɛ wiemɔ ní Yesaia ŋma efɔ̃ shi lɛ mli lɛ: “Naa, maŋtsɛ ko baaye maŋtsɛ yɛ jalɛ naa, ni lumɛi hu, baaye lumɛi yɛ kojomɔ naa.” (Yesaia 32:1) Hɛɛ, Yehowa miikpa gbɛ akɛ onukpai lɛ baasɔmɔ yɛ jalɛsaneyeli kɛ gbeekpamɔ naa. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛaatsɔ amɛfee enɛ?

17 Nɛkɛ hii ní he esa yɛ mumɔŋ nɛɛ le jogbaŋŋ akɛ jalɛsaneyeli, loo jalɛ nifeemɔ biɔ ni aha asafo lɛ he atse be fɛɛ be. Bei komɛi lɛ, gbɛnaa nii kãa onukpai lɛ anɔ akɛ amɛkojo saji ní kɔɔ efɔŋfeemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ ahe. Kɛ́ amɛmiifee nakai lɛ, amɛkaiɔ akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli sumɔɔ ní ejie mɔbɔnalɛ kpo kɛji eeehi nakai feemɔ. Enɛ hewɔ lɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ ní amɛye amɛbua eshafeelɔ lɛ ní etsake etsui. Shi kɛji eshafeelɔ lɛ ejieee anɔkwa tsuitsakemɔ kpo yɛ mɔdɛŋ ní abɔɔ ní aye abua lɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ hu? Yehowa Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ akɔ gbɛ ní yɔɔ shiŋŋ, yɛ jalɛsaneyeli ní eye emuu mli, akɛ: “Nyɛjiea mɔ fɔŋ lɛ yɛ nyɛteŋ.” No tsɔɔ akɛ abaashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. (1 Korintobii 5:11-13; 2 Yohane 9-11) Edɔɔ onukpai lɛ waa akɛ esa akɛ amɛfee nɔ ko ní tamɔ nɛkɛ, shi amɛyɔseɔ akɛ ehe miihia ní amɛfee nakai bɔni afee ní amɛkɛbu asafo lɛ jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ he. Ni kɛ́ amɛfee nakai po lɛ, amɛhiɛ kãa nɔ akɛ gbi ko lɛ, eshafeelɔ lɛ hiɛ baatserɛ lɛ ni ebaaku esɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ.—Luka 15:17, 18.

18. Mɛni onukpai lɛ haa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli beni amɛkɛ ŋaawoo ní damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ haa mɛi krokomɛi lɛ?

18 Ní aaasɔmɔ yɛ jalɛsaneyeli naa lɛ hu biɔ ní akɛ ŋaawoo ní damɔ Biblia lɛ nɔ aha kɛ́ ehe miihia. Yɛ anɔkwale mli lɛ, onukpai lɛ taooo mɛi krokomɛi atɔmɔi. Ni amɛŋɔɔɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ akɛ esa akɛ amɛkɛ ŋaawoo kɛ jajemɔ aha. Shi naanyo heyelilɔ ko baanyɛ ‘abote nɔtɔmɔ ko mli trukaa.’ Kaimɔ ní aaakai akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli ejieee yitsoŋwalɛ kpo ni ejeee nɔ ni nuuu nii ahe ehaaa mɔ hu lɛ baatsirɛ onukpai lɛ ní ‘amɛsáa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.’ (Galatabii 6:1) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ onukpai lɛ kãa mɔ ni etɔ̃ lɛ hiɛ ní amɛkɛ wiemɔi ní mli wawai tsuɔ nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, ŋaawoo ní akɛhaa yɛ suɔmɔ mli lɛ woɔ mɔ ní akɛhaa lɛ lɛ hewalɛ. Kɛ́ onukpai lɛ kɛ kamɔ ní yɔɔ tɛɛ miiha—ní amɛmiitsɔɔ nibii ní baajɛ gbɛ ko ní nilee bɛ mli lɛ mli aba yɛ faŋŋ mli—po lɛ, amɛkaiɔ akɛ naanyo heyelilɔ ní etɔ̃ lɛ ji too yɛ Yehowa tooi akuu lɛ mli. b (Luka 15:7) Kɛ́ eyɛ faŋŋ akɛ ŋaawoo loo kamɔ lɛ jɛ suɔmɔ mli, ni akɛha yɛ suɔmɔ mli hu lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ ebaasaa mɔ ni etɔ̃ lɛ.

19. Mɛɛ yiŋkpɛi abiɔ ní onukpai lɛ afee, ni mɛni nɔ esa akɛ amɛha nɛkɛ yiŋkpɛi nɛɛ adamɔ?

19 Bei pii lɛ, ehe hiaa ní onukpai lɛ afee yiŋkpɛi komɛi ní saa amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, onukpai lɛ kpeɔ yɛ be kɛ bei amli ni amɛsusuɔ nyɛmimɛi hii krokomɛi ní yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe akɛ ani amɛsa kɛha yijiemɔ akɛ onukpai loo asafoŋ sɔɔlɔi lo. Onukpai lɛ le akɛ ehe miihia ní amɛkɛ hiɛaŋkwɛmɔ akatsu nii. Amɛhaa Nyɔŋmɔ taomɔ nii kɛha nɛkɛ halamɔi nɛɛ kudɔɔ amɛ yɛ amɛyiŋkpɛi afeemɔi amli, ni amɛkɛ amɛhe efɔɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhenumɔi anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛfeɔ nii bɔ ni ‘amɛtsɔɔɔ hiɛ amɛkojooo, ni asaŋ amɛfeee nɔ ko yɛ niiaŋkpamɔ naa.’—1 Timoteo 5:21.

