1.–3. a) Mida me võime inimloomuse kohta õppida, kui paneme tähele suhteid lapse ja tema vanemate vahel? b) Kuidas me loomulikult reageerime, kui keegi osutab meile armastust, ja millise tähtsa küsimuse me võime endale esitada?

 VANEMATEL on suur rõõm näha oma vastsündinud last naeratamas. Nad panevad sageli oma näo lapse näo lähedale, nunnutavad ja naeratavad talle innukalt. Nad soovivad väga, et beebi neile vastu naerataks. Ja selleks ei kulugi kaua – lapse põskedesse ilmuvad lohukesed, suunurgad tõusevad kõrgemale ja ilmubki meeldiv naeratus. Sellega näib laps väljendavat omal kombel kiindumust, tärkavat armastust, millega ta vastab oma vanemate armastusele.

² Lapse naeratus meenutab meile midagi tähtsat seoses inimloomusega. Meie puhul on loomulik vastata armastusele armastusega. Me lihtsalt oleme nii loodud (Laul 22:9). Kui kasvame suuremaks, saame küpsemaks ka selles, kuidas me oskame armastusele vastata. Võib-olla mäletad omaenda lapsepõlvest, kuidas vanemad, sugulased või sõbrad sulle armastust osutasid. Sinu südames hakkas üks soe tunne idanema, kasvama ja lõpuks tegude vilja kandma. Sa hakkasid vastuarmastust osutama. Kas midagi samalaadset on toimumas ka sinu suhetes Jehoova Jumalaga?

³ Piibel ütleb: „Me armastame, sest tema on meid esmalt armastanud” (1. Johannese 4:19). Käesoleva raamatu osades 1 kuni 3 oli juttu sellest, kuidas Jehoova Jumal on armastaval viisil sinu heaks kasutanud oma jõudu, õiglust ja tarkust. Neljandas osas nägime, et ta on otseselt väljendanud armastust inimkonna vastu – ka sinu vastu isiklikult – ja teinud seda märkimisväärsel viisil. Nüüd tekib üks küsimus. See on mingis mõttes kõige tähtsam küsimus, mille sa  võid endale esitada: „Kuidas kavatsen mina vastata Jehoova armastusele?”

4. Milline segadus valitseb inimeste hulgas selles suhtes, mida tähendab armastada Jumalat?

⁴ Jehoova, kes on armastuse Allikas, teab hästi, et armastusel on tohutu jõud tuua teistest esile parim, mis neis on. Seetõttu on ta, hoolimata ustavusetu inimkonna lakkamatust mässamisest, kindlalt veendunud, et mõned inimesed vastavad tema armastusele. Ja miljonid on tõesti seda ka teinud. Kahjuks on aga selle mandunud maailma religioonid ajanud inimesed segadusse selles suhtes, mida tähendab armastada Jumalat. Loendamatu hulk inimesi ütleb, et nad armastavad Jumalat, aga nad paistavad mõtlevat, et see armastus on tunne, mille väljendamiseks piisab vaid sõnadest. Armastus Jumala vastu võib sel viisil küll alata, nii nagu lapse armastus vanemate vastu ilmneb kõigepealt naeratusest. Täiskasvanute puhul eeldab armastus aga rohkemat.

5. Kuidas näitab Piibel, mis on armastus Jumala vastu, ja miks peaks see definitsioon meile meeldima?

⁵ Jehoova on see, kes ütleb, mida tähendab teda armastada. Tema Sõnas on kirjas: „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest.” Järelikult tuleb armastust Jumala vastu väljendada tegudega. Muidugi ei meeldi paljudele see mõte, et neil tuleb kellelegi kuuletuda. Aga seesama salm lisab meeldivalt, et „tema käsud ei ole koormavad” (1. Johannese 5:3). Jehoova seadused ja põhimõtted on meile kasulikud ning ei rõhu meid (Jesaja 48:17, 18). Jumala Sõnas on rohkesti põhimõtteid, mis aitavad meil temaga lähedasemaks saada. Kuidas? Korrakem nüüd üle kolm valdkonda, mis iseloomustavad meie suhteid Jumalaga. Need on suhtlemine, kummardamine ja jäljendamine.

