Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 20

“Udi ne meji mu mutshima”​—Kadi utu udipuekesha

“Udi ne meji mu mutshima”​—Kadi utu udipuekesha

1-3. Bua tshinyi tudi tujadika ne: Yehowa udi ne didipuekesha?

TATU kampanda mmusue kulongesha muanende mukese bualu bua mushinga. Mmusue kulenga muoyo wende. Udi mua kuenza tshinyi? Neimane kuulu, ukanyina muana ne luonji luonso anyi? Peshi neapuekelele bua kushala bule bua muana ne kutuadija kuakula ne bupole mu buimpe? Bushuwa, muledi udi ne didipuekesha neasungule bua kuakula ne muanende mu mushindu muimpe.

2 Yehowa mmuledi wa mushindu kayi? Udi udibandisha peshi udi udipuekesha? Mmuena malu makole peshi mmuena bupole? Yehowa mmumanye malu onso ne udi ne meji a bungi be. Kadi udi mumanye ne: mbikolele bantu badi ne dimanya ne lungenyi bua kuikala ne didipuekesha anyi? Anu mudi Bible wamba, “Dimanya didi difikisha ku didiuwuja.” (1 Kolinto 3:19; 8:1) Kadi Yehowa “udi ne meji mu mutshima,” ne udi kabidi ne didipuekesha. (Yobo 9:4) Kabiena bisua kumvuija ne: Yehowa mmushadile anyi mmukese to, kadi kena udibandisha to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

3 Yehowa udi wa tshijila. Nunku kena ne didibandisha to, bualu ditu dibipisha muntu. (Mâko 7:20-22) Tumone kabidi tshivua muprofete Yelemiya muambile Yehowa. Wakamba ne: ‘Kakuyi mpata, muoyo webe [Yehowa] neuvuluke ne newiname pa mutu panyi.’ * (Muadi wa Yelemiya 3:20NW) Anji elabi meji, Yehowa Mukalenge Mutambe Bunene wa diulu ne buloba, uvua musue ‘kuinama’ anyi kupuekelela bua kufika muaba uvua Yelemiya bua kutabalela muntu eu mupange bupuangane. (Musambu 113:7) Bulelela, Yehowa udi ne didipuekesha. Kadi didipuekesha diende didi diumvuija tshinyi? Mmunyi mudidi dipetangana ne meji? Bua tshinyi didi ne mushinga kutudi?

Mudi Yehowa muleje didipuekesha

4, 5. a) Didipuekesha ntshinyi? Didi dimuenekela ku tshinyi? Bua tshinyi katuena mua kuamba ne: nkutebelela anyi nkupanga dikima? b) Mmunyi muvua Yehowa muleje didipuekesha mu malu avuaye muenzele Davidi? Didipuekesha dia Yehowa didi ne mushinga kayi kutudi?

4 Didipuekesha ndibenga kuikala ne diditambisha ne didisua. Nngikadilu udi mu muoyo ne didi dimuenekela ku ngikadilu mikuabu bu mudi: bupole, lutulu, ne dibenga kuikala ne malu makole. (Galatiya 5:22, 23) Kadi, katuena ne bua kuangata ngikadilu idi isankisha Nzambi eyi bu ditebelela anyi dibenga kuikala ne dikima. Kayena ipangisha Yehowa bua kuikala ne tshiji tshia buakane anyi kuleja bukole buende bua kubutula nabu to. Kadi didipuekesha dia Yehowa ne bupole buende bidi bileja mudiye ne bukole bua bungi budi bumuambuluisha bua kudikanda bimpe menemene. (Yeshaya 42:14) Mmunyi mudi didipuekesha dipetangana ne meji? Mukanda mukuabu udi wakula bua Bible udi wamba ne: “Ndekelu wa bionso badi bumvuija didipuekesha . . . bu diditatshisha bua bakuabu ne didi nshindamenu wa meji onso.” Nunku meji malelela kaena mua kuikalaku padiku kakuyi didipuekesha. Mmunyi mudi didipuekesha dia Yehowa dituambuluisha?

