1.–3. Millised on mõned asjaolud, mille tõttu Jeesuse surm erines kõigist teistest kogu ajaloo jooksul?

 ÜHEL kevadpäeval ligi 2000 aastat tagasi oli kohtu all üks süütu inimene, kes mõisteti süüdi kuritegudes, mida ta polnud teinud, ja seejärel piinati surnuks. See polnud esimene julm ja ebaõiglane hukkamine ajaloos ega kahjuks ka mitte viimane. Siiski erines see surm kõigist teistest.

² Selle mehe viimaste piinarikaste tundide ajal oli isegi taevas näha märke, et toimumas on midagi tähendusrikast. Keset päeva läks järsku pimedaks. Nagu ütles üks ajalookirjutaja, „päikesevalgus kadus” (Luuka 23:44, 45). Seejärel, vahetult enne viimast hingetõmmet, ütles mees: „Lõpetatud!” Sellega, et ta andis oma elu, viis ta lõpule midagi hämmastavat. Tema ohver oli suurim armastusetegu, mille inimene eales on teinud (Johannese 15:13; 19:30).

³ See mees oli muidugi Jeesus Kristus. Tema kannatused ja surm tol süngel päeval, 14. niisanil aastal 33, on hästi tuntud. Samas jääb sageli tähelepanuta üks tähtis tõsiasi. Kuigi Jeesuse vaevad olid kohutavad, kannatas keegi teine veel rohkem. Tegelikult tõi keegi teine tol päeval veel suurema ohvri – see oli suurim armastusetegu kogu universumi ajaloos. Mis tegu see oli? Vastus sellele küsimusele on sobiv sissejuhatus kõige tähtsamale teemale – Jehoova armastusele.

4. Kuidas mõistis Rooma sõdur, et Jeesus polnud sugugi tavaline inimene, ja millisele järeldusele sõdur jõudis?

⁴ Rooma tsentuuriot, kes juhtis Jeesuse hukkamist,  hämmastas nii Jeesuse surmale eelnenud pimedus kui ka sellele järgnenud võimas maavärin. „See oli tõesti Jumala poeg,” ütles ta (Matteuse 27:54). On selge, et Jeesus polnud sugugi tavaline inimene. See sõdur oli aidanud hukata kõigekõrgema Jumala ainusündinud Poega! Aga kui kallis see Poeg ikka oli oma Isale?

5. Kuidas võiks näitlikult kujutada seda tohutult pikka aega, mille kestel Jehoova on elanud taevas koos oma Pojaga?

⁵ Piibel nimetab Jeesust „kogu loodu esmasündinuks” (Koloslastele 1:15). Mõelda vaid, Jehoova Poeg oli olemas juba enne füüsilist universumit. Kui kaua aega siis olid Isa ja Poeg koos veetnud? Mõned teadlased arvavad, et universumi vanus on 13 miljardit aastat. Kas sa suudad ette kujutada nii pikka aega? Et anda inimestele mingi pilt teadlaste pakutavast universumi vanusest, on üks planetaarium valmistanud 110 meetri pikkuse aja kulgu kujutava diagrammi. Kui külastajad selle ääres kõnnivad, tähistab iga samm umbes 75 miljonit aastat universumi elueast. Ajadiagrammi lõpus tähistab kogu inimajalugu vaid üks juuksekarvapaksune kriips! Isegi kui see arvestus on õige, pole ka kogu eelmainitud ajadiagramm küllalt pikk, et kujutada Jehoova Poja eluiga! Millega ta tegeles kõigi nende ajastute jooksul?

6. a) Millega tegeles Jehoova Poeg enne seda, kui ta sai inimeseks? b) Milline side on Jehoova ja tema Poja vahel?

