Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 22

“Meji adi afumina muulu” adiku akulombola anyi?

“Meji adi afumina muulu” adiku akulombola anyi?

1-3. a) Mmunyi muvua Solomo muleje meji a pa buawu mu dikosa dia tshilumbu tshivua pankatshi pa bamamu bavua bafuila muana? b) Ntshinyi tshidi Yehowa ulaya bua kutupesha? Nnkonko kayi idi ijuka?

TSHILUMBU ntshikole mua kupita natshi; bamamu babidi badi bafuila muana. Bamamu aba mbasombele mu nzubu umue; wa kumpala wakalela muana ne matuku makese panyima mukuabu e kulela pende. Umue wa ku bana aba udi ufua, ke bamamu abu kutuadija kufuila uvua mushale ne muoyo au. * Kakuena muntu mukuabu uvua mumone bualu abu udi mua kujadika tshivua tshienzeke to. Bena ku kabadi ka kuinshi bavua bapangile bua kukosa tshilumbu etshi. Ndekelu wa bionso, badi baya natshi kudi Solomo mukalenge wa Isalele. Yeye pende uvuaku mua kusokolola bulelela anyi?

2 Solomo mumane kuteleja muvua bamamu aba balumbulula, udi ulombesha muele wa mvita. Pashishe kayi wela bilele, udi utuma dîyi bua bapandulule muana mu bitupa bibidi, bapeshe mamu yonso tshiende tshitupa. Diakamue mamu muena muana udi usengelela mukalenge bua bapeshe mamu mukuabu au muana, nansha muvuaye muanende wa kutekela muoyo. Kadi yeye au udi ubenga, utungunuka ne kulomba anu bua bakose muana mu bitupa bibidi. Apu Solomo wamanyi bulelela. Uvua mumanye bimpe mutu mamu umvuila muana wa munda muende luse, ne uvua muenze mudimu ne dimanya edi bua kukosa tshilumbu atshi. Elabi meji muvua mamu au mupete disulakana ku muoyo pavua Solomo mumupeshe muanende, wamba ne: ‘Yeye udi muledi wende.’​—1 Bakelenge 3:16-27.

3 Mmeji a pa buawu, ki mmuomu anyi? Pakumvua bantu muvua Solomo mukose tshilumbu atshi, bakapeta buôwa bamba ne: ‘Yeye udi ne lungenyi lua Nzambi munda muende.’ Bushuwa, meji a Solomo avua dipa dia kudi Nzambi. Yehowa uvua mumupeshe “mutshima muakane wa lungenyi.” (1 Bakelenge 3:12, 28) Kadi tuetu? Tudiku petu mua kupeta meji a Nzambi anyi? Eyowa, bualu Solomo wakafunda ku bukole bua nyuma ne: ‘Yehowa udi upa bantu meji.’ (Nsumuinu 2:6) Bantu badi bakeba meji ne muoyo mujima, Yehowa udi ulaya bua kubapeshawu, mmumue ne: tshipedi tshia kuenza mudimu ne dimanya, diumvua ne dijingulula dia malu. Mmushindu kayi utudi mua kupeta meji adi afumina muulu? Mmunyi mutudi mua kuenza nawu mudimu?

“Angata meji”: mushindu kayi?

4-7. Mmalu kayi anayi atudi ne bua kuenza bua kupeta meji?

Bitu bikengela kuikala ne lungenyi lua bungi anyi mulonge bikole bua kushisha kupeta meji a Nzambi anyi? Tòo. Bualu Yehowa mmusue bua kutupesha meji kayi utangila kutudi bafume anyi tulasa tutudi balonge. (1 Kolinto 1:26-29) Kadi tuetu ke badi ne bua kutuadija kuakeba, bualu Bible udi utulomba bua ‘kuangata meji.’ (Nsumuinu 4:7) Mmushindu kayi utudi mua kuenza nanku?

