Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 22

Ani ‘Nilee ni Jɛ Ŋwɛi lɛ” Miitsu Nii yɛ Oshihilɛ Mli?

Ani ‘Nilee ni Jɛ Ŋwɛi lɛ” Miitsu Nii yɛ Oshihilɛ Mli?

1-3. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Salomo jie nilee ni ekaaa kpo yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etsu abifao ko hepelemɔ he naagba ko he nii lɛ mli? (b) Mɛni Yehowa ewo shi akɛ ebaaha wɔ, ni mɛɛ sanebimɔi teɔ shi?

 EJI sane ko ni mli wa waa—yei enyɔ miipele abifao ko he. Yei lɛ yɛ shia kome mli, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ fɔ́ binuu, ni gbii enyɔ ko pɛ fo amɛteŋ. Abifabii lɛ ateŋ mɔ kome egbo, ni amrɔ nɛɛ yei lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ miikɛɛ akɛ lɛ ebi ji abifao ni hiɛ kã lɛ. a Anáaa mɔ ko kwraa ni baaye nɔ ni eba lɛ he odase. Eka shi faŋŋ akɛ, akwɛ sane lɛ yɛ kojomɔhe bibioo ko mli, shi anyɛɛɛ ana naa. Yɛ naagbee lɛ, akɛ naataamɔ lɛ tee Salomo, ni ji Israel maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ. Ani ebaanyɛ eha anɔkwale lɛ aje kpo?

2 Yɛ be mli ni Salomo ebo yei lɛ atoi saŋŋ beni amɛtaa saji anaa lɛ sɛɛ lɛ, ebi ni ayakɔ klante abaha lɛ. Kɛkɛ ni ekɛ famɔ ha, tamɔ nɔ ni ekpɛ eyiŋ diɛŋtsɛ yɛ he akɛ, akɛ klante lɛ aja gbekɛ lɛ mli enyɔ, ní akɛ fã aha yei lɛ ateŋ mɔ kome, kɛ fã kroko lɛ hu kɛha mɔ kroko lɛ. Oyá nɔŋŋ kɛkɛ ni mɔ ni ji abifao lɛ nyɛ diɛŋtsɛ lɛ kpa maŋtsɛ lɛ fai ní ekɛ abifao lɛ—ni ji ebi ni esumɔɔ lɛ waa lɛ—aha yoo kroko lɛ. Shi yoo kroko lɛ tee nɔ ema nɔ mi doo akɛ aja gbekɛ lɛ mli enyɔ aha amɛ. Salomo ná ele anɔkwale lɛ. Ele bɔ ni yoofɔyoo yɔɔ musuŋtsɔlɛ diɛŋtsɛ kɛha lɛ diɛŋtsɛ emusuŋ bi lɛ, ni ekɛ nakai nilee lɛ tsu nii ni ekɛna naataamɔ lɛ naa. Bo diɛŋtsɛ feemɔ bɔ ni nyɛ lɛ tsui nyɔ emli waa, beni Salomo kɛ abifao lɛ ha lɛ ní ekɛɛ akɛ: “Lɛ ji enyɛ” lɛ he mfoniri okwɛ.—1 Maŋtsɛmɛi 3:16-27.

3 Nilee ní ekaaa nɛ, aloo jeee nakai? Beni gbɔmɛi lɛ nu bɔ ni Salomo tsu sane lɛ he nii eha lɛ, amɛnaa kpɛ amɛhe waa, “ejaakɛ amɛna akɛ Nyɔŋmɔ nilee yɛ emli.” Hɛɛ, Salomo nilee lɛ ji nikeenii ni jɛ ŋwɛi. Yehowa ha lɛ “tsui ni le nii ni yooɔ sane sɛɛ hu.” (1 Maŋtsɛmɛi 3:12, 28) Shi wɔ hu? Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Hɛɛ, ejaakɛ Salomo ŋma yɛ mumɔ naa akɛ: “Yehowa haa aleɔ nii.” (Abɛi 2:6) Yehowa ewo shi akɛ ebaaha mɛi ni kɛ anɔkwayeli taoɔ nilee—ni ji nyɛ́ ní anyɛɔ akɛ ŋaalee, sane shishinumɔ, kɛ sɛɛyoomɔ tsuɔ nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ—anine ashɛ nɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔnyɛ wɔná nilee ni jɛ ŋwɛi? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli?