6.–8. a) Kuidas me saame kuulata Jehoovat? b) Kuidas me saame Piibli elama panna, kui loeme seda?

⁶ Esimene peatükk algas küsimusega: „Kas sa suudad kujutleda end vestlemas Jumalaga?” Me nägime, et see pole sugugi ebarealistlik mõte. Mooses ju vestles Jumalaga. Kuidas on lugu meiega? Praegusel ajal ei saada Jehoova oma ingleid inimestega vestlema. Kuid Jehooval on suurepärased vahendid, mille abil suhelda meiega tänapäeval. Kuidas on meil võimalik kuulata Jehoovat?

⁷ Kuna „kogu pühakiri on Jumalalt”, võime Jehoovat kuulata, kui loeme tema Sõna Piiblit (2. Timoteosele 3:16). Seepärast esitas laulukirjutaja Jehoova teenijatele üleskutse lugeda seda „päeval ja ööl” (Laul 1:1, 2). See nõuab meilt märkimisväärseid pingutusi. Aga kõik sedalaadi pingutused tasuvad end täielikult ära. Nagu nägime 18. peatükist, on Piibel otsekui väärtuslik kiri meie taevaselt Isalt. Seetõttu ei peaks Piibli lugemine olema sugugi tüütu tegevus. Me peame Piiblit lugedes selle elama panema. Kuidas me saame seda teha?

⁸ Piibli sündmusi lugedes kujuta neid endale ette. Püüa näha Piibli tegelasi reaalsete inimestena. Ürita mõista, milline oli nende taust, eluolu ja motiivid. Seejärel mõtle sügavalt selle üle, mida loed, ja esita endale küsimusi: „Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta? Milliseid tema omadusi ma siin märkan? Millist põhimõtet tahab Jehoova mulle sellega õpetada ja kuidas ma saaksin oma elus selle järgi tegutseda?” Jumala Sõna saab sulle elavaks, kui sa seda loed, selle üle mõtiskled ja seda ellu rakendad (Laul 77:12; Jaakobuse 1:23–25).

9. Kes on „ustav ja arukas ori” ning miks on tähtis, et me teda tähelepanelikult kuulaksime?

⁹ Jehoova räägib meiega ka „ustava ja aruka orja” kaudu. Nagu Jeesus ennustas, on väike rühm võitud kristlastest mehi määratud neil rahutuil viimseil päevil andma  vaimset „toitu õigel ajal” (Matteuse 24:45–47). See ori toidab meid vaimselt, kui loeme kirjandust, mis on valmistatud selleks, et aidata meil omandada täpseid teadmisi Piibli kohta, või kui käime kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel. Kuna ta on Kristuse ori, siis teeme targasti, kui järgime Jeesuse sõnu: „Pange siis tähele, kuidas te kuulate” (Luuka 8:18). Me kuulame tähelepanelikult, sest me tunnustame seda ustavat orja kui ühte vahendit, mille kaudu Jehoova meiega suhtleb.

10.–12. a) Miks on palve üks imeline kingitus Jehoovalt? b) Kuidas me saame palvetada Jehoovale meelepärasel viisil ja miks me võime kindlad olla, et ta peab meie palveid väärtuslikuks?

¹⁰ Aga kuidas on võimalik Jumalaga suhelda? Kas me saame Jehoovaga rääkida? See on aukartustäratav mõte. Kui palju edulootust sul oleks, kui üritaksid pääseda jutule oma riigi kõige mõjukama juhi juurde, et rääkida talle mõnest isiklikust murest? Mõnel juhul võib selline üritus lausa ohtlik olla! Estri ja Mordokai päevil võidi inimene hukata, kui ta pöördus Pärsia monarhi poole ilma kuningliku kutseta (Ester 4:10, 11). Nüüd kujutle, et sa tuled universumi kõrgeima valitseja ette, kellega võrreldes isegi kõige vägevamad inimesed on „kui rohutirtsud” (Jesaja 40:22). Kas peaksime olema liiga hirmunud, et tema poole pöörduda? Mitte mingil juhul!

