Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 19

Ani Eja Gbɛ Akɛ Onɔ?

Ani Eja Gbɛ Akɛ Onɔ?

ANI ole gbekɛbii hii loo yei ni feɔ amɛhe shishiulɔi kɛ mɛi ni he wa?— Ani obaasumɔ ni okɛ amɛ abɔ naanyo? Aloo obaasumɔ ni okɛ mɔ ni mli hi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ moŋ abɔ?— Tsɔɔlɔ Kpele lɛ kɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, ejaakɛ abaatsɛ amɛ ‘Nyɔŋmɔ bii.’”—Mateo 5:9, NW.

Shi yɛ bei komɛi amli lɛ mɛi komɛi feɔ nibii ni haa wɔmli fuɔ. Ani ejeee anɔkwale?— No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔnuɔ he akɛ esa akɛ wɔfee nɔ ko wɔkɛto amɛ najiaŋ. Be ko lɛ enɛ ba Yesu kaselɔi lɛ anɔ beni amɛkɛ Yesu fãa gbɛ kɛyaa Yerusalem lɛ. Ha magba bo enɛ he sane.

Beni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ shɛ shɔŋŋ lɛ, etsu amɛteŋ mɛi fioo ko kɛtee Samaria akrowa ko mli koni amɛyatao he ni amɛbaajɔɔ amɛhe yɛ. Shi gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sumɔɔɔ ni amɛhiɔ jɛmɛ, ejaakɛ esoro Samariabii lɛ ajamɔ. Ni amɛsumɔɔɔ mɔ ko ni fãa gbɛ kɛyaa Yerusalem maŋ lɛ mli akɛ eyaasɔle lɛ sane.

Mɛni Yakobo kɛ Yohane taoɔ ni amɛfee koni amɛkɛto Samariabii lɛ anajiaŋ?

Eji eba onɔ nɛkɛ kulɛ, mɛni obaafee? Ani kulɛ omli baafu? Ani obaasumɔ ni okɛ amɛ anɔ?— Nakai ji bɔ ni kaselɔi ni ji Yakobo kɛ Yohane sumɔ akɛ amɛaafee. Amɛkɛɛ Yesu akɛ: ‘Ani oosumɔ ni wɔwie koni la ajɛ ŋwɛi abagbe amɛ?’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Yesu tsɛ amɛ Nyɔŋmɔshimɔ Bii lɛ! Shi Yesu kɛɛ amɛ akɛ ejaaa akɛ aaafee mɛi krokomɛi nakai.—Luka 9:51-56; Marko 3:17.

Eji anɔkwale akɛ gbɔmɛi baafee wɔ efɔŋ yɛ bei komɛi amli. Gbekɛbii komɛi sumɔŋ ni wɔkɛ amɛ ashwɛ. Amɛbaakɛɛ po akɛ: “Wɔsumɔɔɔ nyɛ yɛ biɛ.” Kɛ́ nɔ ko ni tamɔ nakai ba lɛ, ebaagbá wɔnaa, aloo jeee nakai? Ekolɛ wɔbaanu he akɛ esa akɛ wɔfee nɔ ko ni wɔkɛto amɛnajiaŋ. Shi ani esa akɛ wɔfee nakai?—

Mɛni hewɔ okɔɔɔ o-Biblia lɛ? Ha wɔgbele Abɛi yitso 24, kuku 29. Jɛmɛ kaneɔ akɛ: “Kaakɛɛ akɛ: Mafee lɛ bɔ ni efee mi lɛ; mawo nuu lɛ nyɔmɔ yɛ enitsumɔ lɛ naa!”

Mɛni no tsɔɔ kɛha bo?— Eetsɔɔ akɛ wɔkabɔ mɔdɛŋ wɔfee nɔ ko wɔkɛto najiaŋ. Esaaa akɛ wɔfeɔ mɔ ko efɔŋ akɛni efee wɔ efɔŋ ko lɛ hewɔ. Shi kɛji akɛ mɔ ko miitao ni ekɛ bo anɔ hu? Ekolɛ ebaawo omli la kɛtsɔ jɛmɔi anɔ. Ebaaŋmɔ bo ni eye ohe fɛo ni ebaakɛɛ akɛ otsui efã. Ŋɔɔ lɛ akɛ etsɛ bo gbeyeilɔ. Mɛni esa akɛ ofee? Ani esa akɛ okɛ mɔ lɛ anɔ?—

Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ ekoŋŋ. Gbelemɔ Mateo yitso 5, kuku 39. Yesu kɛɛ yɛ jɛmɛ akɛ: “Nyɛkakua efɔŋ lɛ naa; shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ ni aaagbá oninejurɔ toiŋ lɛ, tsɔ eko lɛ hu oha lɛ.” Mɛni osusuɔ akɛ Yesu tsɔɔ lɛ? Ani eetsɔɔ akɛ kɛji akɛ mɔ ko ma ohiɛ afã ko atswɛrɛ lɛ, esa akɛ oha ema ohiɛ afã kroko lɛ hu atswɛrɛ?—

Dabi, jeee nakai kwraa Yesu tsɔɔ lɛ. Magbamɔ tamɔɔɔ atswɛrɛ ni ama mɔ ko. Titri lɛ etamɔ tsi ni atsiɔ mɔ ko. Ekolɛ mɔ ko baagbá wɔhiɛ ma koni ekɛtée nɔmɔ shi. Eesumɔ ni wɔmli afu. Ni kɛji akɛ wɔmli fu ni wɔ hu wɔtsi lɛ lɛ, mɛni baaba?— Ekolɛ wɔkɛ mɔ lɛ baanɔ.