5 Tshia kumpala: Tudi ne bua kutshina Nzambi. Nsumuinu 9:10 udi wamba ne: “Ditshina dia Yehowa ntshibangidilu tshia meji.” Ditshina dia Nzambi ke nshindamenu wa meji malelela. Bua tshinyi? Tuvuluke ne: meji adi umvuija tshipedi tshia kumanya mua kuenza mudimu bimpe ne dimanya. Kutshina Nzambi kakuena kumvuija kuzakala ne buôwa kumpala kuende to, kadi kudi kumvuija kuinama kumpala kua Nzambi ne kanemu ne bunême eku bamueyemene. Ditshina dia nunku ndimpe ne didi dipesha muntu bukole. Didi kabidi ditusaka bua kuikala ne nsombelu ne ngenzelu wa malu udi umvuangana ne disua dia Nzambi ne mushindu utuye wenza malu. Eu ke njila wa meji, bualu mikenji ya Yehowa idi ipetesha badi bayitumikila masanka a bungi.

6 Tshibidi: Tudi ne bua kuikala ne bupuekele. Muntu udi kayi ne bupuekele, kena mua kupeta meji a Nzambi to. (Nsumuinu 11:2) Bua tshinyi nanku? Tuetu ne bupuekele tudi tuitaba ne: katuena ne dimanya dia malu onso to, mmuenenu wetu kena anu muimpe misangu yonso to, ne tudi tuitaba kabidi ne: tudi dijinga ne kumanya meji a Yehowa mu malu a bungi. Yehowa “udi ubenga bena lutambishi,” kadi mmusue kupesha badi badipuekesha meji ende.​—Yakobo 4:6.

Bua kupeta meji a Nzambi, tudi ne bua kuakeba ne muoyo mujima

7 Tshisatu: mbimpe kulonga Dîyi dia Nzambi. Meji a Yehowa mmaleja mu Dîyi diende. Bua kupeta meji aa, tudi ne bua kuakeba ne muoyo mujima. (Nsumuinu 2:1-5) Tshintu tshinayi ndisambila. Tuetu baalombe Yehowa ne muoyo umue, neatupeshawu ne muoyo mujima. (Yakobo 1:5) Tuetu tulomba kabidi nyuma wende bua atuambuluishe, neatuteleje. Nyuma wende eu udi mua kutuambuluisha bua kupeta ngenyi itudi nayi dijinga mu Dîyi diende bua kujikija lutatu luetu, bua kuepuka njiwu ne bua kuangata mapangadika a meji.​—Luka 11:13.

8. Tuetu ne meji a Nzambi, neamueneke mushindu kayi?

8 Anu muvua Nshapita wa 17 muleje, meji a Yehowa atu ambuluisha. Nunku, bituikala bangate meji kudi Nzambi, neamuenekele mu mushindu utudi tuenza malu. Muyidi Yakobo uvua mumvuije mudi meji a Nzambi amueneka pavuaye mufunde ne: “Meji adi afumina muulu, tshia kumpala mmakezuke, pashishe nga ditalala, kaena ne malu makole, mmadiakaje bua kutumikila, mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe, kaena ne kansungasunga, kaena ne lubombo.” (Yakobo 3:17) Patudi tuenda tuakula bua mishindu idi meji aa amuenekela, tudi mua kudiebeja ne: ‘Meji adi mafume muulu adi enza mudimu mu nsombelu wanyi anyi?’

“Mmakezuke, pashishe nga ditalala”

9. Kuikala mukezuke kudi kumvuija tshinyi? Bua tshinyi mbikumbane bua bukezuke buikale ngikadilu wa kumpala udi uleja meji?

