Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 13

Mɛi Ni Batsɔmɔ Yesu Kaselɔi Lɛ

Mɛi Ni Batsɔmɔ Yesu Kaselɔi Lɛ

Namɔ ji nɛkɛ nuu nɛɛ, ni te fee tɛŋŋ ni ebatsɔ Yesu kaselɔ?

NAMƆ ji Nyɔŋmɔ tsulɔ ni hi fe fɛɛ ni ehi shi pɛŋ?— Ohetoo lɛ ja, lɛ ji Yesu Kristo. Ani osusuɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔtamɔ lɛ?— Ojogbaŋŋ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, eto okadi efɔ̃ shi eha wɔ koni wɔnyiɛ sɛɛ. Ni efɔ̃ɔ wɔ nine koni wɔbatsɔmɔ ekaselɔi.

Ani ole nɔ ni Yesu kaselɔ ni mɔ ko aaaji lɛ tsɔɔ?— Etsɔɔ nibii pii. Klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ wɔkase lɛ. Shi jeee fɛɛ nɛ. Esa akɛ wɔhe nɔ ni ekɛɔ lɛ wɔye diɛŋtsɛ. Kɛji akɛ wɔfee nakai lɛ, wɔbaafee nɔ ni ekɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ.

Mɛi pii kɛɔ akɛ amɛheɔ Yesu nɔ amɛyeɔ. Ani osusuɔ akɛ amɛ fɛɛ amɛji ekaselɔi diɛŋtsɛ?— Dabi, jeee nakai amɛteŋ mɛi pii ji. Ekolɛ amɛyaa sɔlemɔ. Shi amɛteŋ mɛi pii nako be ni amɛkɛaakase nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni nyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ lɛ pɛ ji ekaselɔi.

Nyɛhaa wɔwiea mɛi ni ji Yesu kaselɔi beni eji gbɔmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ mɛi ni batsɔmɔ kaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome ji Filipo. Filipo yatao enaanyo Natanael (ni atsɛɔ lɛ hu akɛ Bartolomeo), ní onaa lɛ akɛ eta tso lɛ shishi lɛ. Beni Natanael baa Yesu ŋɔɔ lɛ, Yesu kɛɛ: ‘Naa, nuu anɔkwafo, anɔkwa Israelnyo.’ Natanael naa kpɛ ehe ni ebi akɛ: “Nɛgbɛ ole mi yɛ?”

Namɔ Yesu tsɛɔ lɛ koni ebatsɔ ekaselɔ lɛ?

Yesu kɛɛ: “Minao fɛɛ dã ni Filipo tsɛo, be mli ni oyɔɔ agbamitso lɛ shishi lɛ.” Natanael naa kpɛ ehe akɛ Yesu le he ni eyɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ, no hewɔ lɛ Natanael kɛɛ akɛ: “Bo ji Nyɔŋmɔ bi lɛ, bo ji Israel maŋtsɛ lɛ.”—Yohane 1:49.

Yuda Iskariot, Yuda (mɔ ni atsɛɔ lɛ Tadeo hu lɛ), kɛ Simon

Mɛi krokomɛi batsɔmɔ Yesu kaselɔi dani enɔ jetsɛremɔ lɛ Filipo kɛ Natanael fee nakai. Mɛnɛɛmɛi ji Andrea kɛ enyɛmi nuu Petro kɛ agbɛnɛ hu Yohane kɛ ekolɛ Yohane nyɛmi nuu Yakobo. (Yohane 1:35-51) Shi sɛɛ mli lɛ, mɛi ejwɛ nɛɛ kɛ amɛhe yawo amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Kɛkɛ ni gbi ko, beni Yesu nyiɛ yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ naa lɛ, ena Petro kɛ Andrea miishá loo. Yesu tsɛ amɛ akɛ: “Nyɛbanyiɛa misɛɛ.”

Yakobo (Alfeo binuu), Toma, kɛ Mateo

Beni Yesu tee ehiɛ fioo lɛ, ena Yakobo kɛ Yohane. Amɛkɛ amɛtsɛ yɛ lɛlɛ mli, amɛmiikpɛ amɛyaai. Yesu tsɛ amɛ akɛ amɛ hu amɛbanyiɛ esɛɛ. Eji Yesu tsɛ́ bo kulɛ, mɛni obaafee? Ani obaanyiɛ esɛɛ amrɔ nɔŋŋ?— Nɛkɛ hii nɛɛ le mɔ ni Yesu ji. Amɛle akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ. No hewɔ lɛ, amɛshi amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ ni amɛyanyiɛ Yesu sɛɛ.—Mateo 4:18-22.

Natanael, Filipo, kɛ Yohane

Beni nɛkɛ hii nɛɛ batsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ, ani no tsɔɔ akɛ amɛfee nɔ ni ja be fɛɛ be?— Dabi. Ekolɛ obaakai akɛ nɛkɛ hii nɛɛ je ŋwane po yɛ amɛteŋ yɛ mɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ amɛteŋ lɛ he. Shi amɛbo Yesu toi, ni amɛmiisumɔ ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛsubaŋ mli. Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsake lɛ, no lɛ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee Yesu kaselɔi.