¹¹ Jehoova on teinud võimalikuks lihtsa viisi, kuidas tema poole pöörduda – see on palve. Isegi väike laps võib paluda Jehoovat usus, kui ta teeb seda Jeesuse nime kaudu (Johannese 14:6; Heebrealastele 11:6). Siiski võime palve kaudu anda edasi oma kõige segasemad, salajasemad mõtted ja tunded – isegi sellised, mis teevad valu ja mida meil on raske sõnadega väljendada (Roomlastele 8:26). Pole mingit mõtet üritada Jehoovale muljet avaldada ilusate ja kõlavate sõnadega või pikkade ja sõnaohtrate palvetega (Matteuse 6:7, 8). Teisest küljest ei sea Jehoova mingit piiri, kui kaua või kui tihti me tohime temaga rääkida. Tema Sõna lausa  kutsub meid üles: „Palvetage lakkamata” (1. Tessalooniklastele 5:17).

¹² Pea meeles, et üksnes Jehoova kuulab palvet ja ta kuulab meid tõelise empaatiaga (Laul 65:2). Kas ta kuulab oma ustavate teenijate palveid üksnes armulikkusest? Ei, need valmistavad talle koguni rõõmu. Tema Sõna võrdleb selliseid palveid suitsutusrohuga, mille põletamisel tõuseb magusalõhnalist, rahustavat suitsu (Laul 141:2; Ilmutus 5:8; 8:4). Kas pole lohutav mõelda, et samamoodi tõusevad ka meie siirad palved kõrgeima valitseja ette ja teevad talle heameelt? Kui sa siis tahad Jehoova ligi tulla, palu teda alandlikult ja sageli, iga päev. Vala oma süda tema ette ja ära jäta midagi rääkimata (Laul 62:8). Jaga taevase Isaga oma muresid ja rõõme, väljenda talle tänu ja ülistust. Seda tehes muutub side sinu ja tema vahel üha tugevamaks.

13., 14. Mida tähendab kummardada Jehoovat ja miks on meil kohane seda teha?

¹³ Kui suhtleme Jehoova Jumalaga, siis me lihtsalt ei kuula ja ei räägi nagu sõbra või sugulasega. Tegelikult me kummardame Jehoovat – osutame talle lugupidavalt austust, mida ta nii rohkesti väärib. Õigel viisil Jehoova kummardamine on kogu meie elu. Sellega me väljendame Jehoovale kogu hingest oma armastust ja andumust ning see ühendab kõik Jehoovale ustavad olendid, olgu taevas või maa peal. Apostel Johannes kuulis ilmutuses, kuidas üks ingel tegi teatavaks järgmise käsu: „Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja veeallikad!” (Ilmutus 14:7).

¹⁴ Miks me peaksime Jehoovat kummardama? Mõtle omadustele, mida oleme käsitlenud, näiteks pühadus, jõud, enesevalitsus, õiglus, julgus, halastus, tarkus, alandlikkus, armastus, kaastunne, ustavus ja headus. Me oleme näinud, et Jehoovas ilmnevad kõik need väärtuslikud omadused parimal võimalikul viisil. Kui me üritame kõiki tema omadusi  mõistusega haarata, siis saame aru, et ta on kaugelt rohkem kui üks suurepärane, imetlusväärne Isiksus. Ta on ääretult auline ja mõõdetamatult kõrgem, kui oleme meie (Jesaja 55:9). Pole vähimatki kahtlust, et Jehoova on meie õiguspärane valitseja ja väärib kindlasti, et me teda kummardaksime. Aga kuidas me peaksime teda kummardama?

