Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 27

‘Monayi mudi buimpe buende bupite bunene!’

‘Monayi mudi buimpe buende bupite bunene!’

1, 2. Mmu mishindu kayi mishilangane mudi buimpe bua Nzambi buambuluisha bantu? Mmunyi mudi Bible ushindika ngikadilu wa Nzambi eu?

BALUNDA ba kale mbasombe pambelu mu ka munya ka dilolo badia pamue, baseka ne bayukila padibu benda batangila mudi dîba dienda dibuela. Muaba mukuabu, tshidime kampanda udi utangila budimi buende, utua mimuemue ya disanka bualu mmumone kuulu kufikuluke ne mamata a mvula adi atuadija kumana mu budimu buende. Muaba mukuabu kabidi, baledi badi basanka padibu bamona muanabu utuadija kuenda.

2 Nansha bobu bamanye anyi kabayi bamanye, kudi tshintu tshimue tshidi tshiambuluisha bantu aba: ke buimpe bua Yehowa Nzambi. Bantu badi batendelela batu bamba misangu ya bungi ne: “Nzambi mmuimpe.” Bible yeye udi ushindika bualu ebu, wamba ne: ‘Monayi mudi buimpe buende bupite bunene!’ (Zekâya 9:17) Kadi bidi bimueneka ne: bantu ba bungi lelu ki mbamanye tshidi mêyi aa umvuija to. Buimpe bua Yehowa Nzambi budi bumvuija tshinyi menemene? Mmunyi mudi ngikadilu wa Nzambi eu wambuiluisha yonso wa kutudi?

Ngikadilu udi uleja mudi Nzambi ne dinanga

3, 4. Buimpe ntshinyi? Bua tshinyi tudi mua kumvuija buimpe bua Yehowa bu mushindu udiye uleja dinanga diende?

3 Anu mudi Bible uleja, “buimpe” budi bumvuija bikadilu bilenga. Nunku, mu mushindu kampanda, tudi mua kuamba ne: buimpe budi bumuenekela mu malu onso adi Yehowa wenza. Ngikadilu yende yonso, bu mudi bukole, buakane ne meji, mmimpe mu mishindu yonso. Kadi tudi mua kumvuija buimpe bu ngikadilu udi uleja mudi Yehowa ne dinanga. Bua tshinyi tudi tuamba nunku?

4 Buimpe nngikadilu udi umuenekela mu malu atudi tuenzela bakuabu. Mupostolo Paulo wakaleja ne: kudi bantu, buimpe mbupite too ne buakane. (Lomo 5:7) Muntu muakane udi unemeka mikenji ne lulamatu luonso, kadi muntu muimpe yeye udi wenza kupita apu. Udi ukeba tshia kuenza bua kuambuluisha bakuabu. Anu mutuabimona, Yehowa udi muimpe mu mushindu eu. Kakuyi mpata, buimpe ebu budi bufumina ku dinanga dikole dia Yehowa.

5-7. Bua tshinyi Yezu wakabenga bua kumubikilabu ne: “Mulongeshi Muimpe”? Mbulelela kayi bunene buakajadikaye dîba adi?

5 Yehowa udi kabidi uleja buimpe buende mu mushindu wa pa buawu. Matuku makese kumpala kua Yezu kufuaye, muntu mukuabu wakalua kudiye bua kumuela lunkonko, umubikila ne: “Mulongeshi Muimpe.” Yezu wakamuambila ne: “Bua tshinyi udi umbikila ne: muimpe? Kakuena muntu muimpe to, pa kumbusha anu Nzambi nkayende.” (Mâko 10:17, 18) Diandamuna edi didi mua kukukemesha. Bua tshinyi Yezu uvua muandamune muntu au nunku? Yezu kavuaku “Mulongeshi Muimpe” anyi?

6 Mu bulelela, muntu au uvua mubikile Yezu ne: “Mulongeshi Muimpe” bua kumulabidila. Yezu wakapingajila Tatuende wa mu diulu butumbi ebu ne didipuekesha dionso, bualu yeye ke udi mutambe buimpe. (Nsumuinu 11:2) Kadi Yezu wakajadika kabidi bulelela bunene. Yehowa nkayende ke udi mua kuleja tshidi tshimpe. Anu yeye ke udi ne bukenji bua kujadika tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Pavua Adama ne Eva batombokele Nzambi ne badie tshimuma tshia mutshi wa dimanya dia malu mimpe ne malu mabi, bakajinga bua kudiangatshila bukenji abu nkayabu. Yezu uvua mushilangane nabu, bualu yeye wakashila Tatuende bukenji abu ne didipuekesha dionso.

