Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 21

Yezu udi uleja “meji a kudi Nzambi”

Yezu udi uleja “meji a kudi Nzambi”

1-3. Mmunyi muvua bena mutumba ba Yezu ba kale bamone malongesha ende? Ntshinyi tshivuabu kabayi bamanye bua bualu buende?

MBIPITSHILE bantu badi mu nsunagoga mutu. Mbamanye bimpe nsongalume udi kumpala kuabu ubalongesha. Nsongalume au n’Yezu. Mmukolele mu tshimenga tshiabu ne mmuenzamu mudimu wa mabaya munkatshi mua bidimu bia bungi. Pamuapa bamue ba kudibu mbasombele mu nzubu ivua Yezu muambuluishe bua kuibaka anyi badi mua kuikala badima ne nkasu ne mitshi ya bikokedi bivuaye mua kuikala muenze. * Kadi mmunyi muvuabu mua kumona malongesha a muena mabaya wa kale eu?

2 Bantu ba bungi bavua bamuteleja bavua bakema badiebeja ne: ‘Muntu eu mmupete meji a nunku kuepi?’ Bavua bamba kabidi ne: “Yeye ki mmuena mabaya anyi? Ki mmuana wa Mariya anyi?” (Matayi 13:54-58; Mâko 6:1-3) Bena mutumba ba Yezu ba kale aba bavua mua kuikala bamba ne: ‘Muena mabaya eu si mmuntu wa ku tuetu.’ Nansha muvua mêyi ende aleja mudiye ne meji, kabakamuitabuja to. Kabavua bamanye ne: mêyi a meji avuaye ubambila kaavua afumina kudiye to.

3 Kadi meji a Yezu avua afumina kuepi? Wakamba ne: “Malu andi ndongesha ki nganyi to, kadi nga udi muntume.” (Yone 7:16) Mupostolo Paulo wakaleja ne: Yezu ‘mmulue meji a kudi Nzambi kutudi.’ (1 Kolinto 1:30) Meji a Yehowa adi amuenekela kudi Muanende Yezu. Bualu ebu mbulelela, bualu Yezu wakamba ne: “Meme ne Tatu tudi tshintu tshimue.” (Yone 10:30) Tukonkonone mishindu isatu ivua Yezu muleje “meji a kudi Nzambi.”

Malu avuaye ulongesha

4. a) Mukenji wa Yezu uvua ne tshiena-bualu kayi? Bua tshinyi mukenji eu uvua ne mushinga? b) Bua tshinyi mibelu ya Yezu ivua anu mimpe ne yambuluisha bateleji bende?

4 Tshia kumpala, tumone malu avua Yezu ulongesha. Tshiena-bualu tshia mukenji wende tshivua “lumu luimpe lua Bukalenge.” (Luka 4:43) Mukenji eu uvua wa mushinga mukole bualu Bukalenge bua Nzambi buvua ne bua kubingisha bumfumu bua Yehowa ne kutuadila bantu mabenesha a kashidi. Pavua Yezu ulongesha, uvua kabidi upesha bantu mibelu ya meji ivua mua kubambuluisha mu nsombelu wa dituku dionso. Uvua mudileje muvuaye ‘Mufidi wa mibelu munene’ uvuabu balaye. (Yeshaya 9:6NW) Mmunyi muvua mibelu yende kayiyi mua kuikala mimpe? Uvua ne dimanya dia bungi dia Dîyi dia Nzambi ne dia disua diende, uvua mumanye kabidi tshidi bantu ne uvua mubanange bikole. Nunku, mibelu yende ivua anu mimpe ne ivua yambuluisha bateleji bende. Yezu uvua ne “mêyi a muoyo wa tshiendelele.” Bulelela, padi muntu ulonda mibelu yende, idi imufikisha ku lupandu.​—Yone 6:68.