“Otao Nilee”—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

4-7. Mɛni ji taomɔ nii ejwɛ ni he hiaa kɛha nilee námɔ?

4 Ani esa akɛ wɔná sɛɛyoomɔ kpele, loo wɔfee mɛi ni le woloŋ waa dani wɔnine ashɛ nilee ní jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nɔ? Dabi. Yehowa miisumɔ ni eha wɔ enilee lɛ eko, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔjɛ kɛ bɔ ni wɔ woloŋlee ji ha. (1 Korintobii 1:26-29) Shi esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ lɛ klɛŋklɛŋ, ejaakɛ Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔtao nilee.’ (Abɛi 4:7) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

5 Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔshe Nyɔŋmɔ gbeyei. Abɛi 9:10 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji nilee shishijee [“klɛŋklɛŋ nifeemɔ ni haa anáa nilee,” The New English Bible].” Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ji anɔkwa nilee shishitoo nɔ̃. Mɛni hewɔ? Kaimɔ akɛ nilee kɔɔ nyɛ́ ní anyɛɔ akɛ ŋaalee tsuɔ nii yɛ omanyeyeli mli lɛ he. Ákɛ aaashe Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ wɔhe akpokpo yɛ ehe kɛ ŋmiŋmi, shi moŋ ni wɔkoto shi yɛ ehiɛ yɛ gbeyeishemɔ, bulɛ, kɛ hekɛnɔfɔɔ mli. Gbeyeishemɔ ni tamɔ nɛkɛ haa mɔ hewalɛ ni ekanyaa mɔ waa hu. Etsirɛɔ wɔ ni wɔhaa wɔshihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ egbɛ̀i ahe nilee ni wɔyɔɔ lɛ kpãa gbee. Gbɛ ko bɛ ni nilee yɔɔ mli fe enɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɔ, ejaakɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ kɛ sɛɛnamɔ ni hi fe fɛɛ bahaa mɛi ni kɛtsuɔ nii lɛ be fɛɛ be.

6 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔhiɛ akã shi. Anyɛŋ aná nilee ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ kɛji anáaa heshibaa kɛ hiɛshikamɔ. (Abɛi 11:2) Mɛni hewɔ? Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi ní wɔhiɛ kã shi lɛ, ehaa wɔsumɔɔ ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔleee nɔ fɛɛ nɔ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ jeee be fɛɛ be wɔsusumɔi feɔ nɔ ni ja, ni wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ ehe miihia ni wɔle bɔ ni Yehowa susuɔ saji ahe ehaa. Yehowa ‘kuɔ hewolɔi anaa,’ shi enáa he miishɛɛ akɛ eeeha mɛi ni amɛyɔɔ heshibaa tsui lɛ aná nilee.—Yakobo 4:6.

Kɛ́ wɔmiitao ni wɔná nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ atao esɛɛgbɛ

7 Oti ni ji etɛ ni he hiaa waa ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ kasemɔ. Yehowa ejie enilee lɛ kpo yɛ e-Wiemɔ lɛ mli. Kɛ́ wɔmiitao ni wɔnine ashɛ nakai nilee lɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ atao sɛɛgbɛ. (Abɛi 2:1-5) Taomɔ nii ni ji ejwɛ ji sɔlemɔ. Kɛ́ wɔkɛ anɔkwayeli bi Nyɔŋmɔ nilee lɛ, no lɛ ebaaha wɔná aahu kɛteke nɔ. (Yakobo 1:5) Ebaaha wɔsɔlemɔi ni wɔkɛbiɔ emumɔ lɛ yelikɛbuamɔ lɛ ahetoo. Ni emumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnine ashɛ jwetrii ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli, ní baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna naagbai anaa, ní wɔtsi wɔhe kɛjɛ oshara he, ní wɔfee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli lɛ anɔ.—Luka 11:13.