9 “Tshia kumpala, mmakezuke.” Kuikala mukezuke kudi kumvuija kuikala kuyi munyanguke munda ne pambelu. Bible udi ulamakaja meji ne muoyo, kadi meji a muulu kaena mua kubuela mu muoyo udi munyanga kudi meji mabi, majinga mabi, ne ngenyi mibi nansha. (Nsumuinu 2:10; Matayi 15:19, 20) Kadi, muoyo wetu wowu mukezuke, mu mushindu utudi mua kukokesha tuetu bantu bena mibi, ‘netumuke ku malu mabi, kuenza malu mimpe.’ (Musambu 37:27; Nsumuinu 3:7) Kabienaku bikumbane bua mudi bukezuke buikale ngikadilu wa kumpala udibu batele udi meji amuenekela anyi? Nanku, tuetu katuyi bakezuke mu bikadilu ne mu nyuma, mmunyi mutudi mua kuikala ne ngikadilu mikuabu idi ileja meji a muulu?

10, 11. a) Bua tshinyi mbia mushinga bua kukeba ditalala? b) Wewe mumone ne: udi muenzele muena Kristo nebe bibi, tshia kuenza ntshinyi bua kuleja ne: udi mukebi wa ditalala?

10 “Pashishe nga ditalala.” Meji a muulu adi atusaka bua kukeba ditalala, didi dikale ngikalu wa dimuma dia nyuma wa Nzambi. (Galatiya 5:22) Tudi tuepuka bikole bua kunyanga “tshisuikidi tshia ditalala” tshidi tshilama mu buobumue bantu ba Yehowa. (Efeso 4:3) Tudi tuluangana kabidi bua kupingaja ditalala padibu badinyange. Bua tshinyi? Bible udi wamba ne: “Tungunukayi . . . ne kuikala mu ditalala; Nzambi wa dinanga ne wa ditalala neikale nenu.” (2 Kolinto 13:11) Nanku, patudi tutungunuka ne kuikala mu ditalala, Nzambi wa ditalala neikale netu. Mushindu utudi tuenzela bena Kristo netu malu udi mua kukolesha anyi kunyanga malanda etu ne Yehowa. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi bakebi ba ditalala? Tuangate tshilejilu.

11 Newenze tshinyi wewe mumone ne: udi muenzele muena Kristo nebe bibi? Yezu wakamba ne: “Paudi ufika ne mulambu webe ku tshioshelu, wewe muvuluke ne: muanenu udi nebe tshilumbu, ushiye mulambu webe kumpala kua tshioshelu. Ndaku wanji kulengejangana ne muanenu, pashishe ulue kufila mulambu webe.” (Matayi 5:23, 24) Udi utumikila mubelu eu paudi udianjila kupangadija bua kuya kumonangana ne muanenu. Ne tshipatshila kayi? Tshia “kulengejangana” anyi kuikala nende mu ditalala. Bua kuenza nanku, udi ne bua kuitaba muuvua mumutape ku muoyo, kubengi tshilema tshiebe to. Wewe muye kudiye ne lungenyi lua kupingaja ditalala ne kudilama, nudi pamuapa mua kujingulula tshivua tshikebeshe lutatu alu, kulombangana dilekela ne kufuilangana kabidi luse. Paudi uya bua kukeba ditalala, udi uleja mudi meji a muulu akulombola mu nsombelu webe.

“Kaena ne malu makole, mmadiakaje bua kutumikila”

12, 13. a) Tshiambilu kubenga ‘kuikala ne malu makole’ tshidi mu Yakobo 3:17 tshidi tshiumvuija tshinyi? b) Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: katuena ne malu makole?

12 “Kaena ne malu makole.” Kubenga kuikala ne malu makole kudi kumvuija tshinyi? Bilondeshile bamanyi ba malu a mu Bible, muaku wa tshiena Greke udibu benze nawu mudimu mu Yakobo 3:17 mmukole bua kuukudimuna. Bakudimunyi mbenze mudimu ne miaku bu mudi: “bupole,” “muoyo mule,” ne “kutabalela bakuabu.” Mu Bible wa Traduction du Monde nouveau wa références badi baleja mu note bilondeshile tshiena Greke diumvuija dia muaku eu ne: ‘kuitaba lungenyi lua bakuabu.’ Mmunyi mutudi mua kuleja ne: ngikadilu eu wa meji a muulu udi wenza mudimu mu nsombelu wetu?