5. Mmalu kayi avua Yezu muakule mu Muyuki wende wa pa mukuna?

5 Muyuki wa Yezu wa pa mukuna udi ne malongesha adi aleja meji a bungi avuaye nawu. Muyuki eu udi mu Matayi 5:3–7:27, ne uvua mua kuikala muenze minite 20 patupu. Kadi mibelu idimu idi ne mushinga wa bungi lelu anu muvuayi nawu pakayifilaye. Yezu uvua muambamu malu a bungi bu mudi: mushindu wa kuikala mu malanda mimpe ne bakuabu (5:23-26, 38-42; 7:1-512), mua kuikala ne bikadilu bimpe (5:27-32), ne mua kuikala ne nsombelu muimpe (6:19-24; 7:24-27). Yezu kavua anu muambile bateleji bende tshidi kuikala ne meji kumvuija, kadi uvua kabidi mubaleje tshidi meji pa kubumvuija, kubeleshisha meji ne kubapesha bijadiki.

6-8. a) Mmalu kayi avua Yezu muleje adi mua kutuambuluisha bua kuepuka tunyinganyinga? b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: mibelu ya Yezu idi ileja meji a muulu?

6 Tshilejilu, tukonkononayi mibelu ya Yezu idi mu Matayi 6, idi ileja mua kupita ne tunyinganyinga bua bintu bia ku mubidi. Yezu udi utubela ne: “Lekelayi kuditatshisha bua mioyo yenu ne: netudie tshinyi? Netunue tshinyi? Anyi bua mibidi yenu ne: netuvuale tshinyi?” (Mvese wa 25) Biakudia ne bia kuvuala mbintu bidi ne mushinga, ne ki mbibi bua muntu kuditatshisha bua kubipeta to. Kadi Yezu udi utuambila bua ‘kulekela kuditatshisha’ bua bintu bia nunku. * Bua tshinyi?

7 Tulondeshe ngelelu wa meji wa Yezu udi utuisha bantu. Bu mudi Yehowa mutupeshe muoyo ne mubidi, kenaku ne bukokeshi bua kutupesha biakudia bua kudisha muoyo wetu ne bilamba bua kuvuadika mubidi wetu anyi? (Mvese wa 25) Bikala Nzambi udisha nyunyi ne uvuadika bimpe bilongo, netuambe bishi bua bantu badi bamutendelela? (Mvese wa 26,, 28-30) Bua tshinyi kudisamisha mutu bua tshianana? Tunyinganyinga tuetu katuena mua kulepesha muoyo wetu nansha kakese. * (Mvese wa 27) Mmunyi mutudi mua kuepuka tunyinganyinga? Yezu udi utuambila bua kutungunuka ne kuteka ntendelelu wa Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Bantu badi benza nunku badi mua kutuishibua ne: Tatu wabu wa mu diulu ‘neabasakidile’ bintu bionso bidibu nabi dijinga ku dituku ne ku dituku. (Mvese wa 33) Bua kujikija, Yezu udi ufila mubelu muimpe wa dikema wa kutangila anu ntatu ya dituku ditudi. Bua tshinyi kusakidila tunyinganyinga tua makelela ku tua lelu? (Mvese 34) Bua tshinyi kusamisha mutu bua malu adi imue misangu kaayi mua kuenzeka? Kutumikila mibelu ya meji eyi kudi mua kutuepula bikole ku ntatu idi ifumina ku tunyinganyinga tua malu a pa buloba ebu.

8 Bidi biumvuika patoke ne: nansha mukadi mibelu ya Yezu mienze bidimu bitue ku 2000, idi ne mushinga wa bungi lelu anu muvuayi nawu dîba tshivuaye muyifile. Etshi ki ntshijadiki tshidi tshileja ne: uvua ne meji a muulu anyi? Mibelu idi ifumina kudi bantu nansha yoyi mimpe bishi, itu ifika ku dijika mushinga wayi, ne badi bayishintulula anyi bapingaja mikuabu pa muaba wayi. Kadi nansha mukadi bidimu bia bungi bipite, malongesha a Yezu atshidi anu ne mushinga ne ambuluisha. Bualu ebu kabuena mua kutukemesha to, bualu Mufidi wa mibelu munene eu uvua “wamba mêyi a Nzambi”.​—Yone 3:34.

