1.–3. a) Miks tahtis Jeesus olla oma Isa sarnane? b) Milliseid Jeesuse armastuse tahke me hakkame nüüd uurima?

 KAS oled kunagi näinud, kuidas väike poiss püüab olla isa sarnane? Poeg võib püüda jäljendada seda, kuidas isa kõnnib, räägib või tegutseb. Aja jooksul võib see poiss võtta omaks koguni isa moraalsed ja vaimsed väärtushinnangud. Jah, armastus ja imetlus, mida poeg tunneb teda armastava isa vastu, tekitab poisis soovi olla oma isa sarnane.

² Millised on suhted Jeesuse ja tema taevase Isa vahel? „Ma armastan Isa,” ütles Jeesus kord (Johannese 14:31). Mitte kellelgi pole võimalik tunda Jehoova vastu suuremat armastust, kui on tema Pojal, kes oli koos Isaga juba kaua aega enne seda, kui loodi ükski teine elusolend. See armastus kutsus selles pühendunud Pojas esile soovi olla samasugune nagu tema Isa (Johannese 14:9).

³ Selle raamatu varasemates peatükkides oli juttu sellest, kuidas Jeesus jäljendas täiuslikult Jehoova jõudu, õiglust ja tarkust. Aga kuidas peegeldas Jeesus oma Isa armastust? Uurigem kolme Jeesuse armastuse tahku – tema ennastohverdavat vaimu, hella kaastunnet ja valmisolekut andestada.

4. Kuidas andis Jeesus võimsaima eeskuju ennastohverdavast armastusest?

⁴ Jeesus oli ennastohverdava armastuse poolest silmapaistvaks eeskujuks. Olla ennastohverdav tähendab omakasupüüdmatult panna teiste vajadused ja huvid ettepoole  enda omadest. Kuidas ilmutas Jeesus sellist armastust? Ta ise selgitas seda: „Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest” (Johannese 15:13). Jeesus andis hea meelega oma täiusliku elu meie eest. See oli suurim armastus, mida üks inimene on eales väljendanud. Kuid Jeesus osutas ennastohverdavat armastust ka muul moel.

5. Kuidas avaldus selles Jumala ainusündinud Poja ohvrimeelne armastus, kui ta lahkus taevast?

⁵ Enne inimeseks saamist oli Jumala Pojal kõrge positsioon taevas. Ta käis tihedalt läbi Jehoova ja arvukate teiste vaimolenditega. Kõigist neist eelistest hoolimata see auväärne Poeg „loobus kõigest, mis tal oli, ja sai orja sarnaseks; ta sai inimeseks” (Filiplastele 2:7). Ta tuli hea meelega patuste inimeste hulka, kes elavad maailmas, mis „on Saatana võimuses” (1. Johannese 5:19). Kas ei väljendanud Jumala Poeg sellega ohvrimeelset armastust?

6., 7. a) Kuidas tuli Jeesuse maise teenistuse ajal esile tema ennastohverdav armastus? b) Milline liigutav näide omakasupüüdmatust armastusest on kirjas Johannese 19:25–27?

⁶ Kogu maise teenistuse kestel ilmutas Jeesus mitmel viisil ennastohverdavat armastust. Ta oli täiesti omakasupüüdmatu. Ta oli niivõrd hõivatud teenistusega, et tõi ohvriks normaalsed mugavused, millega inimesed on harjunud. „Rebastel on urud ja lindudel pesad,” ütles ta, „aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna” (Matteuse 8:20). Jeesus, kes oli oskuslik puusepp, oleks võinud võtta natuke aega, et ehitada endale mõnus maja või valmistada müügiks ilusat mööblit ja teenida sellega veidi lisaraha. Kuid ta ei kasutanud oma oskusi selleks, et hankida materiaalseid asju.

⁷ Üks tõeliselt liigutav näide Jeesuse ennastohverdavast armastusest on kirjas Johannese 19:25–27. Kujutle, kui palju mõtteid võis olla Jeesusel meeles ja südamel tol pärastlõunal, mil ta suri. Kui ta piinapostil kannatas, tundis ta  muret oma jüngrite, kuulutustöö ning eriti oma laitmatuse pärast ja ka selle pärast, kuidas see mõjutab tema Isa mainet. Tõesti, vastutus kogu inimkonna tuleviku eest lasus tema õlgadel! Sellegipoolest vaid mõni hetk enne surma osutas Jeesus tähelepanu oma emale Maarjale, kes oli tol ajal ilmselt lesk. Jeesus palus apostel Johannesel kanda hoolt Maarja eest, nagu oleks see Johannese enda ema, ja apostel võttis Maarja pärast seda enda majja. Nii hoolitses Jeesus, et oleks tagatud tema ema füüsiline ja vaimne heaolu. Milline suuremeelne omakasupüüdmatu armastuse näide!