8. Kɛji wɔná nilee ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaje kpo faŋŋ yɛ?

8 Taakɛ wɔkadi yɛ Yitso 17 lɛ, anyɛɔ akɛ Yehowa nilee lɛ tsuɔ nii. No hewɔ lɛ, kɛji wɔná nilee ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ ebaaje kpo faŋŋ yɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ mli. Kaselɔ Yakobo tsɔɔ bɔ ni yibii ni ŋwɛi nilee woɔ lɛ ji lɛ mli, beni eŋma akɛ: “Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, tsutsu lɛ ehe tse, no sɛɛ lɛ ehe jɔ, ehiɛ kã shi, eboɔ toi, eyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ yibii kpakpai, ejeee ŋwane, efeee osato.” (Yakobo 3:17) Yɛ be mli ni wɔsusuɔ ŋwɛi nilee lɛ fãi srɔtoi nɛɛ eko fɛɛ eko he lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ, ‘Ani nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ miitsu nii yɛ mishihilɛ mli?’

“Ehe Tse, No Sɛɛ lɛ Ehe Jɔ”

9. Ákɛ mɔ he aaatse lɛ tsɔɔ mɛni, ni mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ akɛ hetsemɔ ji nilee sui ni ato naa lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ?

9 “Tsutsu lɛ ehe tse.” Ní mɔ ko he aaatse lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ krɔŋŋ ni muji ko bɛ ehe jeee yɛ kponɔgbɛ kɛkɛ, shi moŋ yɛ mligbɛ hu. Biblia lɛ kɛ nilee toɔ tsui lɛ he, shi nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ nyɛŋ abote tsui ní susumɔi, akɔnɔi, kɛ henumɔi fɔji ebule lɛ lɛ mli. (Abɛi 2:10; Mateo 15:19, 20) Shi, kɛ́ wɔtsui mli tse—ní tsɔɔ akɛ, emli tse kɛyashi he ni adesai ní yeee emuu lɛ baanyɛ lɛ—no lɛ ebaaha ‘wɔwii efɔŋ ni wɔfee ekpakpa.’ (Lala 37:27; Abɛi 3:7) Ani ejeee nɔ ni sa akɛ hetsemɔ ji nilee sui ni ato naa lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ? Ejaakɛ, kɛ́ wɔhe tseee yɛ jeŋba mli kɛ mumɔŋ fɛɛ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ sui krokomɛi ni eshwɛ lɛ akpo lɛɛlɛŋ lɛ?

10, 11. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔfee mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ lɛ? (b) Kɛji onu he akɛ ofee onaanyo jálɔ ko dɔlɛ nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ojie ohe kpo akɛ oji mɔ ko ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

10 “No sɛɛ lɛ ehe jɔ.” Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔdiɔ toiŋjɔlɛ, ni ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ eko lɛ sɛɛ. (Galatabii 5:22) Ehaa wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔkafite “hejɔlɛ kpãa” ní feɔ Yehowa webii fɛɛ ekome lɛ. (Efesobii 4:3) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ hu ní wɔɔnyɛ koni wɔha toiŋjɔlɛ aba ekoŋŋ kɛji nɔ ko fite lɛ. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛhia shi yɛ hejɔlɛ mli, ni suɔmɔ kɛ hejɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ nyɛ aaahi shi.” (2 Korintobii 13:11) Bei abɔ ni wɔyaa nɔ wɔhiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ, toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ hu kɛ wɔ aaahi shi. Bɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi jálɔi yeɔ haa lɛ kɛ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ yɛ tsakpaa kpaakpa. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie wɔhe kpo akɛ mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.

11 Kɛji onu he akɛ ofee onaanyo jálɔ ko dɔlɛ nii lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Yesu kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ní oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ní okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha.” (Mateo 5:23, 24) Obaanyɛ okɛ nakai ŋaawoo lɛ atsu nii kɛtsɔ hegbɛ ni oooŋɔ ni oya onyɛmi lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ. Kɛ mɛɛ yiŋtoo? Kɛ yiŋtoo akɛ okɛ lɛ ‘yaakpata.’ b Dani obaanyɛ ofee nakai lɛ, ehe baahia ni okpɛlɛ nɔ akɛ óye ehenumɔi awui, shi jeee ni oooku ohiɛ ofɔ̃ enɛ nɔ. Kɛ́ otee eŋɔɔ kɛ oti ni ma ohiɛ akɛ obaasaa nyɛteŋ toiŋjɔlɛ lɛ ni nyɛha nakai su lɛ ahi shi daa lɛ, no lɛ nyɛbaanyɛ nyɛsaa naagba ni ba lɛ, ni abaanyɛ akɛ faikpamɔi ni sa lɛ aha, koni anyɛ ajie eshaifaa kpo atsɔɔ. Kɛ́ oŋɔ hegbɛ lɛ akɛ obaaya ni oyabɔ mɔdɛŋ ni oha toiŋjɔlɛ aba lɛ, otsɔɔ akɛ nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ ji nɔ ni kudɔɔ bo.