⁶ Poeg teenis õnnelikult oma Isa „meistrimehena” (Õpetussõnad 8:30). Piibel ütleb: „Ilma temata [Pojata] ei ole tulnud olemasollu mitte midagi” (Johannese 1:3). Järelikult tegid Jehoova ja tema Poeg üheskoos tööd, et tuua olemasollu kõik muu. Milline võrratult õnnelik aeg see kindlasti oli! Paljud on nõus, et armastus lapse ja tema vanema vahel on hämmastavalt tugev. Armastus on „ühtsuse täiuslik side” (Koloslastele 3:14). Kes meist suudaks aimata, kui tugevaks võib kujuneda see side nii määratult pika aja jooksul? On selge, et Jehoova Jumalat ja tema Poega ühendab tugevaim eales moodustunud armastuseside.

7. Kuidas väljendas Jehoova oma tundeid Poja vastu siis, kui Jeesus lasi end ristida?

 ⁷ Sellegipoolest saatis Isa oma Poja maa peale, et ta sünniks inimlapsena. Seda tehes pidi Jehoova mõneks aastakümneks loobuma lähedasest läbikäimisest oma armsa Pojaga. Suure huviga jälgis ta taevast, kui Jeesus kasvas üles täiuslikuks meheks. 30-aastasena lasi Jeesus ennast ristida. Pole raske aimata, millised olid Jehoova tunded tema vastu. Isa ütles ise taevast: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel” (Matteuse 3:17). Kindlasti oli Isa väga õnnelik, nähes, et Jeesus tegi ustavalt ära kõik, mida tema kohta oli ennustatud ja mida temalt oodati! (Johannese 5:36; 17:4.)

8., 9. a) Mida pidi Jeesus kogema 33. aasta 14. niisanil ja kuidas see puudutas tema taevast Isa? b) Miks Jehoova lasi oma Pojal kannatada ja surra?

⁸ Aga mida tundis Jehoova 14. niisanil aastal 33? Millised olid tema tunded, kui Jeesus reedeti ja rahvajõuk ta öösel vangistas? Ja kui sõbrad jätsid Jeesuse maha ning talle korraldati ebaseaduslik kohtuprotsess? Kui teda naeruvääristati, tema pihta sülitati ja teda löödi rusikatega? Kui teda piitsaga peksti, nii et nahk seljal narmendas? Kui ta naelutati käsi- ja jalgupidi puust tulba külge ning jäeti inimeste pilgete all sinna rippuma? Mida tundis Isa siis, kui tema armas Poeg hüüdis tema poole surmapiinades? Kuidas tundis Jehoova ennast ajal, mil Jeesus tegi viimase hingetõmbe ja esmakordselt kogu loodu ajaloos polnud tema kallist Poega enam olemas? (Matteuse 26:14–16, 46, 47, 56, 59, 67; 27:38–44, 46; Johannese 19:1.)

⁹ Meil poleks selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. Kuna Jehoova tunded on nii sügavad, ei suuda me sõnadega kirjeldada seda piina, mida ta tundis oma Poja surma tõttu. Aga see, mida me saame väljendada, on Jehoova motiiv, mille tõttu ta lasi sellel juhtuda. Miks oli Isa valmis tundma sellist valu? Jehoova annab teada midagi vapustavat tekstis Johannese 3:16 – piiblisalmis, mis on nii tähtis, et seda on  nimetatud koguni miniatuurseks evangeeliumiks. Seal öeldakse: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” Järelikult oli Jehoova motiiviks armastus. Jehoova kingitus – see, et ta saatis oma Poja kannatama ja meie eest surema – oli suurim armastusetegu, mis eales on tehtud.

10. Milline vajadus on inimestel ja mis on juhtunud sõna „armastus” tähendusega?

¹⁰ Mida tähendab sõna „armastus”? Armastust on nimetatud inimese suurimaks vajaduseks. Hällist hauani otsivad inimesed armastust – nad õitsevad selle soojuses, aga närbuvad ja koguni surevad selle puudusest. Sellegipoolest on seda sõna üllatavalt raske defineerida. Muidugi räägivad inimesed armastusest palju. Selle kohta on kirjutatud loendamatuid raamatuid, laule ja luuletusi. See pole aga armastuse tähendust sugugi selgemaks teinud. Vastupidi, seda sõna kasutatakse nii palju, et selle tõelist tähendust paistab olevat üha raskem tabada.