20, 21. (a) Mɛni onukpai bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni onukpai lɛ baanyɛ amɛfee ní amɛkɛye amɛbua “mɛi ní tsui fãa lɛ”?

20 Onukpai lɛ kɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli tsuɔ nii yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ hu. Beni Yesaia gba efɔ̃ shi akɛ onukpai lɛ baasɔmɔ “yɛ kojomɔ naa” lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aaatsɔ tamɔ abobaahe yɛ kɔɔyɔɔ naa kɛ teemɔhe yɛ nugbɔnɛmɔ naa, tamɔ faai yɛ ŋã kpataa nɔ loo tɛsaa kpele ko ni haa hɔ̃ɔŋ yɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ.” (Yesaia 32:2) Enɛ hewɔ lɛ, onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ní amɛfee miishɛjemɔ kɛ hejɔɔmɔ jɛɛhe kɛha amɛnanemɛi jálɔi lɛ.

21 Ŋmɛnɛ, yɛ naagbai babaoo ní kɛ nijiaŋwujee baa lɛ ahewɔ lɛ, hewalɛwoo he hiaa mɛi pii. Onukpai, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee ní nyɛkɛye nyɛbua “mɛi ni tsui fãa lɛ”? (1 Tesalonikabii 5:14) Nyɛjɛa mlitsɔlɛ mli nyɛboa amɛ toi. (Yakobo 1:19) Ekolɛ ehe miihia ní amɛkɛ mɔ ko agba “ŋkɔmɔyeli” ní yɔɔ amɛtsui mli lɛ he sane. (Abɛi 12:25) Nyɛwoa amɛ hewalɛ akɛ amɛhe hiaa, abuɔ amɛ, ni asumɔɔ amɛ hu—hɛɛ, Yehowa kɛ amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ fɛɛ sumɔɔ amɛ. (1 Petro 1:22; 5:6, 7) Kɛfata he lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkɛ amɛ asɔle ní nyɛsɔle nyɛha amɛ hu. Nu ní amɛaanu ní onukpa ko miisɔle eeha amɛ kɛmiijɛ etsui mli lɛ baanyɛ ashɛje amɛmii waa diɛŋtsɛ. (Yakobo 5:14, 15) Nyɔŋmɔ ní yeɔ jalɛ sane lɛ hiɛ kpaŋ mɔdɛŋ ní nyɛjɛɔ suɔmɔ mli nyɛbɔɔ ní nyɛkɛye nyɛbua mɛi ní ehao lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.

Asafoŋ onukpai jieɔ jalɛsaneyeli kpo be ni amɛwoɔ mɛi ni nijiaŋ efe wui lɛ hewalɛ lɛ

22. Wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa jalɛsaneyeli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ, ni mɛni baajɛ mli aba?

22 Lɛɛlɛŋ, wɔbɛŋkɛɔ Yehowa kpaakpa diɛŋtsɛ kɛtsɔ ejalɛsaneyeli lɛ kasemɔ nɔ! Kɛ́ wɔfi jalɛ tɛi ní efolɔ eshwie shi lɛ asɛɛ, ní wɔgba mɛi krokomɛi sanekpakpa ní hereɔ mɔ yiwala lɛ, ní wɔhala akɛ wɔɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya sui kpakpai ní mɛi krokomɛi jieɔ lɛ kpo lɛ nɔ moŋ fe ní wɔɔtao amɛhe tɔmɔi lɛ, no lɛ wɔmiijie jalɛsaneyeli ní Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo. Onukpai, kɛ́ nyɛbu asafo lɛ hetsemɔ he, ní nyɛkɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ní tswaa mɔ emaa shi ha, ní nyɛfee yiŋkpɛi ní hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli, ní nyɛwo mɛi ní nijiaŋ eje wui lɛ hewalɛ lɛ, no lɛ nyɛmiijie jalɛsaneyeli ní Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo. Kwɛ bɔ ni Yehowa tsui baaná miishɛɛ eha akɛ eeejɛ ŋwɛi ekwɛ, ní ena akɛ ewebii lɛ miibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ní amɛaanyɛ ní ‘amɛfee nɔ ni ja gbɛ,’ ní amɛkɛ amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ!

a Shishitsɔɔmɔi komɛi kɛɔ akɛ “nyɛkakojoa” ni “nyɛkabua fɔ́” hu. Nɛkɛ shishitsɔɔmɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ “nyɛkajea kojomɔ shishi” ni “nyɛkajea fɔbuu shishi” hu. Shi kɛlɛ, Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ famɔi ní tsɔɔ amrɔ be mli nifeemɔ (ni miiya nɔ lolo), ní esa akɛ akpa lɛ tsu nii. No hewɔ lɛ nifeemɔi ní awie he lɛ miiya nɔ momo yɛ nakai beaŋ, shi esa akɛ akpa.

b Biblia lɛ kɛɔ yɛ 2 Timoteo 4:2 lɛ akɛ, esa akɛ bei komɛi lɛ onukpai lɛ ‘akã hiɛ, amɛwo ŋaa, ní amɛbɔ kɔkɔ.’ Hela wiemɔ ní atsɔɔ shishi akɛ “wo ŋaa” (pa·ra·ka·leʹo) lɛ shishinumɔ baanyɛ afee “ní awo hewalɛ.” Hela wiemɔ ko ní kɔɔ he, ni ji pa·raʹkle·tos lɛ baanyɛ atsɔɔ mlidamɔlɔ yɛ mla naa sane mli. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ onukpai lɛ kɛ kamɔ ní mli wa miiha lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ní yeɔ buaa mɛi ní mumɔŋ yelikɛbuamɔ he ehia amɛ lɛ.