8. Mida tähendab see kreeka sõna, millega Piibel iseloomustab Jeesuse kaastunnet?

⁸ Nagu tema Isa, nii oli ka Jeesus kaastundlik. Piibel kirjeldab Jeesust inimesena, kes tegi pingutusi, et aidata neid, kes olid raskustes, sest nende kannatused läksid talle väga südamesse. Piibel iseloomustab Jeesuse kaastunnet kreeka sõnaga, mille tõlkevasteks on „kahju hakkama”. Üks õpetlane ütleb: „See tähistab ... emotsiooni, mis liigutab inimest kogu tema olemuse kõige sügavamate soppideni. See on kõige jõulisem kreeka sõna kaastunde kohta.” Mõtle mõningatele juhtumitele, mis kutsusid Jeesuses esile sügava kaastunde ja panid teda tegutsema.

9., 10. a) Mille tõttu pidi Jeesus koos apostlitega vaikset kohta otsima? b) Kuidas käitus Jeesus siis, kui rahvahulk ei lasknud tal omaette olla, ja miks?

⁹ Ta soovis hoolitseda teiste vaimsete vajaduste eest. Jutustus Markuse 6:30–34 näitab, mis kutsus peamiselt esile Jeesuse kaastunde. Kujutle seda olukorda. Apostlid olid põnevil, sest nad olid just lõpetanud pika kuulutusretke. Nad tulid tagasi Jeesuse juurde ja rääkisid innustunult kõigest, mida nad olid kuulnud ja näinud. Aga siis kogunes sinna suur hulk rahvast, kes ei andnud Jeesusele ja ta jüngritele  mahti isegi süüa. Jeesus, kes oli alati tähelepanelik, märkas apostlite väsimust. „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata,” ütles ta neile. Nad läksid paati ja sõitsid üle Galilea järve põhjatipu kuhugi vaiksesse kohta. Kuid rahvas nägi nende lahkumist. Mõned ka kuulsid sellest. Nad kõik asusid jooksma mööda põhjakallast ja jõudsid teisele poole juba enne paati!

¹⁰ Kas Jeesus ärritus selle tõttu, et tal ei lastud omaette olla? Sugugi mitte! Kui ta nägi seda tuhandeist inimestest koosnevat rahvahulka, kes teda juba ootas, läks see talle südamesse. Markus kirjutas: „Paadist välja astudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast. Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.” Jeesus nägi neid inimesi kui üksikisikuid, kellel on vaimsed vajadused. Nad olid nagu lambad, kes on lootusetult eksinud, kuna neil pole karjast, kes neid juhiks ja kaitseks. Jeesus teadis, et südametud usujuhid, kes peaksid olema hoolitsevad karjased, on lihtrahva hooletusse jätnud (Johannese 7:47–49). Kuna Jeesusel oli inimestest südamest kahju, hakkas ta neile õpetama tõdesid „Jumala kuningriigist” (Luuka 9:11). Pane tähele, et Jeesusel oli rahvast kahju juba enne, kui ta nägi, kuidas nad tema õpetused vastu võtavad. Teisisõnu, hell kaastunne polnud mitte selle tulemus, et ta oli rahvast õpetanud, vaid hoopis ajend selle tegemiseks.

11., 12. a) Kuidas suhtuti pidalitõbistesse Piibli aegadel ja kuidas toimis Jeesus siis, kui tema poole pöördus mees, kes oli „täis pidalitõbe”? b) Kuidas võis pidalitõbisele mõjuda Jeesuse puudutus ja kuidas ilmestab seda ühe arsti kogemus?

¹¹ Ta soovis kergendada teiste kannatusi. Kuna mitmesuguste vaevustega inimesed teadsid, et Jeesusel jätkub nende jaoks kaastunnet, tõmbas see neid tema ligi. See ilmnes eriti selgelt siis, kui üks mees, kes oli „täis pidalitõbe”, pöördus Jeesuse poole, kelle järel tuli suur hulk rahvast (Luuka 5:12). Piibli aegadel hoiti pidalitõbiseid eraldatuna,  et kaitsta teisi nakkuse eest (4. Moosese 5:1–4). Aja jooksul aga hakkasid rabidest juhid õpetama südametut suhtumist pidalitõbistesse ja kehtestama omaenda rõhuvaid reegleid. a Aga pane tähele, kuidas suhtus Jeesus sellesse pidalitõbisesse: „Jeesuse juurde tuli üks pidalitõbine ja anus teda põlvili, öeldes: „Kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.” Jeesusel hakkas temast kahju, ta sirutas käe, puudutas teda ja lausus: „Ma tahan, saa puhtaks!” Otsekohe kadus mehel pidalitõbi” (Markuse 1:40–42). Jeesus teadis, et see pidalitõbine viibis teiste hulgas seadusevastaselt. Siiski ei ajanud Jeesus meest minema, vaid tundis talle nii sügavalt kaasa, et tegi midagi lausa uskumatut. Jeesus puudutas teda!