Yakobo (Yohane nyɛmi nuu), Andrea, kɛ Petro

Yesu fɔ̃ nine etsɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ ni amɛbafee ekaselɔi. Gbi ko lɛ, oblanyo shikatsɛ nɔyelɔ ko ba Yesu ŋɔɔ ni ebi lɛ bɔ ni eeefee ni ená naanɔ wala. Beni shikatsɛ nɔyelɔ lɛ kɛɛ akɛ etee nɔ eye Nyɔŋmɔ kitai anɔ kɛjɛ be mli ni eji gbekɛ lɛ, Yesu fɔ̃ lɛ nine akɛ: ‘Ba ni obanyiɛ misɛɛ.’ Ani ole nɔ ni ba?—

Ojogbaŋŋ, beni akɛɛ nuu lɛ akɛ esa akɛ Yesu kaselɔ ni mɔ ko aaatsɔ lɛ afee nɔ ni he hiaa waa fe shikatsɛ ni mɔ ko aaaji lɛ, enáaa miishɛɛ kwraa. Ebatsɔɔɔ Yesu kaselɔ, ejaakɛ esumɔɔ eshika ni eyɔɔ lɛ waa fe bɔ ni esumɔɔ Nyɔŋmɔ.—Luka 18:18-25.

Beni Yesu eshiɛ nɔ ni miihe ashɛ afi kɛ fã sɛɛ lɛ, ehala ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi 12 koni amɛtsɔmɔ bɔfoi. Bɔfoi lɛ ji hii ni eje gbɛ etsu amɛ koni amɛyatsu nitsumɔ krɛdɛɛ ko. Ani ole amɛgbɛi?— Ha wɔkwɛ akɛ wɔbaanyɛ wɔkase amɛgbɛi lɛ lo. Kwɛmɔ amɛ mfonirii ni yɔɔ biɛ lɛ, ni okwɛ akɛ obaanyɛ otsɛ amɛgbɛi lo. Koni obɔ mɔdɛŋ ni otsɛ amɛgbɛi kɛjɛ ojwɛŋmɔ mli.

Namɛi ji nɛkɛ yei nɛɛ ni ye amɛbua Yesu be ni etee shiɛmɔ lɛ?

Yɛ naagbee lɛ bɔfoi 12 lɛ ateŋ mɔ kome batsɔ mɔ fɔŋ. Lɛ ji Yuda Iskariot. Yɛ sɛɛ mli lɛ ahala kaselɔ kroko koni ebatsɔ bɔfo. Ani ole egbɛi?— Lɛ ji Matias. Sɛɛ mli lɛ, Paulo kɛ Barnaba hu batsɔmɔ bɔfoi, shi amɛfataaa mɛi 12 lɛ ahe.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:23-26; 14:14.

Taakɛ wɔkase yɛ wolo nɛɛ Yitso 1 lɛ, Yesu ná gbekɛbii ahe miishɛɛ. Mɛni hewɔ efee nakai?— Ejaakɛ ele akɛ amɛ hu amɛbaanyɛ amɛtsɔmɔ ekaselɔi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei pii lɛ gbekɛbii baanyɛ awie saji komɛi yɛ gbɛ ni baanyɛ aha onukpai po abo toi ni amɛsumɔ akɛ amɛaakase babaoo yɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ he.

Yei pii hu batsɔmɔ Yesu kaselɔi. Mɛi komɛi kɛ lɛ fã gbɛ kɛtee maji ni eyashiɛ yɛ mli lɛ amli. Maria Magdaleena, Yohana, kɛ Susana fee nakai. Ekolɛ amɛye amɛbua kɛhoo eniyenii ni amɛfɔ́ etadei ahe.—Luka 8:1-3.

Ani oosumɔ ni otsɔ Yesu kaselɔ?— Kaimɔ akɛ, ní wɔɔkɛɛ kɛkɛ akɛ wɔji ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ haaa wɔtsɔmɔ ekaselɔi. Esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome yɛ he fɛɛ he ni wɔyɔɔ, shi jeee beni wɔtee Kristofoi akpeei pɛ. Ani obaanyɛ otsɔɔ hei komɛi ni ehe hiaa ni wɔfee wɔnii tamɔ Yesu kaselɔ yɛ?—

Hɛɛ, esa akɛ wɔfee nakai yɛ shia. Ni he kroko hu ji skul. Nɔ ni esaaa akɛ mi kɛ bo fɛɛ hiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ ji akɛ, kɛji akɛ wɔɔtsɔmɔ Yesu anɔkwa kaselɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ bɔ ni efee be fɛɛ be, kɛ gbi fɛɛ gbi lɛ, ní he ni wɔyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko.

Nɛgbɛ ehe hiaa ni wɔfee wɔnii tamɔ Yesu kaselɔ yɛ?

Agbɛnɛ nyɛkanea nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yesu kaselɔi lɛ ahe yɛ Mateo 28:19, 20; Luka 6:13-16; Yohane 8:31, 32; kɛ 1 Petro 2:21.