“Ehiɛ Kã Shi, Ebɔo Toi”

12, 13. (a) Mɛni ji wiemɔ ní atsɔɔ shishi yɛ Yakobo 3:17 lɛ akɛ “ehiɛ kã shi” lɛ shishinumɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie lɛ kpo faŋŋ akɛ wɔhiɛ kã shi?

12 “Ehiɛ kã shi.” Ákɛ aaafee hiɛshikalɔ lɛ tsɔɔ mɛni? Taakɛ woloŋlelɔi tsɔɔ lɛ, shishijee Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Yakobo 3:17 lɛ akɛ “ehiɛ kã shi” lɛ shishitsɔɔmɔ wa. Wiemɔi ashishitsɔɔlɔi kɛ wiemɔi tamɔ “ehe jɔ,” “etoɔ etsui shi,” kɛ “enuɔ he ehaa mɔ” etsu nii. Nakai ŋmalɛ lɛ he shishigbɛ niŋmaa ko ni yɔɔ New World Translation lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “eŋmɛɛɔ sane he.” Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie lɛ kpo faŋŋ akɛ nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ fã nɛɛ miitsu nii yɛ wɔmli?

13 Filipibii 4:5 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛmlijɔlɛ lɛ nyɛhaa gbɔmɛi fɛɛ alea!” Shishitsɔɔmɔ kroko ko kaneɔ akɛ: “Nyɛnáa gbɛi kpakpa akɛ mɛi ni mli jɔ.” (The New Testament in Modern English, ni J. B. Phillips ŋma lɛ) Kadimɔ akɛ ejeee nɔ ni kɔɔ bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔnaa wɔhe lɛ he titri; eji nɔ ni kɔɔ bɔ ni mɛi krokomɛi naa wɔ amɛhaa, bɔ ni ale wɔ aha lɛ he titri. Gbɔmɔ ni hiɛ kã shi lɛ efeee shɛii yɛ mla ko mli nibii fɛɛ he fitsofitso, loo ní aaafee nii yɛ bɔ ni etaoɔ lɛ lɛ pɛ naa. Shi moŋ, esumɔɔ ni ebo mɛi krokomɛi atoi, ni kɛ́ esa nakai lɛ, eŋmɛɔ gbɛ ni afeɔ bɔ ni amɛtaoɔ lɛ. Ehe jɔ hu, ni ebɛ basabasa loo shɛii, yɛ bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi yeɔ ehaa lɛ mli. Eyɛ mli akɛ enɛ he miihia kɛha Kristofoi fɛɛ moŋ, shi ehe miihia waa kɛha mɛi ní sɔmɔɔ akɛ onukpai lɛ titri. Mlijɔlɛ gbalaa mɛi kɛbɛŋkɛɔ mɔ, ni ehaa anyɛɔ abɛŋkɛɔ onukpai lɛ. (1 Tesalonikabii 2:7, 8) Wɔ fɛɛ wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ, ‘Ani ale mi akɛ mɔ ko ni nuɔ nii ahe ehaa mɔ, eŋmɛɛɔ sane he, ni ehe jɔ?’

14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie lɛ kpo faŋŋ akɛ ‘wɔboɔ toi’?