¹² Kas sa suudad kujutleda, mida see puudutus pidalitõbisele tähendas? Toome selgituseks ühe näite. Doktor Paul Brand, kes on pidalitõve spetsialist, räägib ühest pidalitõbisest, keda ta ravis Indias. Läbivaatuse ajal pani arst oma käe pidalitõbise õlale ja selgitas mehele tõlgi abil, millist ravi talle tuleb anda. Järsku hakkas pidalitõbine nutma. „Kas ma ütlesin midagi valesti?” küsis arst. Tõlk esitas selle küsimuse noormehele tema keeles ja vastas seejärel: „Ei, doktor. Ta ütleb, et ta nutab sellepärast, et te panite oma käe tema õlale. Enne, kui ta siia tuli, polnud mitte keegi juba palju aastaid teda puudutanud.” Selle pidalitõbise jaoks, kes pöördus Jeesuse poole, tähendas puudutus veelgi rohkemat. Pärast seda ühte puudutust oli ta vaba haigusest, mis oli teinud temast heidiku!

13., 14. a) Millist rongkäiku kohtas Jeesus, kui ta lähenes Naini linnale, ja mille tõttu oli see olukord eriti kurb? b) Mida tegi Jeesus kaastundest ajendatuna Naini lesknaise heaks?

 ¹³ Ta soovis aidata leinajaid. Jeesus tundis väga kaasa neile, kes olid leinas. Mõtle näiteks jutustusele Luuka 7:11–15. See sündmus leidis aset siis, kui Jeesus saabus Galilea linna Naini lähistele. Kui ta jõudis linnavärava juurde, kohtas ta seal matuserongkäiku. Olukord oli eriliselt kurb. Surnud oli noor mees, kes oli oma ema ainus poeg, ja ema oli lesk. Tõenäoliselt oli naine juba varemgi olnud sellises rongkäigus – siis, kui toimusid tema mehe matused. Nüüd oli jõudnud kord ta poja kätte, kes võis olla tema ainus tugi. Naisega koos olnud rahva hulgas oli ilmselt teisi leinajaid ja muusikuid, kes laulsid või mängisid leinameloodiaid (Jeremija 9:17, 18; Matteuse 9:23). Jeesuse pilk aga peatus leinaval emal, kes kõndis tõenäoliselt poja surnuraami lähedal.

¹⁴ Jeesusel hakkas sellest leinavast emast kahju. Julgustava tooniga ütles ta naisele: „Ära nuta.” Ilma, et keegi oleks teda palunud, läks ta ligi ja puudutas surnuraami. Nii kandjad kui ilmselt ka kõik ülejäänud inimesed jäid seisma. Autoriteetse häälega ütles Jeesus elutule kehale: „Noormees, ma ütlen sulle: tõuse üles!” Mis sai edasi? „Surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima”, nagu oleks ta ärganud sügavast unest! Sellele järgneb tõeliselt liigutav ütlus: „Jeesus andis poja ta emale.”

15. a) Millisele seosele kaastunde ja tegutsemise vahel osutavad need Piibli jutustused, milles räägitakse, kuidas Jeesus tundis inimestele kaasa? b) Kuidas me saame Jeesust selles jäljendada?

¹⁵ Mida me võime neist jutustustest õppida? Pane kõigi nende juhtumite puhul tähele seost kaastunde ja tegutsemise vahel. Jeesus ei saanud vaadata teiste kannatusi, ilma et teda oleks vallanud kaastunne, ja see tunne ei lasknud tal jääda ükskõikseks, vaid pani teda tegutsema. Kuidas me saame tema eeskuju järgida? Meil kui kristlastel on kohustus kuulutada head sõnumit ja teha inimesi jüngriteks. Eelkõige  ajendab meid selleks armastus Jumala vastu. Pidagem siiski meeles, et see töö eeldab ka kaastunnet. Kui tunneme inimestele kaasa nii nagu Jeesus, paneb süda meid tegema kõik, mida suudame, et rääkida neile head sõnumit (Matteuse 22:37–39). Kuidas saame osutada kaastunnet usukaaslastele, kes on kannatustes või leinas? Me ei saa teha imesid, et ravida nende ihuhädasid ega surnuid ellu äratada. Aga me võime väljendada kaastunnet, kui teeme ise algust, et olla teistest huvitatud või pakkuda neile kohasel viisil praktilist abi (Efeslastele 4:32).