13 Filipoyi 4:5 udi wamba ne: “Enzayi bua bantu bonso bamanye ne: kanuena bena malu makole.” Bible mikuabu idi yamba ne: ‘Bupole buenu bumanyishibue kudi bantu bonso.’ (MNZ) Tumanye ne: tshidi ne mushinga ki mmutudi tudimona to, kadi mmudi bakuabu batumona. Muntu udi kayi muena malu makole kena utamba kusuminyina bua balonde mukenji mu katoba ne mu katoba to, anyi ujinga anu bua benze malu adiye yeye musue to. Kadi mmusue kuteleja bakuabu padibi bikengela, witabaku tshidibu bajinga pabu. Udi kabidi ne bupole, kayi mushile malu mu malanda ende ne bakuabu. Bikala ngikadilu eu ne mushinga bua bena Kristo bonso, udi ne mushinga wa bungi bua bakulu mu bisumbu. Bupole budi bukoka bantu bakuabu kutudi, buvuija mukulu muntu wa kukuatshila mianda. (1 Tesalonika 2:7, 8) Nanku, mbimpe tuetu bonso kudikonka ne: ‘Ntuku mumanyike bu muntu udi utabalela bakuabu, udi ne muoyo mule ne mupole malu anyi?’

14. Ntshinyi tshidi mua kuleja ne: tudi ‘badiakaje bua kutumikila’?

14 “Mmadiakaje bua kutumikila.” Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: ‘kudiakaja bua kutumikila,’ kawena muaba mukuabu mu mikanda yonso ya bena Kristo ivuabu bafunde mu tshiena Greke to. Bilondeshile mulongi mukuabu wa malu a mu Bible, “badi batamba kuenza nawu mudimu bua kuakula bua dîsu dikole dia busalayi.” Udi ne lungenyi lua muntu “udibu bitabijija malu lukasa” ne “ukokela.” Muntu udi meji a muulu alombola udi ukokela mu bulelela tshidi Bible wamba. Kena mumanyike bu muntu udi ulonda anu tshidi meji ende nansha padi bijadiki bionso bileja ne: udi mu tshilema to. Kadi udi pabuipi bua kushintuluka padibu bamuleja patoke ku diambuluisha dia Bible ne: lungenyi ludiye nalu ki nduimpe to, anyi ne: mmuangate dipangadika dibi. Ke muutu pebe mumanyike kudi bantu anyi?

“Mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe”

15. Luse ntshinyi? Bua tshinyi mbikumbane mudibu balutele pamue ne “mamuma mimpe” adi maleja mu Yakobo 3:17?

15 “Mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe.”  * Luse ntshitupa tshia mushinga tshia meji a muulu, bualu badi bamba bua meji aa ne: “mmuwule tente ne luse.” Tumanye ne: badi batela “luse” ne “mamuma mimpe” kaba kamue. Mbikumbane nanku, bualu mu Bible luse lutu misangu ya bungi luleja diditatshisha bua bakuabu ne muoyo mujima; diumvuila bakuabu didi dimuenekela ku dibenzela malu a bungi ne luse. Mukanda mukuabu udi umvuija mudi luse luikale “kumvua bibi bua lutatu ludi nalu muntu mukuabu ne kukeba bua kuenza bualu kampanda bua kulujikija.” Nanku, meji a kudi Nzambi kaatu ne malu makole to, kaena abenga kutshiuka bakuabu anyi mikale anu a mu mutu tshianana to. Atu ne musangelu, asankisha bantu ne abumvuila. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi buwule tente ne luse?

16, 17. a) Pa kumbusha dinanga Nzambi, ntshinyi tshikuabu tshidi tshitusaka bua kuyisha lumu luimpe? Bua tshinyi? b) Mmu mishindu kayi mutudi mua kuleja ne: tudi buwule tente ne luse?