7 Yezu uvua mumanye kabidi ne: kudi Yehowa ke kudi kufumina malu onso mimpe menemene. Yeye ke Mufidi wa “dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane.” (Yakobo 1:17) Tukonkononayi mpindieu mudi buimpe bua Yehowa bumueneka mu mushindu udiye upeshangana bintu.

Malu adi ajadika mudi Yehowa ne buimpe bua bungi

8. Mmunyi mudi Yehowa uleja buimpe buende kudi bantu bonso?

8 Kakuena muntu udi buimpe bua Yehowa kabuyi buanji kuambuluisha. Musambu wa 145:9 udi wamba ne: “Yehowa udi wenzela bantu bonso bimpe.” Mbilejilu kayi bidi bileja mudiye wenzela bantu bonso bimpe? Bible udi wamba ne: “Wakafila tshijadiki bua kuleja tshidiye padiye wenza malu mimpe, unulokeshila mvula mu diulu, unupesha mivu ya biakudia, uwuja mioyo yenu tente ne biakudia ne disanka.” (Bienzedi 14:17) Kutu muanji kumvua disanka paudi udia biakudia bimpe anyi? Bu Yehowa mu buimpe buende kayi muenze bua buloba buikale ne luendu lua mâyi ne “mivu ya biakudia” idi ipatula biakudia bia bungi, katuvua mua kuikala ne disanka dia kuikala ne biakudia to. Yehowa kena uleja buimpe buende anu kudi bantu badi bamunange, kadi kudi bantu bonso. Yezu wakamba ne: “Utu ubandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba diende ne ulokeshila bantu bakane ne badi kabayi bakane mvula.”​—Matayi 5:45.

Yehowa udi “unulokeshila mvula mu diulu, unupesha mivu ya biakudia”

9. Mmunyi mudi tshimuma tshia pome tshileja buimpe bua Yehowa?

9 Bantu ba bungi kabatu bangata ne mushinga malu mimpe adi Nzambi ubenzela bu mudi, kubapatuila dîba, kubalokeshila mvula ne kubapesha mivu ya biakudia. Tuangate tshilejilu tshia tshimuma tshia pome. Mu matunga adi kaayi ne mivu ya luya lukole, bimuma ebi bidi bimueneka tshianana tshianana. Kadi ntshimuma tshimpe kumona, tshisheme, tshitalaja mukana ne tshikale ne bidishi bia bungi. Udiku mumanye ne: pa buloba bujima kudi mishindu ya pome mitue ku 7500 anyi? Kudi ya mikunze, ya manyimanyi, ya mâyi a matamba. Kudi mikuabu bunene bua kamata kakese, mikuabu bunene bua tshimuma tshia mboma. Wewe mutangile lutete lua pome, udi mua kumona bu kantu ka tshianana. Kadi ludi lupatula mutshi muimpe bikole. (Musambu wa Solomo 2:3) Mu muvu wa printemps, mutshi wa pome udi upatula bilongo; mu automne, udi ukuama bimuma. Tshidimu tshionso, munkatshi mua bidimu bitue ku 75, mutshi wa pome udi ukuama bimuma bidi mua kuwuja turton 20 tua bujitu bua kilo 19 pa karton.

Lutete elu ludi lupatula mutshi udi mua kudisha bantu ne kubasankisha munkatshi mua bidimu bia bungi

10, 11. Mmunyi mudi biumvuilu bileja buimpe bua Nzambi?

10 Bua bunene bua buimpe bua Yehowa, mmutupeshe mubidi udi muenza mu mushindu udi ‘ukemesha,’ muikale ne biumvuilu bidi bituambuluisha bua kumona midimu yende ne kusanka bua bualu buayi. (Musambu 139:14) Elabi kabidi meji bua malu atudi bakuile ku ntuadijilu kua nshapita. Mmalu kayi atudi tumona adi asankisha mu bikondo abi? Matama adi engelela a muana udi ne disanka. Mamata a mvula adi amata mu budimi. Mekala mashilashilangane a dîba didi dienda dibuela. Dîsu dia muntu ndienza bua kumona mekala mapite pa 300000! Lumvu luetu ludi mua kumvua tshikuma tshia dîyi dia muntu utudi banange, tshiona tshia lupepele padilu lututa mu mitshi, anyi tuseku tua muana mutekete. Bua tshinyi tudi tumvua disanka patudi tumona bintu ebi ne tumvua mitoyi mishilashilangane? Bible udi wamba ne: ‘Ditshi didi diumvua ne dîsu didi ditangila, Yehowa wakafuka bubidi buabi.’ (Nsumuinu 20:12) Kadi tudi bakule anu bua biumvuilu bibidi.