Mushindu uvuaye ulongesha

9. Ntshinyi tshivua basalayi bakuabu bambe bua mushindu wa Yezu wa kulongesha? Bua tshinyi tudi tuamba ne: kabavua banekeshe?

Tshibidi, Yezu uvua muleje meji a Nzambi mu mushindu uvuaye ulongesha. Musangu mukuabu, basalayi bakuabu bavuabu batume bua kumukuata bakapingana bianza bitupu bamba ne: “Katshia katuena banji kumvua muntu wakula bu muntu au to.” (Yone 7:45, 46) Basalayi aba kabavua banekeshe to. Ku bantu bonso bavua ne muoyo kale too ne lelu, anu Yezu uvua “wa muulu” ke uvua ne dimanya ne dijingulula dia malu didi mua kutuambuluisha. (Yone 8:23) Uvua ulongesha mu mushindu uvua muntu mukuabu kayi mua kulongesha. Tumonayi mishindu ibidi ivua Mulongeshi eu wa meji ulongesha.

“Misumba ya bantu yakakema bikole bua mushindu uvuaye ulongesha”

10, 11. a) Bua tshinyi mushindu uvua Yezu ulongesha ne bilejilu udi utukemesha? b) Ntshilejilu kayi tshidi tshileja muvua nsumuinu yambuluisha bantu bua kumvua malongesha a Yezu bimpe?

10 Uvua ufila bilejilu mu mushindu muimpe. Bible udi wamba ne: ‘Yezu wakambila bantu malu mu bilejilu. Kavua mua kubambila bualu kayi mufile tshilejilu nansha.’ (Matayi 13:34) Mushindu uvua Yezu wangata malu a mu nsombelu wa dituku dionso bua kulongesha nawu bantu bulelela udi utukemesha bikole. Bateleji bende bavua bamona misangu ya bungi bilejilu bia malu avua Yezu wakula bu mudi: babidime bakuna maminu, bakaji benza mampa, bana banaya mu bisalu, balobi bela tupamba, balami ba mikoko bakeba mukoko mujimine. Padibu balongesha bulelela ne malu adi bantu bibidilangane nawu, bulelela ebu budi bulenga lukasa muntu, ne bushala bikole mu lungenyi ne muoyo wende.​—Matayi 11:16-19; 13:3-8, 33, 47-50; 18:12-14.

11 Misangu ya bungi Yezu uvua ulongesha ne nsumuinu mîpi muvuaye upatuila malongesha a mu nsombelu ne a mu nyuma. Bu mudi nsumuinu mikale mipepele bua kukuata ne kuvuluka kupita ngenyi ya bungi, nsumuinu ivua Yezu ulongesha nayi ivua yambuluisha bantu bua kukuata malongesha ende. Mu nsumuinu ya bungi, Yezu uvua ufuanyikija Tatuende mu mushindu uvua bantu kabayi mua kupua muoyo lukasa. Tshilejilu, kakuena muntu udi kayi mua kumvua dilongesha didi mu lusumuinu lua muana mujimine, didi dileja ne: Yehowa neumvuile muntu udi mupambuke ne udi unyingalala luse, ne neamuitabe tshiakabidi.​—Luka 15:11-32.

12. a) Mmushindu kayi uvua Yezu wela nkonko pavuaye ulongesha? b) Mmushindu kayi uvua Yezu mupuwishe bantu bavua badiebeja bua bukokeshi buvuaye nabu?

12 Uvua wela nkonko bimpe. Yezu uvua wela nkonko bua kuambuluisha bateleji bende bua bafike ku nkomenu kampanda, ku dikonkonona tshidi tshibasaka bua kuenza bualu kampanda anyi kuangata mapangadika kansanga. (Matayi 12:24-30; 17:24-27; 22:41-46) Pavua bamfumu ba bitendelelu badiela nkonko bua bukokeshi buvua Nzambi mupeshe Yezu, Yezu wakabebeja ne: “Dibatiza dia Yone divua difume mu diulu anyi kudi bantu?” Bu muvua lukonko elu lubasamishe mutu, bakatuadija kuelangana meji munkatshi muabu ne: “Tuetu bambe ne: ‘Mmu diulu,’ neatuambile ne: ‘Bua tshinyi kanuvua bamuitabuje?’ Kadi tuetu bambe ne: ‘Nkudi bantu,’ tudi ne bua kutshina bantu, bualu bonso badi bitabuja ne: Yone uvua muprofete.” Ndekelu wa bionso, bakamuandamuna ne: “Katuena bamanye to.” (Mâko 11:27-33; Matayi 21:23-27) Ku diambuluisha dia lukonko lupepele elu tshianana, Yezu wakabapuwisha ne kuela lubombo luvua munda muabu patoke.