15. Kuidas me saame kummardada Jehoovat „vaimus ja tões”, ning millist võimalust pakuvad selleks kristlikud koosolekud?

¹⁵ Jeesus ütles: „Jumal on vaim, ja tema teenijad peavad kummardama teda vaimus ja tões” (Johannese 4:24). Et kummardada Jumalat vaimus, peab meil olema tema vaim ning me peame laskma sel end juhtida. Samuti peame Jumalat kummardama kooskõlas tõega – täpsete teadmistega, mis leiduvad Jumala Sõnas. Meil on suurepärane võimalus kummardada Jehoovat „vaimus ja tões” alati,  kui tuleme kokku oma usukaaslastega (Heebrealastele 10:24, 25). Kui laulame Jehoovale kiituslaule, pöördume ühiselt palves tema poole ning kuulame arutelusid tema Sõna üle ja võtame neist osa, väljendame sellega armastust tema ja ta puhta kummardamise vastu.

16. Mis on üks suurimaid tõelistele kristlastele antud käske ja miks me soovime seda täita?

¹⁶ Me kummardame Jehoovat ka siis, kui räägime temast teistele ja ülistame teda avalikult (Heebrealastele 13:15). Tõepoolest, üks suurimaid tõelistele kristlastele antud käske on kuulutada head sõnumit Jehoova Kuningriigist (Matteuse 24:14). Me täidame seda käsku innukalt, sest armastame Jehoovat. Kui mõtleme sellele, kuidas „selle maailma jumal” Kurat-Saatan on teinud pimedaks uskmatute „mõistuse silmad” õelate valede abil, mida ta levitab Jehoova kohta, siis kas ei igatse me olla oma Jumala tunnistajad, et kummutada seda laimu? (2. Korintlastele 4:4; Jesaja 43:10–12.) Ja kui mõtiskleme Jehoova imeliste omaduste üle, kas ei valda meid soov rääkida temast teistele? Tõesti, pole võimalik leida suuremat eesõigust kui see, et saame aidata teistel õppida tundma ja armastama oma taevast Isa.

17. Mis on seotud Jehoova kummardamisega ja miks me peame teda andunult kummardama?

¹⁷ Jehoova kummardamisega on seotud veelgi rohkem. See puudutab igat meie elu valdkonda (Koloslastele 3:23). Kui me tõesti tunnustame, et Jehoova on meie kõrgeim valitseja, siis üritame täita tema tahet kõiges – perekonnaelus, ilmalikus töös, suhetes teistega ja vabal ajal. Me püüame teenida Jehoovat „kogu südamest”, täieliku andumusega (1. Ajaraamat 28:9). Sellisel viisil Jumala kummardamine ei jäta ruumi poolikule südamele ega kaksikelule – silmakirjalikule eluviisile, millest jääb mulje, et inimene teenib Jehoovat, aga tegelikult teeb ta samal ajal salaja tõsiseid patte. Täielik andumus välistab silmakirjalikkuse ja armastus teeb selle vastikuks. Abiks on ka jumalakartus. Piibel  näitab, et selline aupaklik suhtumine on seotud lähedaste suhetega, mis valitsevad meie ja Jehoova vahel (Laul 25:14).

18., 19. Miks on realistlik arvata, et isegi ebatäiuslikud inimesed võivad jäljendada Jehoova Jumalat?

¹⁸ Kõik selle raamatu osad lõpevad peatükiga, mis räägib sellest, kuidas võtta „Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed” (Efeslastele 5:1). On väga tähtis pidada meeles, et kuigi me oleme ebatäiuslikud, võime tõepoolest jäljendada Jehoova täiuslikku eeskuju selles, kuidas kasutada jõudu, tegutseda õiglaselt ja targalt ning väljendada armastust. Kust me teame, et Kõigevägevamat on tõesti võimalik jäljendada? Nagu mäletame, näitab Jehoova nime tähendus, et ta võib oma eesmärkide teostamiseks saada, kelleks iganes tahab. Kuigi meil on põhjust tunda aukartust selle võime ees, kas on meil siiski täiesti võimatu teda selles jäljendada? Ei ole.