Muledi udi ne meji udi wenzela bana bende malu ne didipuekesha ne bupole buonso

5 Mukalenge Davidi wakimbila Yehowa ne: ‘Wewe wakumpa ngabu wa lupandu luebe, tshianza tshiebe tshia balume tshiakungimanyika, ne kudipuekesha kuebe kuakumvuija muntu munene.’ (Musambu 18:35) Yehowa wakadipuekesha bua kuambuluisha muntu muena mapange eu ne kumulama dituku dionso. Davidi uvua mumanye ne: didipuekesha divua Yehowa mumuleje ke divua dimupeteshe lupandu ne bukalenge kabidi. Bu Yehowa kayi ne budipuekeshi, wanyisha bua kudipuekesha bua kutuenzela malu bu tatu wa dinanga ne mupole, nnganyi wa kutudi uvua mua kutekemena bua kupanduka?

6, 7. a) Bua tshinyi Bible kena wamba ne: Yehowa mmupuekele? b) Ndipetangana kayi didi pankatshi pa bupole ne meji? Nnganyi udi tshilejilu tshitambe buimpe mu muanda eu?

6 Tumanye ne: didipuekeshe ndishilangane ne bupuekele. Bupuekele nngikadilu muimpe udi bantu ba lulamatu ne bua kuikala nende. Anu bu didipuekesha, bupuekele budi bupetangana ne meji. Tshilejilu, Nsumuinu 11:2 udi wamba ne: ‘Meji adi kudi bantu bapuekele.’ Kadi Bible kena wamba bua Yehowa ne: mmupuekele to. Bua tshinyi? Bilondeshile Bible, muntu mupuekele udi ne malu adiye mua kuenza ne adiye kayi mua kuenza. Kadi Nzambi Wa Bukole Buonso kena ne malu adiye mua kupanga kuenza to, anu adiye yeye nkayende ubenga kuenza bua kunemeka mikenji yende miakane. (Mâko 10:27; Tito 1:2) Pashishe, bu mudiye Mutambe Bunene, kena ku bukokeshi bua muntu to. Nunku, ngikadilu wa bupuekele ki mmukumbanyine Yehowa to.

7 Kadi Yehowa udi ne didipuekesha ne bupole. Udi ulongesha bantu bende ne: bupole budi ne mushinga bua kupeta meji malelela. Dîyi diende didi diakula bua “bupole budi bufumina ku meji.” * (Yakobo 3:13) Tumone tshilejilu tshidiye utupesha mu muanda eu.

Ne didipuekesha, Yehowa udi ufila bukokeshi ne uteleja

8-10. a) Ntshinyi tshidi tshikemesha bua mudi Yehowa ufila bukokeshi ne uteleja? b) Mmunyi muvua Wa Bukole Buonso muleje didipuekesha diende kumpala kua banjelu?

8 Mushindu udi Yehowa upesha bamue bantu bukokeshi bua kuenza bualu kampanda ne ubateleja udi uleja mudiye ne didipuekesha. Bidi bitukemesha padiye wenza nunku, bualu yeye kena dijinga ne dikuatshisha anyi ne mibelu. (Yeshaya 40:13, 14; Lomo 11:34, 35) Nansha nanku, Bible udi utuleja misangu ya bungi mudi Yehowa udipuekesha mu mishindu eyi.

9 Tumonayibi bualu kampanda buvua buenzeke mu nsombelu wa Abalahama. Abalahama wakapeta benyi basatu. Uvua ubikila umue wa kudibu ne: “Yehowa.” Benyi abu bavua banjelu, kadi umue wa kudibu uvua mulue mu dîna dia Yehowa ne uvua wenza malu mu dîna diende. Pavua muanjelu au wakula anyi wenza bualu, bivua bienze anu bu ne: Yehowa ke uvua wakula ne wenza bualu abu. Mu mushindu eu ke muvua Yehowa muambile Abalahama ne: uvua mumvue ‘muadi munene wa Sodoma ne wa Amola.’ Yehowa wakamba ne: ‘Nyaya katataka bua kubamona ne badi benza bu mudi muadi wabu wakufika kundi; ne bikalabu kabayi benze nunku, nemmanye bianyi.’ (Genese 18:3, 20, 21) Bushuwa, mukenji wa Yehowa kauvua umvuija ne: Wa Bukole Buonso uvua mua ‘kudiyila’ yeye nkayende to. Kadi wakatuma banjelu bu baleji mpala bende. (Genese 19:1) Bua tshinyi? Bu mudi Yehowa umona malu onso, kavuaku mua ‘kudimanyina’ nkayende malu avua enzeka mu bimenga abi anyi? Uvua mua kudimanyina. Kadi pamutu pa kuenza nunku, ne didipuekesha dionso, Yehowa wakapesha banjelu abu mudimu wa kukonkonona bualu abu ne kutangila Lota ne dîku diende mu Sodoma.