Shi Yesu sumɔɔɔ ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ nɔɔ. No hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ kɛji akɛ mɔ ko gbá bo ma lɛ, esaaa akɛ wɔ hu wɔgbáa lɛ ma wɔtoɔ najiaŋ. Esaaa akɛ wɔmli fuɔ ní wɔnɔɔ. Kɛji wɔfee nakai lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔtamɔ mɔ ni tsɔ̃ɔ wɔnaa lɛ nɔŋŋ.

Kɛji akɛ naagba ko je shishi lɛ, mɛni osusuɔ akɛ no ji nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ ofee?— No ji koni oshi jɛmɛ. Ekolɛ mɔ kroko lɛ baatsi bo shii abɔ. Shi ekolɛ no sɛɛ lɛ, ebaakpa nakai feemɔ. Kɛji akɛ oshi jɛmɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ohe waaa. Etsɔɔ akɛ ohe wa kɛha nɔ ni ja lɛ feemɔ.

Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ mɔ ko bɔ mɔdɛŋ ni ekɛ wɔ abe?

Ni kɛji akɛ okɛ lɛ nɔ, ni oyi lɛ hu? No sɛɛ lɛ mɛni baanyɛ aba?— Mɔ ni oyi lɛ lɛ baanyɛ ni ekɛ enanemɛi krokomɛi aba. Amɛbaanyɛ ni amɛkɛ tsokpoti loo kakla aye bo awui. No hewɔ lɛ, agbɛnɛ ani oonu nɔ hewɔ ni Yesu sumɔɔɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ nɔmɔ mli lɛ shishi?—

Kɛji akɛ wɔna ni mɛi komɛi miinɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ani esa akɛ wɔyafata mɔ kome loo mɔ kroko lɛ he?— Biblia lɛ kɛɔ wɔ nɔ ni ja. Gbelemɔ Abɛi yitso 26, kuku 17. Ekɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ ehe woɔ béi ko ni jeee enɔ̃ mli lɛ, etamɔ mɔ ko ni mɔmɔɔ gbee ni hoɔ toii amli.”

Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi abéi ni akɛ he woɔ mli lɛ tamɔ mɔ ni mɔɔ gbee ni miiho toii amli yɛ? Ekolɛ obaapila, no hewɔ lɛ, kaafee nakai!

Kɛji akɛ omɔ gbee ni miiho toii amli lɛ mɛni baaba? Ebaawa gbee lɛ he, ni ebaakɔ̃ bo, aloo jeee nakai? Shii abɔ ni gbee lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni eje odɛŋ lɛ, babaoo hu ni ehe bahiaa ni omɔ etoii lɛ amli waa ji no, ni babaoo hu ni ehaa gbee lɛ hiɛ dɔɔ. Kɛji akɛ oŋmɛɛ ehe lɛ, ekolɛ ebaakɔ̃ bo waa. Shi ani obaanyɛ odamɔ shi ni ohiɛ etoii amli kɛya naanɔ?—

Ojogbaŋŋ, no ji haomɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni wɔbaabote mli kɛji akɛ wɔkɛ wɔhe yawo mɛi krokomɛi anɔmɔ mli. Ekolɛ wɔleŋ mɔ ni je nɔmɔ lɛ shishi loo nɔ hewɔ ni amɛnɔɔ. Ekolɛ aayi mɔ ko, shi ekolɛ eju mɔ kroko lɛ nii. Kɛji akɛ wɔye wɔbua lɛ lɛ, belɛ wɔmiiye wɔmiibua julɔ. Efeŋ nɔ ni hi, aloo jeee nakai?

No hewɔ lɛ, kɛ́ ona ni aanɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?— Kɛji akɛ eeya nɔ yɛ skul lɛ, obaanyɛ ojo foi ni oyabɔ tsɔɔlɔ ko amaniɛ. Ni kɛji akɛ jeee skul lɛ mli lɛ, obaanyɛ otsɛ ofɔlɔi lɛ ateŋ mɔ ko loo polisifonyo. Hɛɛ, kɛji akɛ mɛi krokomɛi miisumɔ ni amɛnɔ po lɛ, esa akɛ wɔfee mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ.

Mɛni esa akɛ ofee kɛ ona ni aanɔ?

Yesu kaselɔi anɔkwafoi fɛɛ feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛkɛ amɛhe akawo nɔmɔi amli. Wɔtsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔhe wa kɛha nɔ ni ja. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko ji Yesu kaselɔ lɛ, “esaaa akɛ ebéɔ, shi moŋ emli ajɔ aha mɛi fɛɛ.”—2 Timoteo 2:24.

Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa ŋaawoi kpakpai komɛi ni baaye abua wɔ koni wɔkɛ wɔhe akawo béi amli: Romabii 12:17-211 Petro 3:10, 11.