¹⁹ Me oleme loodud Jumala sarnaseks (1. Moosese 1:26). Seega erinevad inimesed kõigist teistest olenditest maa peal. Meid ei juhi üksnes instinktid, geenid ega keskkonnatingimused. Jehoova on andnud meile väärtusliku kingituse – tahtevabaduse. Kuigi oleme piiratud ja ebatäiuslikud, on meil vabadus valida, milliseks me soovime saada. Lisaks pea meeles, et Jumala nimi tähendab ka seda, et ta põhjustab oma teenijate saamise kelleks või milleks vaja. Seega, kas sina tahad olla armastav, tark ja õiglane inimene, kes kasutab oma jõudu õigesti? Jehoova vaimu abiga võid saada just selliseks! Mõtle, mida kõike head sa võid niiviisi korda saata.

20. Mida head me korda saadame, kui jäljendame Jehoovat?

²⁰ Sul on võimalik oma taevasele Isale heameelt valmistada ja tema südant rõõmustada (Õpetussõnad 27:11). Sa võid olla Jehoovale koguni „kõigiti meelepärane”, sest ta mõistab su puudusi (Koloslastele 1:9, 10). Ja kui sa häid omadusi  ikka edasi arendad, jäljendades oma kallist Isa, õnnistab ta sind suure eesõigusega. Sa saad valgusekandjaks selles pimedas maailmas, mis on Jumalast võõrdunud (Matteuse 5:1, 2, 14). Siis võid sa aidata Jehoova suurepärase isiksuse peegeldust maa peal edasi kanda. Milline au!

21., 22. Milline lõputu teekond seisab ees kõigil, kes armastavad Jehoovat?

²¹ See lihtne üleskutse, mis on kirjas Jaakobuse 4:8 (EP 88), pole üksnes eesmärk. See on teekond. Nii kaua, kui me ustavaks jääme, ei lõpe see teekond iialgi. Mitte kunagi ei lakka me Jehoovaga üha lähedasemaks ja lähedasemaks saamast. On ju alati võimalik tema kohta midagi rohkemat teada saada. Me ei peaks arvama, et see raamat on teinud meile selgeks kõik, mida Jehoova kohta on võimalik teada. Tegelikult oleme alles napilt puudutanud seda, mida Piibel räägib meie Jumala kohta! Ja ka Piibel ei räägi meile kõike, mida Jehoova kohta on võimalik teada saada. Apostel Johannes arvas, et kui panna kirja kõik, mida Jeesus tegi maise teenistuse ajal, „ei suudaks ka kogu maailm mahutada rullraamatuid, mis kirjutataks” (Johannese 21:25). Kui  seda oli võimalik öelda Poja kohta, kui palju enam peab see siis veel paika Isa puhul!

²² Me ei jõua Jehoova tundmaõppimisega lõpule isegi kogu igavese elu jooksul (Koguja 3:11). Mõtle siis sellele, mis kõik meid veel ees ootab. Kunagi tulevikus, kui oleme elanud sadu, tuhandeid, miljoneid, isegi miljardeid aastaid, teame Jehoova Jumala kohta palju rohkem kui praegu. Aga isegi siis tunneme, et on jäänud loendamatult palju imelisi asju, mida me veel ei tea. Me ihkame rohkem teada, sest meil on alati põhjust tunda end nii nagu laulukirjutaja, kes ütles: „Minul on hea olla Jumala ligi” (Laul 73:28). Igavene elu on kujuteldamatult tähendusrikas ja mitmekesine – ning Jehoovaga lähedasemaks saamine jääb alati selle kõige rahuldustpakkuvamaks osaks.

23. Mida sind innustatakse tegema?

²³ Vasta siis nüüd Jehoova armastusele ning tee seda kogu südamest, hingest, kogu oma mõistuse ja jõuga (Markuse 12:29, 30). Olgu sinu armastus ustav ja vankumatu. Juhtigu kõiki sinu igapäevaseid otsuseid, kõige väiksemast kõige suuremani, üks ja sama põhimõte: vali alati tee, mis viib sind tugevamatesse suhetesse taevase Isaga. Ja mis peamine, tule üha lähemale Jehoovale ja tulgu tema üha lähemale sinule – seda kogu igaviku kestel!