10 Yehowa udi kabidi uteleja. Musangu mukuabu wakalomba banjelu bende bua baleje mishindu mishilashilangane ivuabu mua kukulula Ahaba mukalenge mubi. Yehowa kavua dijinga ne diambuluisha dia mushindu eu to. Kadi wakitaba lungenyi luvua umue wa ku banjelu mufile ne kumupesha bukokeshi bua kukumbaja lungenyi alu. (1 Bakelenge 22:19-22) Kabienaku bileja didipuekesha dia Yehowa anyi?

11, 12. Mmunyi muvua Abalahama mufike ku dimona didipuekesha dia Yehowa?

11 Yehowa udi kabidi uteleja bantu bena mibi badi basue kumukuatshila malu abu. Tshilejilu, kumpala pavua Yehowa muambile Abalahama dijinga diende dia kubutula Sodoma ne Amola, bivua bipitshile muena lulamatu eu mutu. Abalahama wakamba ne: ‘Bualu ebu kabuikadi kuudi. Mulumbuluishi wa buloba buonso katu wenza bimpe anyi?’ Wakebeja Yehowa bua kumanya bikalaye uvua mua kubenga kubutula bimenga ebi yeye mupetamu bantu bakane 50. Yehowa wakamujadikila ne: kavua mua kubibutula to. Kadi Abalahama wakamuela anu nkonko, wakula bua bantu 45 pashishe 40, wenda upueka anu nanku. Nansha muvua Yehowa mumushindikile ne: kakubutula bimenga abi, Abalahama wakatungunuka ne kupuekesha bungi bua bantu too ne ku dikumi. Pamuapa Abalahama kavua muanji kujingulula bimpe luse ludi nalu Yehowa to. Nansha biobi bikale munyi, Yehowa wakalekela ne lutulu ne didipuekesha bua Abalahama mulunda wende ne musadidi wende amuele nkonko mu mushindu eu bua aleje muvuaye udiumvua.​—Genese 18:23-33.

12 Mbantu bungi kayi badi ne meji ne badi balonge bikole badi mua kuteleja ne lutulu muntu udi kayi ne meji bu abu? * Nzambi wetu udi ne didipuekesha dia nunku. Mu bualu ebu Abalahama wakafika ku dimona kabidi ne: Yehowa “kena ukuata tshiji lubilu.” (Ekesode 34:6) Pamuapa bu muvua Abalahama mumone ne: kavua ne bukokeshi bua kuebeja Mutambe Bunene malu avuaye wenza, wakasengelela Yehowa misangu ibidi ne: ‘Mukalenge, kukuatshi tshiji.’ (Genese 18:30, 32) Yehowa kavua ne tshiji to. Bulelela, udi ne “bupole budi bufumina ku meji.”

Yehowa kena ne malu makole

13. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Yehowa ‘kena ne malu makole’?

13 Didipuekesha dia Yehowa didi dimuenekela kabidi ku ngikadilu muimpe wa dibenga kuikala ne malu makole. Diakabi, bantu bapange bupuangane ba bungi kabena ne ngikadilu eu to. Yehowa utu uteleja bifukibua biende bia meji ne utu kabidi witaba ngenyi yabi padiyi kayiyi ishipa mikenji yende miakane. Ngikadilu eu udi kabidi uleja mudi Nzambi ne meji. Yakobo 3:17 udi wamba ne: “Meji adi afumina muulu . . . kaena ne malu makole.” Mmu mushindu kayi mudi Yehowa udi ne meji a bungi menemene muikale kayi ne malu makole? Bualu mmumanye mua kupita ne nsombelu yonso. Tuvuluke ne: dîna Yehowa didi ditulongesha mudiye ulua tshionso tshidiye musue kulua bua kukumbaja malu adiye mulongolole. (Ekesode 3:14) Bualu ebu kabuenaku buleja ne: mmumanye mua kupita ne nsombelu yonso ne kena ne malu makole anyi?