13-15. Mmunyi mudi tshilejilu tshia muena Samaleya wa luse tshileja meji a Yezu?

13 Imue misangu Yezu uvua ufila bilejilu bikale ne nkonko ivua isaka bantu bua kuela meji. Pavua mumanyi kampanda wa mikenji muebeje Yezu bua kumanya tshivuaye mua kuenza bua kupeta muoyo wa tshiendelele, Yezu wakakula bua mikenji ya Mose ivua ilomba bua kunanga Nzambi ne muntu netu. Bu muvua muntu eu musue kudileja muvuaye muakane, wakebeja Yezu ne: ‘Muntu nanyi nnganyi?’ Yezu wakamuandamuna ne tshilejilu kampanda. Muena Yuda mukuabu uvua wenza luendu nkayende pavuaye mukuluke mu bianza bia bivi, kumushiyabu mufue tshipuka. Bena Yuda babidi bakapita muaba uvuaye, wa kumpala uvua muakuidi ne mukuabu uvua muena Lewi. Bubidi buabu kabakatangila bualu buende. Kadi pashishe muena Samaleya mukuabu wakafika muaba au. Luse luakamukuata, kutuadijaye kuondopa mputa ya muntu au ne kuyaye nende ku nzubu wa tshilala benyi kuvuaye mua kuikisha bua kumvua bimpe. Ku ndekelu kua muyuki eu, Yezu wakebeja muntu uvua mumuele lukonko ne: “Buebe wewe, nnganyi wa ku bantu basatu aba udi mudivuije muinende wa muntu uvua mukuluke mu bianza bia bivi?” Muntu eu uvua muenzejibue bua kumuandamuna ne: “Mmuntu uvua mumumvuile luse.”​—Luka 10:25-37.

14 Mmunyi mudi tshilejilu etshi tshileja mudi Yezu ne meji? Mu matuku a Yezu, bena Yuda bavua bangata anu bantu bavua balonda bilele biabu bu ‘muntu nabu,’ kadi kabavua bangata bena Samaleya nanku to. (Yone 4:9) Bu Yezu muleje mu muyuki wende ne: muena Samaleya ke uvuabu bambuluishe kudi muena Yuda, uvuaku mua kushintula lungenyi lua kansungasunga lua muntu au anyi? Ke bualu kayi ne meji onso, Yezu wakakula bua muena Samaleya wambuluisha muena Yuda. Tangila kabidi lukonko luvua Yezu muele ku ndekelu kua muyuki eu. Uvua mushintulule mushindu uvua bantu bumvua tshiambilu “muntu nanyi.” Mu kuamba kuimpe, mumanyi wa mikenji uvua muebeje ne: ‘Nnganyi undi ne bua kuleja dinanga dia buwetu?’ Kadi Yezu yeye wakamuebeja ne: “Buebe wewe, nnganyi wa ku bantu basatu aba udi mudivuije muinende wa muntu?” Yezu kavua mukoke ntema ya bantu pa muntu uvuabu bambuluishe to, kadi uvua mukoke ntema yabu pa muena Samaleya uvua muleje bulenga. Muntu netu mulelela ngewu udi ukeba mishindu ya kuleja bakuabu dinanga kayi utangila tshisamba tshiabu to. Yezu uvua muleje bualu ebu mu mushindu muimpe.

