Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

2. PEATÜKK

Kiri armastavalt Jumalalt

Kiri armastavalt Jumalalt

MIS on sinu lemmikraamat? — Mõnele lapsele meeldivad raamatud, mis räägivad loomadest. Teisele meeldivad sellised raamatud, kus on palju pilte. Neid on tõesti tore lugeda.

Kõige paremad raamatud maailmas on aga need, mis räägivad tõde Jumala kohta. Üks nendest on kõige tähtsam. Kas sa tead, mis raamat see on? — See on Piibel.

Miks Piibel on nii tähtis raamat? — Sest me oleme selle saanud Jumala käest. See raamat räägib Jumalast ja sellest, mida Jumal meie heaks teeb. Seal näidatakse ka, mida meie peaksime tegema, et temale meeldida. See on nagu kiri Jumalalt.

Jumal oleks võinud muidugi Piibli taevas valmis kirjutada ja seejärel inimestele anda, kuid ta ei teinud seda. Kuigi Piiblis on Jumala mõtted, kasutas ta nende kirjapanekuks siiski põhiliselt oma teenijaid maa peal.

Kas sa tead, kuidas Jumal seda tegi? — Et sellest aru saada, mõtle järgnevale. Kui me kuuleme raadiost kellegi häält, võib rääkija ise olla meist väga kaugel. Televiisorit vaadates me võime isegi näha inimesi, kes elavad välismaal, ja võime kuulda, mida nad räägivad.

Inimesed võivad kosmoselaevaga isegi Kuu peale minna ja saata sealt sõnumeid Maa peale. Kas sa teadsid seda? — Kui juba inimesed selliseid asju teha võivad, siis mis sa arvad, kas ka Jumal võib taevast sõnumeid saata? — Muidugi võib! Ja ta tegigi seda ammu enne, kui inimesed võtsid kasutusele raadiod ja televiisorid.

Kust me teame, et Jumal võib inimestega rääkida ka väga kauge maa tagant?

Mooses oli üks mees, kes kuulis Jumalat rääkimas. Mooses ei näinud Jumalat, kuid ta võis kuulda tema häält. Tookord, kui see juhtus, olid kohal miljonid inimesed. Jumal pani siis mäe värisema ning selles paigas müristas ja lõi välku. Inimesed teadsid, et Jumal räägib, kuid nad kartsid väga. Nad ütlesid Moosesele: ”Ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!” Hiljem märkis Mooses üles, mida Jumal oli talle öelnud, ning nüüd on see, mille Mooses üles kirjutas, kirjas Piiblis (2. Moosese 20:18—21).

Mooses kirjutas viis esimest Piibli raamatut. Ta ei olnud aga ainuke, kes Piiblit kirjutas. Jumal kasutas selles töös umbes 40 meest. Need mehed elasid väga ammu ja võttis kaua aega, enne kui Piibel lõplikult valmis sai. Selleks kulus kokku umbes 1600 aastat! Mõned neist meestest ei kohtunud üksteisega kunagi. Hämmastav on aga see, et kõik, mis nad kirjutasid, sobib omavahel hästi kokku.

Mis on nende piiblikirjutajate nimed?

Mõned mehed, keda Jumal kasutas, olid kuulsad. Mooses oli alguses küll karjane, kuid hiljem sai temast Iisraeli rahva juht. Saalomon oli kuningas ning ta oli kõige targem ja rikkam inimene maailmas. Teised kirjutajad polnud aga nii tuntud. Aamos näiteks kasvatas viigipuid.

Peale nende kirjutas Piiblit ka üks arst. Kas sa tead, mis tema nimi oli? — Tema nimi oli Luukas. Üks teine kirjutaja oli aga varem olnud maksukoguja. Tema nimi oli Matteus. Ja üks oli olnud jurist, Juudi ususeaduse tundja. Tema kirjutas kõige rohkem Piibli raamatuid. Kas sa tead, kes see oli? — See oli Paulus. Jeesuse jüngrid Peetrus ja Johannes, kes ka kirjutasid Piiblit, olid varem olnud kalurid.