16 Bushuwa mushindu mulenga ngua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Ntshinyi tshidi tshitusaka bua kuyisha? Tshia kumpala, bualu tudi banange Nzambi. Kadi tshikuabu tshidi tshitusaka, nduse lutudi tumvuila bakuabu. (Matayi 22:37-39) Bantu ba bungi lelu badi “batata, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” (Matayi 9:36) Mbabalengulule ne mbabafofomije mu nyuma kudi balami ba mikoko ba mu bitanda bia dishima. Nanku, ki mbamanye buludiki bua meji budi mu Dîyi dia Nzambi anyi mabenesha alua nawu Bukalenge bua Nzambi pa buloba ebu mu matuku makese emu to. Nunku, patudi tuelangana meji bua majinga a mu nyuma adi nawu bantu badi batunyunguluke, muoyo wetu wa luse udi utusaka bua kuenza tshionso tshidi tshikengela bua kubambila malu adi Yehowa mulongolole ne dinanga dionso.

Patudi tuleja bakuabu luse, tudi tuleja “meji adi afumina muulu”

17 Mmu mishindu kayi mikuabu mutudi mua kuleja ne: tudi buwule tente ne luse? Tuvuluke tshilejilu tshivua Yezu mufile tshia muena Samaleya wa luse uvua musangane mupitshi wa njila mukuabu uvuabu banyenge bivuaye nabi, mututa, mulale kumpenga kua njila. Muena Samaleya eu “uvua mumumvuile luse,” kusuikaye mputa ya muntu eu ne kumulama bimpe. (Luka 10:29-37) Tshilejilu etshi katshienaku tshileja ne: kumvuilangana luse kudi kulomba kabidi kuambuluisha bantu badi mu ntatu anyi? Bible udi utulomba bua ‘kuenzela bantu bonso malu mimpe, kadi kuenzela nangananga bana betu mu ditabuja.’ (Galatiya 6:10) Tukonkononayi imue nsombelu. Muena Kristo netu kampanda mukulakaje udi mua kuikala dijinga ne mushindu wa kufika mu bisangilu. Mukaji mukamba kansanga mu tshisumbu udi mua kuikala dijinga ne muntu udi mua kumulongoluela nzubu. (Yakobo 1:27) Muanetu kampanda mmutekete ku muoyo, udi mua kuikala dijinga ne ‘dîyi dia luse’ didi mua kumusankisha. (Nsumuinu 12:25) Patudi tuleja bantu luse mu mishindu ya nunku, tudi tuleja ne: meji a muulu adi atulombola mu nsombelu wetu.

“Kaena ne kansungasunga, kaena ne lubombo”

18. Meji a muulu wowu atulombola, ngenyi kayi itudi ne bua kudienzeja bua kumbusha mu mioyo yetu? Bua tshinyi?

18 “Kaena ne kansungasunga.” Meji a Nzambi kaena ne kansungasunga ka makoba ne lutambishi lua bisamba to. Meji a nunku wowu atulombola, tudi tudienzeja bua kumbusha lungenyi luonso lua kansungasunga mu mioyo yetu. (Yakobo 2:9) Katuena tuenzela bantu kampanda malu mimpe anu bua tulasa tudibu balonge, bubanji budibu nabu, anyi bua majitu adibu nawu mu tshisumbu; anyi katuena ne bua kupetula muena Kristo netu nansha umue, nansha yeye umueneka mushadile bikole. Bu mudi Yehowa munange muanetu wa mushindu eu, tuetu petu tudi ne bua kumunanga bikole.

19, 20. a) Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “muena lubombo” udi umvuija tshinyi? b) Mmushindu kayi utudi mua kuleja ‘dinanga dia bana betu kakuyi lubombo’? Bua tshinyi mbimpe kuenza nanku?