11., 12. a) Kust me võime armastuse kohta rohkesti teada saada ja miks just sealt? b) Milliseid armastuse liike eristas vanakreeka keel ja milline sõna „armastuse” kohta esineb Kristlikes Kreeka Kirjades kõige sagedamini? (Vaata ka allmärkust.) c) Millist armastust mõeldakse Piiblis sageli sõnaga a·gaʹpe?

¹¹ Piibli õpetus armastuse kohta on siiski selge. Ühes Piibli sõnaraamatus märgitakse: „Armastust võib näha ainult tegudest, mida see esile kutsub.” (Vine’i „Expository Dictionary of New Testament Words”.) Piibli ülestähendused Jehoova tegudest õpetavad meile väga palju tema armastuse kohta – selle heatahtliku kiindumuse kohta, mida ta tunneb oma loodu vastu. Näiteks mis oleks võinud anda veel selgema pildi sellest omadusest kui Jehoova enda ülim armastusetegu, mida kirjeldasime varem? Järgmistes peatükkides näeme palju muid näiteid selle kohta, kuidas Jehoova  armastus väljendub tegudes. Lisaks võime saada mõningase ettekujutuse Piibli algkeelsetest sõnadest, mis tähistavad „armastust”. Vanakreeka keeles oli „armastuse” kohta neli sõna. a Neist üks, mis esineb Kristlikes Kreeka Kirjades kõige sagedamini, on a·gaʹpe. Üks Piibli sõnaraamat nimetab seda „kõige jõulisemaks sõnaks, mis tähistab armastust”. Miks?

¹² Piiblis mõeldakse sõnaga a·gaʹpe sageli armastust, mida juhivad põhimõtted. Järelikult on see rohkem kui vaid tunne, mis tekib teise inimese vastu iseenesest. See on avaram ning lähtub rohkem mõtlemisest ja tahtest. Ennekõike on kristlik armastus täiesti omakasupüüdmatu. Näiteks pane taas tähele teksti Johannese 3:16. Mis on siin „maailm”, mida Jumal armastas nii palju, et ta andis oma ainusündinud Poja? See on lunastuskõlblik inimmaailm. Sinna hulka kuulub palju selliseid inimesi, kes on kogu elu patustanud. Kas Jehoova armastab neid kõiki kui oma sõpru, nagu ta armastas ustavat Aabrahami? (Jaakobuse 2:23.) Ei, kuid Jehoova osutab suuremeelselt oma headust kõigile isegi siis, kui see talle endale väga kalliks maksma läheb. Ta soovib, et kõik kahetseksid ja muudaksid oma eluviisi (2. Peetruse 3:9). Paljud teevadki seda. Need võtab ta rõõmuga vastu oma sõpradeks.

13., 14. Mis näitab, et kristliku armastuse juurde kuulub sageli ka soe kiindumus?

¹³ Siiski on mõnel sellest, mida sõna a·gaʹpe Piiblis tähendab, vale ettekujutus. Nad arvavad, et see tähendab külma, intellektuaalset armastust. Tegelikult kuulub kristliku armastuse juurde sageli soe isiklik kiindumus. Näiteks, kui  Johannes kirjutas, et „Isa armastab Poega”, kasutas ta ühte sõna a·gaʹpe vormi. Kas sellest armastusest puudub südamlik kiindumus? Pane tähele, et Jeesus ütles: „Isa on Pojasse kiindunud”, kasutades siin ühte verbi phi·leʹo vormi (Johannese 3:35; 5:20). Jehoova armastuse juurde kuulub sageli hell kiindumus. Kuid tema armastus ei sõltu mitte kunagi üksnes tunnetest. Seda juhivad alati tema targad ja õiglased põhimõtted.