14, 15. Tshikena kumona tshia ditempu dia Yehowa dia mu diulu tshivua Yehezekele mumone tshidi tshitulongesha tshinyi bua bulongolodi bua Yehowa bua mu diulu? Mmunyi mudi bulongolodi ebu bushilangane ne malongolodi a pa buloba?

14 Kudi mvese mu Bible udi utuambuluisha bua kumona mudi Yehowa mumanye mua kupita ne nsombelu yonso. Muprofete Yehezekele wakamona tshikena kumona tshia tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa bua mu diulu budi buenza ne bifukibua bia mu nyuma. Wakamona ditempu dinene menemene anyi mashinyi adi Yehowa nkayende ulombola. Mushindu uvuawu enda ke uvua ukemesha bikole. Avua ne nkata minene ivua ne nseke inayi ne mêsu a bungi bua kumona miaba yonso ne bua kushintulula njila diakamue kabiyi bikengela imane anyi inyunguluke to. Ditempu dinene edi kadivua dienda bitekete bu mashinyi adi ne bujitu bua bungi, menza kudi bantu to. Divua dinyema bu mupenyi ne dikudimuka nansha mu ditumba dilulame. (Yehezekele 1:1, 14-28) Nunku, bulongolodi bua Yehowa mbumanye pabu mua kupita ne nsombelu yonso padi malu ashintuluka ne bilondeshile majinga adiku anu bu Yehowa udi ubulombola.

15 Bantu badi anu mua kuteta kuidikija mushindu wa kumanya mua kupita ne nsombelu yonso. Kadi misangu ya bungi, bantu ne malongolodi abu batu ne malu makole, ki mbamanye mua kupita bimpe ne dishintuluka dia nsombelu ne mua kuitaba ngenyi ya bakuabu. Tuangate tshilejilu etshi: bunene ne bukole budi nabu mazuwa manene adi ambula kasolonyi anyi kawulu kadi kambula majitu bidi mua kukemesha bantu bikole. Kadi bionso bibidi bidiku mua kushintulula diakamue njila padibi kumpala kua bualu kampanda anyi? Tshintu tshiotshi mu njanja kumpala kua kawulu kadi ne majitu a bungi, mbikole bua kushintululaku njila, ne mbikole bua kukimanyika musangu umue. Kawulu kadi ne majitu kadi mua kuenza kilometre mitue ku ibidi bua kuimanaku bobu bamane kukimanyika. Bia muomumue, mazuwa adi ambula kasolonyi adi mua kutungunuka ne lubilu luawu mutantshi wa kilometre mitue ku muanda mukulu bobu bamane kujima motere. Nansha bobu bashintulule mushindu udi motere unyunguluka, adi mua kutungunuka ne lubilu luawu mutantshi wa kilometre isatu. Ke mudibi kabidi bua malongolodi a bantu adi ashidisha malu ne kaayi itaba bua kushintuluka bipepele. Misangu ya bungi bua diditambisha, bantu batu babenga kushintuluka bua kumona mua kupita ne nsombelu mipiamipia. Bua dishidisha dia malu edi, malu a mpetu mmatue panshi ne mbulamatadi ya bungi mmikuluke. (Nsumuinu 16:18) Tudi ne disanka dia bungi bua kumanya ne: Yehowa kena mushindu eu to, nansha bulongolodi buende.