16. Kuidas ilmnes Jeesuse valmisolek andestada isegi siis, kui ta rippus piinapostil?

¹⁶ Jeesus jäljendas täiuslikult oma Isa armastust veel ühel tähtsal viisil – ta oli „valmis andestama” (Laul 86:5). See ilmnes isegi siis, kui ta oli piinapostil. Millest rääkis Jeesus siis, kui ta oli suremas häbiväärsel viisil, naelad löödud läbi jalgade ja käte? Kas ta soovis, et Jehoova karistaks tema hukkajaid? Vastupidi, veidi enne surma ütles Jeesus: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad” (Luuka 23:34). b

17.–19. Kuidas kinnitas Jeesus, et ta andestas apostel Peetrusele, kuigi see oli teda kolm korda salanud?

¹⁷ Ilmselt veelgi liigutavam näide Jeesuse andestusest oli  see, kuidas ta käitus apostel Peetruse puhul. Pole mingit kahtlust, et Peetrus armastas Jeesust väga. Jeesuse maise elu viimasel ööl, 14. niisanil, ütles Peetrus talle: „Isand, ma olen valmis minema koos sinuga nii vangi kui ka surma.” Ometi salgas Peetrus vaid mõne tunni pärast kolm korda isegi seda, et ta Jeesust üldse tunneb! Piibel näitab, mis juhtus siis, kui Peetrus salgas Jeesust kolmandat korda: „Isand pöördus, vaatas Peetrusele otsa.” Oma patu raskusest rusutud Peetrus „läks välja ning nuttis kibedasti”. Kui Jeesus sel päeval hiljem suri, võis apostlit vaevata küsimus: „Kas mu Isand andis mulle andeks?” (Luuka 22:33, 61, 62).

¹⁸ Peetrus ei pidanud vastust kaua ootama. Jeesus äratati ellu 16. niisani hommikul, ja arvatavasti samal päeval ilmus ta ka Peetrusele (Luuka 24:34; 1. Korintlastele 15:4–8). Miks pööras Jeesus nii eriliselt tähelepanu apostlile, kes oli teda nii innukalt salanud? Ehk tahtis Jeesus kinnitada kahetsevale Peetrusele, et tema Isand armastab ja hindab teda ikka veel. Kuid Jeesus tegi Peetruse rahustamiseks veelgi rohkem.

¹⁹ Mõne aja pärast ilmus Jeesus jüngritele Galilea järve ääres. Seal küsis Jeesus kolm korda Peetruselt (kes oli oma Isandat kolm korda salanud), kas see armastab teda. Pärast kolmandat korda vastas Peetrus: „Isand, sina tead kõike, sa tead ju, et sa oled mulle armas.” Tõepoolest, Jeesus, kes suutis näha südamesse, oli täiesti teadlik Peetruse armastusest ja kiindumusest tema vastu. Sellegipoolest andis Jeesus Peetrusele võimaluse väljendada oma armastust. Lisaks andis Jeesus Peetrusele ülesande toita ja hoida tema lambakesi (Johannese 21:15–17). Varem oli Peetrus saanud ülesande kuulutada (Luuka 5:10). Aga nüüd, tähelepanuväärse tõendina oma usaldusest, andis Jeesus talle järgmise kaaluka vastutuse – hoolitseda nende eest, kes saavad Kristuse järelkäijateks. Varsti pärast seda andis Jeesus Peetrusele olulise rolli jüngrite hulgas (Apostlite teod 2:1–41). Kui suureks kergenduseks see Peetrusele kindlasti oli, kui ta sai teada, et Jeesus oli talle andestanud ja usaldas teda ikka veel!

20., 21. Kuidas me võime Kristuse armastust täielikult tundma õppida?

²⁰ Tõesti, Jehoova Sõna kirjeldab kaunilt Kristuse armastust. Aga kuidas me peaksime suhtuma Jeesuse armastusse? Piibel soovitab tungivalt, et me õpiksime „tundma Kristuse armastust, mis on ülem teadmistest” (Efeslastele 3:19). Nagu oleme näinud, õpetavad Jeesuse elu ja teenistust kirjeldavad evangeeliumid meile palju Kristuse armastuse kohta. Aga et Kristuse armastust täielikult tundma õppida, on vaja midagi rohkemat kui vaid teada, mida Piibel tema kohta räägib.

²¹ Kreeka sõna, mille tõlkevaste on „tundma õppima”, tähendab midagi oma kogemuste kaudu õppima. Kui osutame armastust nii nagu Jeesus – tegutseme omakasupüüdmatult teiste heaks, arvestame kaastundlikult nende vajadustega, andestame neile südamest –, siis võime tõeliselt mõista tema tundeid. Sel viisil võime enda kogemuste kaudu õppida „tundma Kristuse armastust, mis on ülem teadmistest”. Ja ärgem mitte kunagi unustagem, et mida enam me saame Kristuse sarnaseks, seda lähemana võime end tunda oma armastava Jumala Jehoovaga, keda Jeesus täiuslikult jäljendas.