14 “Eboɔ toi.” Anaaa Hela wiemɔ ní atsɔɔ shishi akɛ “eboɔ toi” lɛ yɛ he ko he ko dɔŋŋ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Taakɛ woloŋlelɔ ko tsɔɔ mli lɛ, akɛ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ “fɔɔ nitsumɔ kɛkɔɔ asraafoi atsɔsemɔ he.” Ehiɛ jwɛŋmɔ ni tsɔɔ “mɔ ni yiŋkɔnemɔ yɔɔ mlɛo” kɛ “mɔ ni baa ehe shi.” Mɔ ko ni nilee ní jɛ ŋwɛi lɛ kudɔɔ lɛ lɛ jɛɔ esuɔmɔ mli ebaa ehe shi ehaa nɔ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ lɛ. Ejeee mɔ ko ni ale lɛ akɛ mɔ ni kpɛɔ eyiŋ, ni ekpɛlɛɛɛ ni anɔkwa saji ni kɛ eyiŋkpɛɛ lɛ kpãaa gbee lɛ náa enɔ hewalɛ. Shi moŋ, ehe feɔ oya akɛ eeetsake kɛji atsɔɔ lɛ Ŋmalɛ mli odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ, ní tsɔɔ akɛ ekɔ shidaamɔ ni ejaaa, aloo ákɛ tɔmɔ yɛ bɔ ni emu sane naa eha lɛ he lɛ. Ani nakai ji bɔ ni mɛi krokomɛi le bo?

“Eyi Obɔ kɛ Mɔbɔnalɛ kɛ Yibii Kpakpai”

15. Mɛni ji mɔbɔnalɛ, ni mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ akɛ atsĩ “mɔbɔnalɛ” kɛ “yibii kpakpai” atã kutuu yɛ Yakobo 3:17 lɛ?

15 “Eyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ yibii kpakpai.” c Mɔbɔnalɛ ji nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ fã ko ni he hiaa waa, ejaakɛ awie akɛ nilee ni tamɔ nɛkɛ lɛ “eyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ.” Kadimɔ akɛ atsĩ “mɔbɔnalɛ” kɛ “yibii kpakpai” fɛɛ tã kutuu. Enɛ sa jogbaŋŋ, ejaakɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ mɔbɔnalɛ tsɔɔ mɔ hesusumɔ diɛŋtsɛ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ mɛi krokomɛi, musuŋtsɔlɛ ni woɔ yibii babaoo ní ji mlihilɛ nifeemɔi. Wolo ko tsɔɔ mɔbɔnalɛ shishi akɛ “henumɔ ni tsɔɔ awerɛho ni ayeɔ yɛ mɔ ko shihilɛ fɔŋ ko hewɔ, kɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ ni akɛfee nɔ ko yɛ he.” No hewɔ lɛ, nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ jeee nɔ ni henumɔ ko bɛ mli, loo enuuu nii ahe ehaaa mɔ, aloo nɔ ni akaseɔ, shi anyɛɛɛ akɛtsu nii. Shi moŋ, ejieɔ miishɛɛ kpo, ejɛɔ tsui mli, ni enuɔ he ehaa mɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie lɛ kpo faŋŋ akɛ wɔyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ?

16, 17. (a) Kɛfata suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ, mɛni kanyaa wɔ koni wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

16 Eka shi faŋŋ akɛ, gbɛ kome ni he hiaa waa ji ni wɔgba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Mɛni kanyaa wɔ ni wɔtsuɔ nitsumɔ nɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, no ji suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ. Shi mɔbɔnalɛ, loo musuŋtsɔlɛ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ hu kanyaa wɔ. (Mateo 22:37-39) Mɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni “amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ.” (Mateo 9:36) Apasa jamɔ mli tookwɛlɔi lɛ eku amɛhiɛ amɛshwie amɛnɔ ni amɛshwila amɛ yɛ mumɔŋ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, amɛleee gbɛtsɔɔmɔ ni nilee yɔɔ mli, ní anaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ loo jɔɔmɔi ní etsɛŋ ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔsusu mɛi ni ebɔle wɔ kɛkpe lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe lɛ, musuŋtsɔlɛ ni wɔnuɔ he yɛ wɔtsui mli lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔgbaa amɛ Yehowa yiŋtoo ni tsɔɔ suɔmɔ lɛ he sane.