Mudi Yehowa uleja ne: kena ne malu makole

16. Mmunyi muvua Yehowa muleje mudiye kayi ne malu makole kudi Lota pavuaye usua kubutula Sodoma ne Amola?

16 Tukonkonone kabidi bualu bua dibutuka dia Sodoma ne Amola. Muanjelu wa Yehowa wakambila Lota ne bena mu dîku diende malu masunguluke a kuenza, bavua ne bua ‘kunyema ku mikuna.’ Kadi bualu ebu kabuvua busankishe Lota to. Wakasengelela Yehowa wamba ne: ‘Mukalenge wanyi kuenji nunku.’ Bu muvua Lota ne buôwa bua ne: yeye munyemene ku mikuna uvua mua kuya kufua, wakalomba bua anyemene ne bena mu dîku diende mu tshimenga tshia Soâ tshivua pabuipi apu. Kadi Yehowa uvua ne meji a kubutula tshimenga atshi. Lota kavua ne tshivuaye mua kumvuila buôwa to, bualu Yehowa uvua mua kumupandisha nansha ku mikuna. Nansha nanku, Yehowa wakitaba dilomba dia Lota, kubengaye bua kubutula tshimenga tshia Soâ. Muanjelu wakambila Lota ne: ‘Ngakuitabuja bualu ebu kabidi.’ (Genese 19:17-22) Yehowa uvua muleje mudiye kayi ne malu makole.

17, 18. Mmunyi muvua Yehowa muleje bena Ninewe muvuaye kayi ne malu makole?

17 Yehowa udi kabidi uleja mudiye kayi ne malu makole kudi muntu udi unyingalala ne muoyo mujima bua mibi yende padiye umufuila luse ne umuleja buakane. Tukonkonone tshivua tshienzeke pakatumaye muprofete Yona mu tshimenga tshia Ninewe tshivua tshiuwule tente ne malu mabi ne tshikisu. Pavua Yona unyunguluka mu misesu ya Niniwe, uvua umanyisha mukenji wa kudi Nzambi wa ne: mu matuku 40 nebabutule tshimenga tshinene atshi. Kadi malu akashintuluka bikole bia dikema, bualu bena Niniwe bakanyingalala bua mibi yabu!​—Yona, nshapita 3.

18 Patudi tufuanyikija tshivua Yehowa muenze ne tshivua Yona muenze mu bualu ebu, bidi bitupesha dilongesha. Mu bualu ebu, Yehowa kavua mulamate anu ku tshivuaye muambe, kadi wakadivuija Mubuikididianganyi wa mibi pamutu pa kuikala ‘muena mvita.’ * (Ekesode 15:3) Kadi Yona yeye wakashala mulamate ku tshivuaye mumanyishe ne kavua ne luse to. Pamutu pa kuidikija Yehowa udi kayi ne malu makole, wakenza malu bu kawulu kadi ne majitu anyi mazuwa adi ambula kasolonyi bitukadi batele. Uvua mumanyishe diakabi, ne diakabi ke divua ne bua kulua! Kadi ne lutulu luonso Yehowa wakapesha muprofete uvua kayi ne lutulu eu dilongesha dinene dia kubenga kuikala ne malu makole, kadi bua kuikala ne luse.​—Yona, nshapita 4.

Yehowa kena ne malu makole ne mmumanye malu atudi katuyi mua kukokesha

19. a) Bua tshinyi tudi ne bua kutuishibua ne: Yehowa kena ne malu makole ku tshidiye utekemena kutudi? b) Mmunyi mudi Nsumuinu 19:17 uleja ne: Yehowa udi Mfumu ‘muimpe udi kayi ne malu makole’ ne udi kabidi ne didipuekesha dia bungi?

19 Ndekelu wa bionso, Yehowa kena ne malu makole ku tshidiye mutekemene kutudi. Mukalenge Davidi wakamba ne: ‘Yeye udi mumanye buntu buetu, udi uvuluka ne: tudi dimfuenkenya.’ (Musambu 103:14) Yehowa udi utumvuila bua malu atudi katuyi mua kukokesha ne bua mapanga etu kutupita ne tuetu bine. Kena utulomba bua kuenza malu atudi katuyi mua kukokesha mua kuenza to. Bible udi uleja dishilangana didi pankatshi pa bamfumu badi “bimpe ne kabayi ne malu makole” ne aba badi ne “malu makole.” (1 Petelo 2:18) Yehowa yeye m’Mfumu wa mushindu kayi? Nsumuinu 19:17 udi wamba ne: ‘Udi ufuila mupele luse udi usombesha Yehowa bintu.’ Anu mfumu muimpe udi kayi ne malu makole ke udi mua kumona bualu buonso buimpe budibu benzela bapele. Kadi mvese eu udi uleja kabidi ne: Mufuki wa diulu ne buloba udi udimona bu muena dibanza kudi bantu badi benza malu a nunku adi aleja luse. Etshi ntshilejilu tshinene tshia didipuekesha.

20. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa udi uteleja masambila etu ne uandamuna?

20 Yehowa udi kabidi uleja mudiye ne bupole ne kayi ne malu makole kudi bantu bende lelu. Patudi tusambila ne ditabuja, udi ututeleja. Nansha mudiye kayi utuma banjelu bua kuyukila netu, katuena mua kuamba ne: kena wandamuna masambila etu to. Vuluka ne: pavua mupostolo Paulo mulombe bena Kristo nende bua ‘batungunuke ne kusambila’ bua apatuke mu buloko, wakamba kabidi ne: “Bua bampingaje kunudi lukasa.” (Ebelu 13:18, 19) Nunku masambila etu adi mua kusaka Yehowa bua kuenza bualu buvuaye pamuapa kayi mua kuenza bu tuetu katuyi bamulombe.​—Yakobo 5:16.

21. Ntshinyi tshitudi katuyi mua kuamba bua didipuekesha dia Yehowa?

21 Bushuwa, didipuekesha dia Yehowa, bupole buende, dijinga diende dia kuteleja, lutulu luende ne mudiye kayi ne malu makole kabiena biumvuija ne: Yehowa udi unyanga mikenji yende miakane to. Bamfumu ba bitendelelu bia bukua buena Kristo badi mua kuela meji ne: kabena ne malu makole bua mudibu bambila batendeledi babu malu adi abasankisha, kadi eku banyanga mikenji ya Yehowa idi itangila bikadilu. (2 Timote 4:3) Kadi tshilele tshia bantu tshia kushipa mikenji ku bukole bua kupeta tshintu kampanda katshiena tshipetangana ne dibenga kuikala ne malu makole dia Nzambi to. Yehowa udi wa tshijila, kena mua kunyanga mikenji yende miakane nansha kakese. (Lewitiki 11:44) Nunku, tunangayi ngikadilu wa Yehowa wa kubenga kuikala ne malu makole udi uleja mudiye udipuekesha. Kabienaku bitusankisha bua kumanya mudi Yehowa Nzambi udi ne meji a bungi kupita bakuabu mu diulu ne pa buloba, muikale kabidi ne didipuekesha dikole anyi? Kabienaku bitusankisha bua kusemena pabuipi ne Nzambi udi wenza malu adi akemesha, kadi muikale ne bupole, lutulu ne kayi ne malu makole anyi?

^ tshik. 3 Bafundi ba kale anyi basoferim bakashintulula mvese eu bua kuamba ne: Yelemiya ke uvua winama, ki n’Yehowa to. Bavua bela meji ne: kabivua bikumbane bua kuamba ne: Nzambi ke uvua muenze tshienzedi etshi tshia didipuekesha. Ke bualu kayi mu Bible ya bungi ki mbakudimune bimpe mvese mulenga eu to. Kadi mu Bible mukuabu mbakudimune mvese eu bimpe, bamba mudi Yelemiya wambila Nzambi ne: “Uvuluke, uvuluke, ne winame pa mutu panyi.”

^ tshik. 7 Bible mikuabu idi yakula bua “didipuekesha didi difumina ku meji” ne “kalolo kadi tshimanyinu tshia meji.”

^ tshik. 12 Bible udi uleja mudi lutulu kaluyi lupetangana ne diditambisha. (Muambi 7:8) Lutulu lua Yehowa ludi luleja kabidi mudiye ne didipuekesha.​—2 Petelo 3:9.

^ tshik. 18 Mbaleje mu Musambu wa 86:5 mudi Yehowa ‘muimpe ne musue kubuikidila bantu mibi.’ Pavuabu bakudimune Musambu eu mu tshiena Greke, tshiambilu tshia ‘musue kubuikidila bantu mibi’ tshivua tshikudimuna ne: epieikes anyi “kubenga kuikala ne malu makole.”