15 Kabienaku bikemesha bua muvua bantu bakema bua ‘mushindu uvua Yezu ulongesha’ ne badiumvua bakokibue kudiye anyi? (Matayi 7:28, 29) Dikuabu dituku, “tshisumbu tshinene tshia bantu” tshiakashala nende bua matuku asatu kabayi ne biakudia.​—Mâko 8:1, 2.

Nsombelu wende

16. Mmushindu kayi uvua Yezu “muleje” ne: meji a Nzambi ke avua amulombola?

16 Bualu buisatu budi buleja muvua Yezu ne meji a Yehowa, nnsombelu wende. Meji adi amuenekela mu malu adi muntu wenza. Muyidi Yakobo wakebeja ne: “Nnganyi wa munkatshi muenu udi ne meji?” Pashishe yeye nkayende wakandamuna lukonko luende elu ne: “Bikadilu biende bimpe bileje bualu ebu.” (Yakobo 3:13, The New English Bible) Bikadilu bia Yezu bivua ‘bileja’ ne: meji a Nzambi ke avua amulombola. Tumonayi muvuaye muleje meji mu nsombelu wende ne mu malu avuaye wenzela bakuabu.

17. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu uvua ne nkatshinkatshi mu nsombelu wende?

17 Ukadiku mumone ne: bantu badi kabayi ne ngelelu wa meji muimpe batu banekesha malu anyi? Eyowa, bua kuikala ne nkatshinkatshi bidi bikengela kuikala ne meji. Yezu uvua ne nkatshinkatshi bualu uvua ne meji a Nzambi. Uvua uteka malu a mu nyuma kumpala kua malu onso mu nsombelu wende. Uvua udifila bikole mu mudimu wa kuyisha lumu luimpe. Wakamba ne: “Ke tshimvua muluile.” (Mâko 1:38) Kavua uteka bintu bia ku mubidi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende to, ne bidi bimueneka ne: uvua ne bintu bikese bia ku mubidi. (Matayi 8:20) Kadi kavua udikengesha to. Anu bu Tatuende “Nzambi wa disanka,” Yezu uvua pende muntu wa disanka ne uvua usankisha bakuabu. (1 Timote 1:11; 6:15) Pavuaye mubuele mu tshibilu tshia dibaka, tshibilu tshivua ne mizike, misambu ne masanka, kavua mutshinyangakaje to. Pavua mvinyo mujike, wakandamuna mâyi kuluawu mvinyo muimpe ‘udi asankisha mutshima wa muntu.’ (Musambu 104:15; Yone 2:1-11) Yezu uvua witaba pavua bantu bamubikila bua kudia, ne uvua utamba kuyisha misangu ayi.​—Luka 10:38-42; 14:1-6.

18. Mmunyi muvua Yezu muleje meji mimpe mu malu avuaye muenzele bayidi bende?

18 Yezu uvua uleja meji mimpe mu malu avuaye wenzela bakuabu. Bu muvuaye mumanye bimpe tshidi bantu, uvua ne mmuenenu muimpe bua bayidi bende. Uvua mumanye bimpe ne: kabavua bapuangane to. Kadi uvua umona ngikadilu yabu mimpe. Uvua mumone malu avua bantu bavua Yehowa mukoke aba mua kuenza. (Yone 6:44) Nansha muvuabu benza bilema, Yezu uvua anu ubeyemena. Bua kuleja muvuaye weyemena bayidi bende, wakabapesha bujitu bunene. Wakabapesha mudimu wa kuyisha lumu luimpe ne uvua mutuishibue ne: bavua ne bua kuwenza bimpe. (Matayi 28:19, 20) Mukanda wa Bienzedi udi uleja ne: bakakumbaja ne lulamatu luonso mudimu uvuaye mubalombe bua kuenza. (Bienzedi 2:41, 42; 4:33; 5:27-32) Bushuwa, Yezu uvua ne meji pavuaye mubeyemene.

19. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua “mupole malu ne mupuekele mu mutshima”?