11 Lununku luetu ludi palu luleja buimpe bua Yehowa. Diulu dia muntu didi mua kusunguluja mipuya mitue ku 10000. Elabi meji bua mipuya ya bintu bikese tshianana bu mudi, padibu balamba tshiakudia tshiudi munange, bilongo, mabeji a mitshi adi mamate, anyi muishi wa mudilu wa nkunyi. Mubidi webe udi mua kukuambuluisha bua kumvua padi kapepe kakututa ku mêsu, padi muntu uudi munange ukuela mu tshitupa, anyi paudi wambula tshimuma tshimpe mu bianza. Paudi udia, lulabulu ludi lutuadija mudimu walu. Ludimi luebe ludi lumvua mienya mishilashilangane idi nayi tshimuma tshionso. Bushuwa, mbikumbane bua tuetu kuamba bua Yehowa ne: “Ke mudi buimpe buebe bukumbane, buwakubutshila badi bakutshina!” (Musambu 31:19) Kadi mmushindu kayi udi Yehowa ‘mubutshile’ anyi mulamine badi bamutshina buimpe buende?

Buimpe budi ne masanka a kashidi

12. Mbintu kayi bia kudi Yehowa bidi ne mushinga wa bungi kupita bikuabu? Bua tshinyi?

12 Yezu wakamba ne: “Bakafunda ne: ‘Muntu kena ne bua kuikala ne muoyo anu bua diampa nkayadi, kadi mbua dîyi dionso didi dipatuka mukana mua Yehowa.’” (Matayi 4:4) Bulelela, bintu bia mu nyuma bidi Yehowa utupesha bidi bituambuluisha kupita bia ku mubidi, bualu biobi bidi bitufikisha ku muoyo wa tshiendelele. Mu Nshapita wa 8 wa mukanda eu, tuvua bamone muvua Yehowa muenze mparadizu wa mu nyuma mu matuku a ku nshinidilu aa ku diambuluisha dia bukole buende bua kujadikulula nabu malu. Bualu bunene budi mu mparadizu eu mbiakudia bia mu nyuma bia bungi bidimu.

13, 14. a) Ntshinyi tshivua muprofete Yehezekele mumone mu tshikena kumona? Tshidi ne diumvuija kayi buetu tuetu lelu? b) Mmalu kayi a mu nyuma adi Yehowa mulongoluele bantendeledi bende ba lulamatu bua kubapesha muoyo?

13 Mu umue wa ku milayi minene ya kujadikulula malu idi mu Bible, muprofete Yehezekele wakamona tshikena kumona tshia dijadikulula dia ntempelo ne ditumbishibua diende. Musulu wa mâyi uvua ufumina ku ntempelo au, wenda udiunda ne wondoka too ne muakaluawu “musulu munene.” Muaba wonso uvua musulu awu upitshila, uvua ulua ne mabenesha. Kumpenga kuawu kuvua mitshi ivua ipesha bantu biakudia ne ibondopa. Pavua mâyi a musulu au abuela mu Mbuu mufue, bintu bionso bivuamu, bivua bipetulula muoyo ne bivulangana. (Yehezekele 47:1-12) Kadi malu onso aa avua umvuija tshinyi?

14 Tshikena kumona atshi tshivua tshileja ne: Yehowa neajadikulule malu adi atangila ntendelelu wende mukezuke, anu mudibi bileja kudi ntempelo uvua Yehezekele mumone. Anu bu musulu wa mu tshikena kumona atshi, malu adi Nzambi mulongolole bua kupesha bantu bende muoyo wa tshiendelele neavulangane bikole menemene. Katshia Yehowa wajadikulula ntendelelu mukezuke mu 1919, mmubeneshe bantu bende ne malu adiye mulongolole bua kubapesha muoyo. Mmu mushindu kayi? Bible, mikanda idi imumvuija, bisangilu, ne mpungilu mbiambuluishe bantu ba bungi bua kupeta bulelela budi mua kubapetesha muoyo. Ku diambuluisha dia bintu ebi, Yehowa mmulongeshe bantu pa bidi bitangila dipa diende ditambe bunene: mulambu wa Kristo wa kupikula nawu bantu. Mulambu eu udi wambuluisha bantu badi banange Yehowa ne badi bamutshina bua kuanyishibua kudiye ne udi ubapetesha ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. * Ke bualu kayi mu matuku a ku nshikidilu aa adi bena panu bakenga ne nzala ya mu nyuma, bantendeledi ba Yehowa badi basanka ne biakudia bia mu nyuma bia bungi.—Yeshaya 65:13.