¹⁴ Nagu oleme näinud, on kõik Jehoova omadused võrratud, täiuslikud ja ligitõmbavad. Kuid armastus on neist kõigist köitvam. Mitte miski ei tõmba meid Jehoova ligi nii võimsalt. Õnneks on armastus ka tema valitsev omadus. Kust me seda teame?

15. Mida ütleb Piibel Jehoova armastuse kohta ja mille poolest see väide on eriline? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁵ Piibel ütleb armastuse kohta midagi sellist, mida ta ei ütle mitte kunagi Jehoova teiste põhiomaduste kohta. Pühakiri ei ütle, et Jumal on jõud või et Jumal on õiglus või isegi seda, et ta on tarkus. Need omadused kuuluvad talle, tema on nende esmane allikas ja ta on kõigi nende kolme poolest ületamatu. Neljanda omaduse kohta öeldakse aga midagi hoopis rohkemat: „Jumal on armastus.” b (1. Johannese 4:8.) Mida see tähendab?

16.–18. a) Miks ütleb Piibel, et „Jumal on armastus”? b) Miks sobib kõigi maapealsete elusolendite hulgast just inimene sümboliseerima Jehoova armastust?

¹⁶ Ütlus „Jumal on armastus” ei ole lihtsalt samastamine, otsekui tahetaks öelda, et „Jumal on sama mis armastus”.  Seda väidet pole õige ümber pöörata ja öelda, et „armastus on Jumal”. Jehoova on palju enamat kui vaid abstraktne omadus. Ta on isik, kellel on peale armastuse veel väga suur hulk mitmesuguseid teisi tundeid ja omadusi. Siiski on armastus kogu Jehoova olemus. Seetõttu ütleb üks teatmeteos selle salmi kohta järgmist: „Jumala isiksuse põhiolemus või loomus on armastus.” Üldiselt võib seda endale selgitada nii, et jõud võimaldab Jehooval tegutseda. Õiglus ja tarkus juhivad tema tegusid. Armastus aga ajendab teda tegutsema. Ja selles, kuidas ta kasutab oma teisi omadusi, väljendub alati armastus.

¹⁷ Tihti öeldakse, et Jehoova on armastuse kehastus. Järelikult, kui me tahame õppida tundma põhimõttekindlat armastust, tuleb meil Jehoovat tundma õppida. Muidugi me võime seda ilusat omadust näha ka inimeste juures. Aga kust nad selle on saanud? Loomise ajal lausus Jehoova ilmselt oma Pojale järgmised sõnad: „Tehkem inimene meie sarnaseks, et ta oleks meie moodi” (1. Moosese 1:26). Kõigist elusolenditest maa peal suudavad ainult inimesed teadlikult osutada armastust ning sellega jäljendada oma taevast Isa. Tuleta meelde, et Jehoova kasutas oma põhiomaduste sümboliseerimiseks erisuguseid loomi. Aga oma valitseva omaduse – armastuse – sümboliks valis Jehoova kõrgeima maapealse loodu, inimese (Hesekiel 1:10).

¹⁸ Kui me väljendame omakasupüüdmatut, põhimõttekindlat armastust, jäljendame sellega Jehoova peamist omadust. Seetõttu kirjutaski apostel Johannes: „Me armastame, sest tema on meid esmalt armastanud” (1. Johannese 4:19). Aga mis mõttes on Jehoova meid esmalt armastanud?