19 Anu muvua Nshapita wa 20 muleje, Bible udi uleja mudi didipuekesha ne bupole bipetangana ne meji. Bulelela, Yehowa udi ufila tshilejilu tshimpe tshitambe mu bualu ebu. Kadi netuambe tshinyi bua Yezu? Bidi bitukolesha ku muoyo bua kumona muvua Yezu wenzela bayidi bende malu ne didipuekesha. Bu muvuaye mupuangane, uvua mupite bayidi bende. Kadi kavua ubapetula to. Kavua musue kubaleja ne: bavua bapuekele kudiye anyi kabavua mua kuenza bivuaye ubalomba to. Kadi uvua ubumvuila mu malu avuabu kabayi bakokesha mua kuenza ne uvua ne lutulu pavuabu benza bilema. (Mâko 14:34-38; Yone 16:12) Bidi ne mushinga bua kumanya ne: nansha bana bavua badiumvua bimpe ku luseke lua Yezu. Kakuyi mpata, bavua basue kuikala nende bualu bavua bamona ne: uvua “mupole malu ne mupuekele mu mutshima.”​—Matayi 11:29; Mâko 10:13-16.

20. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: kavua ne malu makole mu bualu bua mukaji wa tshisamba tshikuabu uvua ne muanende wa bakaji muikale ne demon?

20 Yezu uvua muleje didipuekesha dia buena dia Nzambi mu mushindu mukuabu munene. Kavua ne malu makole, anyi wimanyina anu pa tshivuaye wamba to. Uvua uleja luse pavuabi bikengela. Tshilejilu, vuluka dîba divua mukaji wa tshisamba tshikuabu mumulombe bua kuondopa muanende wa bakaji uvua ne demon. Mu mishindu isatu, Yezu wakamuleja ne: kavua musue kumuambuluisha. Mushindu wa kumpala, wakabenga kumuandamuna; muibidi, wakamuambila patoke ne: bavua bamutume bua bena Yuda, ki mbua bantu ba bisamba bikuabu to; muisatu, wakamupesha tshilejilu bua kumuleja bualu bumue bumue abu mu mushindu muimpe. Kadi mukaji eu wakasuminyina, uleja muvuaye ne ditabuja dia dikema. Tshiakenza Yezu ntshiyi? Wakenza tshivuaye kayi musue kuenza atshi. Wakuondopa muana wa mamu au. (Matayi 15:21-28) Ki ntshijadiki tshia didipuekesha anyi? Katupu muoyo ne: didipuekesha didi difumina ku meji mimpe.

21. Bua tshinyi tudi ne bua kuditatshisha bua kuidikija bumuntu bua Yezu, ngakuilu wende ne mushindu wende wa dienza malu?

21 Tudi ne bua kuikala ne dianyisha dia bungi bua mushindu udi Evanjeliyo mituleje mêyi ne bienzedi bia muntu wa meji a bungi wa katshia ne katshia. Katupu muoyo ne: Yezu uvua widikija Tatuende bimpe mu malu onso. Tuetu tuidikija bumuntu buende, ngakuilu wende ne mushindu wende wa dienza malu, netupete meji a muulu. Mu nshapita udi ulonda, netumone mutudi mua kuleja meji a Nzambi mu malu atudi tuenza.

^ tshik. 1 Mu bikondo bivuabu bafunda Bible, bena mabaya bavua bambuluisha mu dibaka nzubu, mu dienza bintu bia mu nzubu anyi bintu bia kudima nabi. Justin wakafunda bua Yezu mu bidimu bia lukama ne: “Pavuaye munkatshi mua bantu, uvua wenza bintu bia mabaya bu mudi: nkasu ne mitshi ya bikokedi.”

^ tshik. 6 Muaku wa pa muanda wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kuditatshisha” udi umvuija “kuikala ne ditanaji mu lungenyi.” Anu mudibu benze nawu mudimu mu Matayi 6:25, muaku eu udi uleja ditshina didi dipesha muntu ditanaji anyi didi ditapulula meji ende, dimujimijila disanka.

^ tshik. 7 Makebulula adi bena sianse benze adi aleja ne: tunyinganyinga tukole ne dibungama bidi mua kutupetesha masama a muoyo ne masama makuabu a bungi adi mua kukepesha matuku etu a muoyo.