19 “Kaena ne lubombo.” Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “muena lubombo” udi mua kumvuija kabidi “muntu udi wangata muaba wa munayi kampanda mu filme anyi mu manaya.” Kale, banayi ba manaya ba bena Lomo ne bena Greke bavua bavuala bifuebe ku mêsu pavuabu banaya mu tshipalu. Nunku, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “muena lubombo” udi ukumbanyina muntu udi udingidija tshidiye anyi usokoka tshidiye. Mushindu wa meji a Nzambi eu udi ne bua kutuambuluisha bua kuakaja mushindu utudi tuenzela bena Kristo netu malu ne mutudi tubamona.

20 Mupostolo Petelo wakamona ne: ‘ditumikila dietu dia bulelela’ didi ne bua kutufikisha ku “dinanga dia bana betu kakuyi lubombo.” (1 Petelo 1:22) Bushuwa, dinanga ditudi nadi dia bana betu kadiena ne bua kuikala dia tshidingishilu to. Katuena tuvuala tshifuebe anyi tunaya muaba wa muntu kampanda mu manaya bua kudingakaja bakuabu to. Dinanga dietu bua bana betu didi ne bua kuikala dilelela didi difumina mu muoyo. Tuetu bikale nanku, bena Kristo netu nebatueyemene, bualu mudibu batumona amu ke mutudi. Bululame bua mushindu eu budi butunzuluila njila wa kuikala mu malanda mimpe ne bena Kristo netu ne butuambuluisha bua kukebesha lungenyi lua dieyemenangana mu tshisumbu.

“Ulame meji adi akukuatshisha”

21, 22. a) Ntshinyi tshivua tshipangishe Solomo bua kulama meji? b) Mmunyi mutudi mua kulama meji? Mmushindu kayi utuapeta masanka patudi tuenza nanku?

21 Meji a Nzambi ndipa dia kudi Yehowa, mbimpe kualama. Solomo wakamba ne: ‘Muananyi, ulame meji adi akukuatshisha ne bukole bua kupangadija malu.’ (Nsumuinu 3:21) Diakabi, Solomo muine wakapangila bua kuenza nanku. Uvua ne meji anu pavuaye utungunuka ne kutumikila. Ndekelu wa bionso, bakaji ba bungi ba bisamba bikuabu bavuaye musele bakapambula muoyo wende ku ntendelelu mulelela wa Yehowa. (1 Bakelenge 11:1-8) Bualu buvua bufikile Solomo budi buleja ne: dimanya didi dilua ne mushinga mukese patudi katuyi tuenza nadi mudimu mu mushindu muimpe.

22 Mmunyi mutudi mua kulama meji adi atukuatshisha? Pa kumbusha didibadila Bible pa tshibidilu ne mikanda yetu idi imumvuija idibu batupatuila kudi “Mupika wa lulamatu udi mudimuke,” tudi ne bua kudienzeja bua kutumikila malu atudi tulonga. (Matayi 24:45) Mbikumbane bua kutumikila tshidi meji a Nzambi atuambila. Kuenza nanku kudi kumvuija kupeta nsombelu muimpe mpindieu. Kudi kutuambuluisha bua ‘kukuata bikole ku muoyo wa bushuwa,’ mmumue ne: muoyo mu buloba bupiabupia bua Nzambi. (1 Timote 6:19) Kupita malu onso, kukeba meji a muulu kudi kutusemeja pabuipi menemene ne Yehowa Nzambi udi mpokolo wa meji onso.

^ tshik. 1 Bilondeshile 1 Bakelenge 3:16, bamamu babidi aba mbakaji ba masandi. Mukanda wa Étude perspicace des Écritures udi wamba ne: “Bamamu aba bavua pamuapa bakaji ba masandi kabiyi mu ngumvuilu wa ne: bavua badipana kudi balume bua kupeta dikuta to, kadi bavua bende masandi musangu kampanda; ne bavua mua kuikala bena Yuda anyi pamuapa ndelanganyi ya bantu ba bisamba bikuabu.”​—Mukanda eu mmupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 15 Bible mikuabu idi yamba muaba eu ne: “afuila bantu luse, enza malu mimpe mavule.”​—Mukanda wa Mvidi Mukulu (Mishonyi).