Mitmed neist Piibli kirjapanijaist kirjutasid sellest, mida Jumal teeb tulevikus. Kuidas nad teadsid neid sündmusi, enne kui need tegelikult toimusid? — Nad said seda teada Jumala käest. Jumal rääkis neile tulevastest sündmustest.

Selleks ajaks, kui Suur Õpetaja Jeesus maa peale tuli, oli suur osa Piiblist juba valmis. Võib-olla sa mäletad, et Suur Õpetaja elas enne taevas. Ta teadis, mida Jumal oli varem teinud. Mis sa arvad, kas tema uskus, et Piibel on saadud Jumala käest? — Jah, uskus küll.

Kui Jeesus rääkis inimestele Jumala tegudest, luges ta seda Piiblist. Mõnikord ütles ta peast, millest seal räägitakse. Lisaks jagas Jeesus inimestele Jumala kohta veel uusi teadmisi. Ta ütles: ”Mis ma temalt olen kuulnud, seda ma räägin maailmale” (Johannese 8:26). Jeesus oli Jumala käest palju kuulnud, sest ta oli varem elanud koos Jumalaga. Kust meie saame lugeda sellest, mida Jeesus rääkis? — Piiblist. See raamat pandi kirja selleks, et me seda loeksime.

Kuna Jumal kasutas Piibli kirjapanekuks inimesi, siis kirjutasid nad muidugi keeles, mida nad iga päev rääkisid. Seepärast ongi enamik Piiblist kirjutatud heebrea keeles, mõni osa aramea keeles ja päris suur osa kreeka keeles. Kuna enamik inimesi tänapäeval neid keeli rääkida ei oska, on Piiblit tõlgitud teistesse keeltesse. Nüüdisajal on Piibli osasid võimalik lugeda rohkem kui 2260 keeles. Mõtle, kui palju! Piibel on Jumala kiri kõigile inimestele. Pole tähtis, kui mitu korda seda on ümber kirjutatud — sõnum on ikkagi Jumalalt.

Piibli sõnad on meie jaoks tähtsad. Need pandi kirja väga ammu, kuid need räägivad sündmustest, mis toimuvad praegusel ajal. Piibel räägib ka sellest, mida Jumal teeb lähitulevikus. See on nii põnev! See raamat annab meile imepärase lootuse.

Mida sa võid Piiblit lugedes õppida?

Samuti räägib Piibel sellest, mida Jumal meilt ootab. Seal öeldakse, mis on õige ja mis vale. Nii sinul kui minul on vaja seda teada. Veel räägib Piibel inimestest, kes kurja tegid ja mis nendega seetõttu juhtus. See on kirja pandud selleks, et meie võiksime vältida niisuguseid raskusi, mida nemad kogesid. Piiblis räägitakse ka inimestest, kes käitusid õigesti, ja millised head tagajärjed sellel olid. Kõik see pandi kirja meie heaks.

Et aga Piiblist kõige rohkem kasu saada, peame teadma vastust ühele küsimusele. See küsimus on: kes andis meile Piibli? Kuidas sa vastaksid? — Jah, kogu Piibel on Jumalalt. Kuidas me siis saame näidata, et oleme tõesti targad? — Kui me kuulame Jumalat ja teeme, mis ta ütleb.

Sellepärast me peame võtma aega, et koos Piiblit lugeda. Kui me saame kirja kelleltki, keda väga armastame, siis me loeme seda kirja ikka ja jälle. See kiri on meile kallis. Samamoodi peaksime suhtuma Piiblisse, sest see on kiri isikult, kes meid kõige enam armastab. See on kiri armastavalt Jumalalt.

Varu nüüd natuke aega nende kirjakohtade lugemiseks, mis näitavad, et Piibel on tõesti Jumala Sõna ning et see on meie heaks kirja pandud: Roomlastele 15:4; 2. Timoteosele 3:16, 17 ja 2. Peetruse 1:20, 21.