15. Mmu mushindu kayi muikala buimpe bua Yehowa mua kuambuluisha bena lulamatu mu bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu?

15 Kadi mâyi a musulu wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele kaakuimana pafika ndongoluelu wa malu eu ku ndekelu to. Neatungunuke ne kupueka a bungi mu bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu. Tshikondo atshi, ku diambuluisha dia Bukalenge bua Masiya, Yehowa neakuate mudimu ne mushinga wa mulambu wa Yezu bua kufikisha bena lulamatu ku kakese ku kakese ku bupuangane. Netusanke bikole bua buimpe bua Yehowa!

Ngikadilu mikuabu idi ileja buimpe bua Yehowa

16. Mmunyi mudi Bible uleja ne: kudi ngikadilu ya bungi idi ileja buimpe bua Yehowa? Nngikadilu kayi ayi?

16 Buimpe bua Yehowa kabuena buimanyina anu ku mushindu udiye upeshangana bintu to. Nzambi wakambila Mose ne: ‘Nengendeshe buimpe buanyi buonso ku mêsu kuebe, nemmanyishe dîna dianyi dia Yehowa kumpala kuebe.’ Pashishe Bible udi utungunuka wamba ne: ‘Yehowa wakapita kumpala kuende, wakela dîyi ne: Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga, kena ukuata tshiji lubilu, udi muwule tente ne luse lujalame ne bushuwa.’ (Ekesode 33:19; 34:6) Nunku kudi ngikadilu ya bungi idi ileja buimpe bua Yehowa.

17. Mmunyi mudi Yehowa wenzela bantu bapange bupuangane malu? Ntshinyi tshidi tshimusaka bua kuenza nunku?

17 Mvese wa ndekelu eu udi uleja mudi Yehowa wenzela bantu bende malu. Pamutu pa kuikala bu bamfumu ba pa buloba ebu badi ne malu makole, kabayi bumvuila bakuabu, anyi badi ne tshikisu, Yehowa yeye udi ne lutulu ne malu mapole. Tshilejilu, Yehowa wakambila Abalahama ne: ‘Ndi nkulomba ne: bandisha mêsu ebe muaba uudi, tangila ku luseke lua ku Nord, lua ku Sud, lua ku Est ne lua ku Ouest.’ (Genese 13:14NW) Mu Bible ya bungi, mbabenge kukudimuna muaku udi uleja bukalanga. Bamanyi ba Bible badi bamba ne: mu tshiena Ebelu tshia kale bavua basakidila kantu ku muaku kampanda bua kushintulula tshiambilu tshivua tshileja ditumina muntu dîyi bua tshilue dilomba ne bukalanga. Kudi mvese mikuabu idi ileja bualu ebu. (Genese 31:12NW; Yehezekele 8:5NW) Elabi meji, Mfumu Mutambe bunene wa diulu ne buloba wakula ne bukalanga kumpala kua bantu ba tshianana. Mu buloba ebu mudi bantu bikale ne malu makole, tshikisu ne bapange malu, kabienaku bitukolesha ku muoyo patudi tumona mudi Yehowa wenzela bantu malu ne bukalanga anyi?

18. Mmu mushindu kayi mudi Yehowa ‘muwule tente ne bushuwa’? Bua tshinyi mêyi aa adi atukolesha ku muoyo?

18 Yehowa udi kabidi ‘muwule tente ne bushuwa.’ Bantu ba bungi lelu kabatu bamba bulelela. Kadi Bible udi wamba ne: ‘Nzambi kena bu muntu udi wamba mêyi a mashimi.’ (Nomba 23:19) Tito 1:2 udi wamba ne: ‘Nzambi kena mua kushima.’ Buimpe bua Yehowa kabuena bumuanyishila bua kushima. Ke bualu kayi tudi mua kueyemena malu onso adi Yehowa ulaya; mêyi ende kaena mua kupanga kukumbana. Bible udi mene umubikila ne: “Nzambi udi ulamata ku bushuwa.” (Musambu 31:5) Kena anu udikanda bua kuamba mashimi, kadi udi umuangalaja bulelela bua bungi. Pamutu pa kudilamina malu ende nkayende, ku diambuluisha dia meji * ende udi wambuluisha basadidi bende ba lulamatu, ubaleja too ne mua kutumikila malu malelela adiye ubalongesha bua ‘batungunuke ne kuenda mu bulelela.’ (3 Yone 3) Mmunyi mudi buimpe bua Yehowa mua kuambuluisha yonso wa kutudi?

‘Nutambe kusanka bua buimpe bua Yehowa’

19, 20. a) Mmunyi muvua Satana mufikishe Eva ku dibenga kueyemena buimpe bua Yehowa? Bualu ebu mbukebeshe tshinyi? b) Buimpe bua Yehowa budi butuenzela tshinyi? Bua tshinyi?