Kɛ́ wɔjie mɔbɔnalɛ, loo musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, wɔkɛjieɔ “nilee ji jɛ ŋwɛi lɛ kpo

17 Mɛɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔyi obɔ kɛ mɔbɔnalɛ? Kaimɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ Samarianyo ni yana gbɛfalɔ ko ni kã gbɛjegbɛ toi, ní atswa lɛ ojo ní ayi lɛ afata he lɛ he lɛ. Samarianyo lɛ musuŋ tsɔ lɛ yɛ ehewɔ, ni ‘ejie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ lɛ,’ ni efimɔ epilamɔi lɛ anɔ ni ewo lɛ kɛtee. (Luka 10:29-37) Ani enɛ efeee lɛ faŋŋ akɛ mɔbɔnalɛ tsɔɔ yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ ní akɛhaa mɛi ni ehia amɛ lɛ? Biblia lɛ kɛɔ wɔ ní “[wɔfee] mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.” (Galatabii 6:10) Susumɔ gbɛ̀i ní obaanyɛ otsɔ nɔ lɛ ekomɛi ahe okwɛ. Ekolɛ tsɔne he baahia naanyo heyelilɔ ko ni egbɔ lɛ kɛha Kristofoi akpeei yaa kɛ baa. Ekolɛ yelikɛbuamɔ he miihia yoo okulafo ko ni yɔɔ asafo lɛ mli ni ekɛsaa nibii ni efite yɛ eshia lɛ. (Yakobo 1:27) Ekolɛ “wiemɔ kpakpa” ko he miihia mɔ ko ni enijiaŋ eje wui koni esaa ená ekãa ekoŋŋ. (Abɛi 12:25) Kɛ́ wɔjie mɔbɔnalɛ kpo yɛ gbɛ̀i ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, wɔyeɔ he odase akɛ nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ miitsu nii yɛ wɔmli.

“Ejeee Ŋwane, Efeee Osato”

18. Kɛji nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ ji nɔ ni kudɔɔ wɔ lɛ, no lɛ mɛni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔjie kwraa kɛjɛ wɔtsuii amli, ni mɛni hewɔ?

18 ‘Ejieee hiɛaŋkwɛmɔ ní kɛ mligbalamɔ baa kpo.’ Nilee ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ yeɔ hewolonɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ kɛ maŋhedɔɔ mli henɔwomɔ mumɔ nɔ. Kɛ́ nakai nilee lɛ ji nɔ ni kudɔɔ wɔ lɛ, no lɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ ni wɔjie hiɛaŋkwɛmɔ su ni wɔɔná lɛ kwraa kɛjɛ wɔtsuii amli. (Yakobo 2:9) Wɔkwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ yɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ ni amɛná, amɛ shika gbɛfaŋ shihilɛ, loo gbɛnaa nii ni amɛyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ hewɔ; nakai nɔŋŋ hu wɔbuuu wɔnanemɛi jálɔi lɛ ateŋ mɔ ko kwraa akɛ ebaa shi, ekɔɔɔ he eko bɔ ni nakai mɛi lɛ tamɔ mɛi ni shihilɛ baa shi kwraa ha. Kɛ́ Yehowa eha nakai mɛi lɛ anine eshɛ esuɔmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔbu amɛ akɛ mɛi ni sa wɔsuɔmɔ lɛ.

19, 20. (a) Mɛni mli aná Hela wiemɔ kɛha “osato” lɛ shishinumɔ kɛjɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjieɔ “nyɛmimɛi ahedɔɔ ni apasa bɛ mli” kpo, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?

19 “Efeee osato.” Hela wiemɔ kɛha “osato” lɛ baanyɛ atsɔɔ “shwɛmɔ mli nifeelɔ ko ni tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko he nii.” Yɛ blema beaŋ lɛ, Hela kɛ Roma shwɛmɔ mli nifeelɔi lɛ woɔ kakamotobii agboi beni amɛfeɔ shwɛmɔ lɛ amɛtsɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Hela wiemɔ kɛha “osato” lɛ bakɔ mɔ ko ni kwaa efeɔ ehe nɔ ni ejeee, loo mɔ ko ni lakaa mɔ lɛ he. Jeee bɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi jálɔi lɛ yeɔ haa lɛ pɛ nɔ hewalɛ esa akɛ nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɛɛ aná, shi moŋ esa akɛ ená bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa yɛ amɛhe lɛ hu nɔ hewalɛ.