19. Miks võib öelda, et armastusel oli Jehoova loomistegevuse juures peamine roll?

¹⁹ Armastus pole midagi uut. Mis üldse ajendas Jehoovat alustama loomistegevust? Asi polnud selles, et ta tundis  ennast üksildasena ja vajas kaaslasi. Jehoova on iseenesest täiuslik ja tal pole puudust mitte millestki, mida keegi teine võiks talle pakkuda. Kuid armastus, mis on aktiivne omadus, tekitas temas loomulikult soovi jagada elust tulenevat rõõmu teiste intelligentsete olenditega, kes on võimelised hindama seda kingitust. „Jumala loomistöö algus” oli tema ainusündinud Poeg (Ilmutus 3:14). Seejärel lasi Jehoova sellel meistrimehel tuua olemasollu kõik muu, alustades inglitest (Iiob 38:4, 7; Koloslastele 1:16). Olles õnnistatud vabaduse, mõistuse ja tunnetega, võisid need vägevad vaimud sõlmida armastavaid sõprussuhteid omavahel ja eelkõige Jehoova Jumalaga (2. Korintlastele 3:17). Seega nad armastasid, sest neid oli armastatud esmalt.

20., 21. Milliseid tõendeid oli Aadamal ja Eeval selle kohta, et Jehoova armastab neid, aga kuidas nad sellele vastasid?

²⁰ See peab paika ka inimkonna puhul. Algusest peale kogesid Aadam ja Eeva lausa külluslikku armastust. Kõikjal, kuhu nad oma paradiislikus kodus vaatasid, võisid nad näha tõendeid Isa armastusest nende vastu. Pane tähele, mida Piibel ütleb: „Jumal Jehoova rajas Eedenisse, ida poole, aia ning pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud” (1. Moosese 2:8). Kas sa oled kunagi viibinud mõnes tõeliselt kaunis aias või pargis? Mis sulle seal kõige rohkem meeldis? Kas õrn valgus, mis paistis okste vahelt varjulisse lehtlasse? Või lillepeenra lummav värvirohkus? Vuliseva ojakese, laulvate lindude ja sumisevate putukate taustamuusika? Kas sulle meeldisid puude, viljade ja õite lõhnad? Siiski pole ükski park tänapäeval võrreldav sellega, mis asus Eedenis. Miks?

²¹ Tolle aia istutas Jehoova ise. See pidi olema kirjeldamatult kaunis. Seal leidus kõiksugu puid, mis pakkusid silmailu või kandsid maitsvat vilja. See aed oli veerikas ja avar ning seal liikus ringi imetlusväärselt palju erilaadseid loomi. Aadamal ja Eeval oli olemas kõik, mida vaja, et elada õnnelikku ja täisväärtuslikku elu, ka rahuldustpakkuv töö ning täiuslikud sõprussuhted. Jehoova armastas neid esmalt  ja neil oli igati põhjust vastata talle samaga. Aga nad ei teinud seda. Selle asemel, et armastusest kuuletuda oma taevasele Isale, hakkasid nemad tema vastu hoopis isekalt mässama (1. Moosese peatükk 2).

22. Kuidas Jehoova reageering mässule Eedenis tõestas, et tema armastus on truu?

²² Kui suurt valu see küll Jehoovale tegi! Aga kas tema armastav süda kibestus selle mässu tõttu? Ei! „Tema truu armastus kestab igavesti” (Laul 136:1). Seetõttu seadis ta armastusest ajendatuna kohe eesmärgi lunastada kõik Aadama ja Eeva järglased, kellel on õige meelelaad. Nagu oleme näinud, tuli Jehooval anda oma kallis Poeg lunastusohvriks, mis läks talle väga palju maksma (1. Johannese 4:10).

23. Mis on üks põhjus, mille tõttu Jehoova on „õnnelik Jumal”, ja millist tähtsat küsimust arutatakse järgmises peatükis?

²³ Jah, kohe algusest peale on Jehoova esimesena ilmutanud armastust inimkonna vastu. Loendamatutel viisidel on tema „meid esmalt armastanud”. Kuna armastus edendab üksmeelt ja rõõmu, pole sugugi üllatav, et Jehoovat nimetatakse „õnnelikuks Jumalaks” (1. Timoteosele 1:11). Siiski tekib veel üks tähtis küsimus. Kas Jehoova tõesti armastab igaüht meist? Järgmises peatükis vaatleme seda teemat.