19 Pavua Satana mutete Eva mu budimi bua Edene, wakanji kumusaka ne budimu bua keyemenyi buimpe bua Yehowa. Yehowa uvua muambile Adama ne: ‘Udi mua kudia mamuma a mitshi yonso ya mu budimi, bu muudi musue.’ Munkatshi mua mitshi yonso ivua mu budimi, Yehowa uvua mukandike mutshi anu umue. Kadi tangila muvua Satana muele Eva lukonko lua kumpala. Wakamuebeja ne: ‘Nzambi wakamba ne: Kanudi mamuma a mitshi yonso idi mu budimi anyi?’ (Genese 2:9, 16; 3:1) Satana uvua mukonyangaje mêyi a Yehowa bua kufikisha Eva ku diela meji ne: Yehowa uvua mubasokoke tshintu kampanda tshimpe. Bia dibungama, Eva wakakuluka mu buteyi buende. Anu bu bantu ba bungi bakalonda panyima pende, wakatuadija kuelakana bua buimpe bua Nzambi uvua mumupeshe bionso bivuaye nabi.

20 Tudi bamanye mudi dielakana edi dikebeshe tunyinganyinga tua bungi ne ntatu. Nunku tuitabayi mêyi a mu Yelemiya 31:12 adi amba ne: ‘Nebatambe kusanka bua buimpe bua Yehowa kudibu.’ Bulelela, buimpe bua Yehowa budi ne bua kutusankisha bikole. Katuena ne bua kuelakana nansha kakese bua tshidi tshisaka Nzambi wetu bua kutuenzela bualu kampanda anyi kansanga, bualu mmuwule tente ne buimpe. Tumueyemene ne muoyo umue, bualu udi ujingila bantu badi bamunange anu malu mimpe.

21, 22. a) Mmalu kayi audi mua kuenza bua kuleja muudi wanyisha buimpe bua Yehowa? b) Netuakule bua ngikadilu kayi mu nshapita udi ulonda? Mmunyi mudi ngikadilu eu mushilangane ne buimpe?

21 Tudi tusanka patudi tupeta mushindu wa kuambila bantu bakuabu bua buimpe bua Nzambi. Musambu wa 145:7 udi wamba bua batendeledi ba Yehowa ne: ‘Nebatele mêyi a tshivulukidi tshia buimpe buebe bunene.’ Dituku dionso edi, buimpe bua Yehowa budi butuambuluisha mu mushindu kampanda anyi kansanga. Bua tshinyi katuenaku mua kuela Yehowa tuasakidila dituku dionso bua buimpe buende, tutela bualu kampanda padiku mushindu? Patudi tuela meji bua buimpe bua Yehowa, tumuela tuasakidila dituku dionso bua ngikadilu wende eu, ne tuambila bakuabu bua ngikadilu eu, nebituambuluishe bua kuidikija Nzambi wetu muimpe. Patudi tukeba kabidi mua kuenzela bakuabu bimpe bu mudi Yehowa wenza, netusemene pabuipi nende. Mupostolo Yone ukavua mukulakaje wakafunda ne: “Munanga, kuidikiji malu mabi, kadi idikija malu mimpe. Muntu udi wenza malu mimpe mmufumine kudi Nzambi.”—3 Yone 11.

22 Buimpe bua Yehowa budi bupetangana kabidi ne ngikidilu mikuabu. Tshilejilu, Nzambi ‘mmuwule tente ne luse lujalame,’ anyi dinanga didi ne lulamatu. (Ekesode 34:6) Ngikadilu eu udi usunguluja bantu kupita buimpe, bualu Yehowa udi umuleja anu batendeledi bende ba lulamatu. Netumone mudiye wenza nunku mu nshapita udi ulonda.

^ tshik. 14 Kakuena tshintu tshidi tshitamba kuleja buimpe bua Yehowa kupita mulambu wa kupikula nawu bantu. Munkatshi mua binunu ne binunu bia banjelu, Yehowa wakasungula anu Muanende munanga mulela umuepele bua kutufuilaye.

^ tshik. 18 Bible udi uleja dipetangana didi pankatshi pa bulelela ne butoke. Mufundi wa misambu wakafunda ne: ‘Utume munya webe ne bushuwa buebe kumpala kuebe.’ (Musambu 43:3) Yehowa udi ukenkesha butoke bua mu nyuma kudi bantu badi basue bua abalongeshe anyi abatokeshe.​—2 Kolinto 4:6; 1 Yone 1:5.