20 Bɔfo Petro wie akɛ esa akɛ ‘toiboo ní wɔfeɔ wɔhaa anɔkwale lɛ’ awo yibii ni ji “nyɛmimɛi ahedɔɔ ni apasa bɛ mli.” (1 Petro 1:22) Hɛɛ, esaaa akɛ hedɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi lɛ feɔ hiɛaŋhiɛaŋ nɔ̃. Wɔwooo kakamotobi loo wɔtsuuu gbɛhei komɛi ahe nii koni wɔkɛ laka mɛi. Esa akɛ hedɔɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ afee anɔkwa hedɔɔ, nɔ ni jɛ tsui mli. Kɛ́ efee nakai lɛ, no lɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ baaná wɔmli hekɛnɔfɔɔ, ejaakɛ amɛle akɛ bɔ ni amɛnaa wɔ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ wɔji. Anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa Kristofoi ateŋ wekukpaa kpakpa ni anɔkwayeli yɔɔ mli, ni eyeɔ ebuaa ni ehaa hekɛnɔfɔɔ mumɔ kpakpa hiɔ shi yɛ asafo lɛ mli.

‘Ŋɔɔ Ŋaawoo ni Hi Oto’

21, 22. (a) Salomo eŋɔɔɔ nilee etooo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔŋɔ nilee wɔto, ni wɔɔná nakai ní wɔɔfee lɛ he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ji nikeenii ni jɛɔ Yehowa dɛŋ, nɔ ni esa akɛ wɔbu he jogbaŋŋ. Salomo kɛɛ akɛ: “Mibi, . . . ŋɔɔ ŋaawoo ni hi kɛ jwɛŋmɔ oto.” (Abɛi 3:21) Dɔlɛ sane ji akɛ, Salomo diɛŋtsɛ efeee nakai. Ehi shi akɛ nilelɔ, bei abɔ ni etee nɔ ená tsui ní feɔ toiboo lɛ. Shi yɛ naagbee lɛ, eŋamɛi babaoo ni ji maŋsɛɛ yei lɛ dɔ etsui kɛjɛ Yehowa jamɔ krɔŋŋ lɛ he kwraa. (1 Maŋtsɛmɛi 11:1-8) Bɔ ni Salomo yagbe naa eha lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ nilee he baa sɛɛnamɔ bibioo pɛ kɛji wɔkɛtsuuu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ.

22 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔŋɔ nilee ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii lɛ wɔto? Jeee akɛ esa akɛ wɔkane Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ní “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛhaa wɔ lɛ daa gbi kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ hu ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii. (Mateo 24:45) Wɔyɛ yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ atsu nii. Ebafeɔ shihilɛ gbɛ kpakpa kɛhaa wɔ bianɛ. Eyeɔ ebuaa wɔ ni ‘wɔmɔɔ anɔkwa wala lɛ mli kpɛŋŋ’—ni ji wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. (1 Timoteo 6:19) Ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ, kɛ́ wɔná nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, egbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ nilee fɛɛ jɛɛhe lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ he kpaakpa.

a Taakɛ 1 Maŋtsɛmɛi 3:16 lɛ tsɔɔ lɛ, ajwamaŋi ji nakai yei enyɔ lɛ. Insight on the Scriptures lɛ kɛɔ akɛ: “Ekolɛ ahoshwibɔlɔi ji nɛkɛ yei nɛɛ, jeee kɛ shishinumɔ akɛ eji amɛnitsumɔ, shi moŋ amɛji yei ní ebɔ ajwamaŋ, ekolɛ Yuda yei ji amɛ, aloo taakɛ ebaanyɛ eba lɛ lɛ, ekolɛ maŋsɛɛ yei ji amɛ.”—Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

b Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “okɛ onyɛmi lɛ ayakpata” lɛ jɛ feemɔ-wiemɔ ko ni shishinumɔ ji “‘ní aha tsakemɔ ko aba, ní akɛ nɔ ko atsake nɔ̃ kroko,’ koni, ‘asaa mɛi komɛi ateŋ’” lɛ mli. No hewɔ lɛ oti ni ma ohiɛ ji ni okɛ tsakemɔ ko aba, ní kɛ́ eeehi lɛ, ojie nyɛ̃ɛ henumɔ ní yɔɔ mɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ tsui mli lɛ.—Romabii 12:18.

c Shishitsɔɔmɔ kroko ko etsɔɔ wiemɔi nɛɛ ashishi akɛ, “eyi obɔ kɛ musuŋtsɔlɛ kɛ nitsumɔi kpakpai.”—A Translation in the Language of the People, ni Charles B. Williams ŋma lɛ.