Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 25

Ani Mɛi Ni Feɔ Nibii Fɔji Lɛ Baanyɛ Atsake?

Ani Mɛi Ni Feɔ Nibii Fɔji Lɛ Baanyɛ Atsake?

ANI efeŋ nɔ ni hi waa kɛji akɛ mɔ fɛɛ mɔ feɔ ekpakpa?— Shi mɔ ko mɔ ko bɛ ni feɔ ekpakpa be fɛɛ be. Ani ole nɔ hewɔ ni wɔ fɛɛ wɔfeɔ nibii ni ehiii yɛ bei komɛi amli yɛ be mli ni wɔsumɔɔ ni wɔfee nɔ ni hi po lɛ?— Ejaakɛ afɔ́ wɔ fɛɛ akɛ eshafeelɔi. Shi mɛi komɛi feɔ nibii pii ni ehiii kwraa. Amɛnyɛ̃ɛɔ mɛi krokomɛi ni amɛjeɔ gbɛ amɛpilaa amɛ. Ani osusuɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsake ni amɛkase ekpakpafeemɔ?—

Kwɛmɔ oblanyo ni buɔ mɛi ni tswiaa Stefano tɛi lɛ kponɔgbɛ atadei ahe lɛ. Egbɛi yɛ Hebri mli ji Saulo, shi egbɛi akɛ Romanyo ji Paulo. Eŋɔɔ enaa akɛ aagbe Stefano, ni ji Tsɔɔlɔ Kpele lɛ kaselɔ lɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ hewɔ ni Saulo feɔ nibii fɔji ni tamɔ nɛkɛ lɛ.

Saulo fata Yudafoi ajamɔ kuu ko ni atsɛɔ amɛ Farisifoi lɛ ahe. Farisifoi lɛ hiɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, shi amɛboɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi atsɔɔmɔi lɛ atoi babaoo moŋ. Enɛ haa Saulo feɔ nibii fɔji ni tamɔ nɛkɛ.

Beni amɔ Stefano yɛ Yerusalem lɛ, no mli lɛ Saulo yɛ jɛmɛ. Akɛ Stefano tee kojomɔhe, he ni Farisifoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ji kojolɔi yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ awie nibii fɔji yɛ Stefano he moŋ, shi esheee gbeyei. Ekɛ ekãa wie ni eye Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu he odase jogbaŋŋ etsɔɔ kojolɔi lɛ.

Shi nakai kojolɔi lɛ sumɔɔɔ nɔ ni amɛnuɔ lɛ. Amɛle Yesu he saji babaoo momo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, be fioo ko dani enɛ baaba lɛ, amɛha agbe Yesu. Shi, yɛ sɛɛ mli lɛ, Yehowa ŋɔ Yesu kɛtee ŋwɛi ekoŋŋ. Agbɛnɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni kojolɔi lɛ aaatsake amɛgbɛ̀i lɛ, amɛwuɔ amɛshiɔ Yesu kaselɔi lɛ.

Kojolɔi lɛ mɔ Stefano mli ni amɛgbala lɛ kɛtee maŋ lɛ sɛɛ. Amɛkɛ nɔ ko tswa lɛ waa ni egbee shi, ni amɛtswia lɛ tɛi. Ni taakɛ obaanyɛ ona yɛ mfoniri lɛ mli lɛ, Saulo yɛ jɛmɛ tuuntu ni eekwɛ. Esusuɔ akɛ eja akɛ agbeɔ Stefano.

Mɛni hewɔ Saulo susu akɛ eja akɛ agbeɔ Stefano lɛ?

Ani ole nɔ hewɔ ni Saulo susu nakai lɛ?— Ojogbaŋŋ, yɛ Saulo wala shihilɛ fɛɛ mli lɛ, eji Farisifonyo, ni ehe eye akɛ Farisifoi atsɔɔmɔi lɛ ja. Ekɛ nakai gbɔmɛi lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ ni ekwɛɔ, no hewɔ lɛ ekase amɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 7:54-60.

Beni agbe Stefano lɛ, mɛni Saulo fee?— Ole sane ko, ebɔ mɔdɛŋ koni eha amɔmɔ Yesu kaselɔi ni eshwɛ lɛ fɛɛ! Eyaa amɛshiai amli tɛ̃ɛ ni eyagbalaa hii kɛ yei kɛjeɔ kpo. Kɛkɛ lɛ, eha awo amɛ tsuŋ. Ehe bahia ni kaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo ashi Yerusalem, shi amɛkpaaa Yesu he sane lɛ shiɛmɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 8:1-4.

Enɛ ha Saulo ná hetsɛ̃ ni mli wa waa moŋ eha Yesu kaselɔi lɛ. No hewɔ lɛ, etee Osɔfonukpa Kaiafa ŋɔɔ ni enine shɛ nɔkpɛlɛmɔ wolo nɔ akɛ eyamɔmɔ Kristofoi ni yɔɔ Damasko maŋ lɛ mli lɛ. Saulo miisumɔ ni ekɛ amɛ aba Yerusalem akɛ gboklɛfoi koni agbala amɛtoi. Shi beni enyiɛ gbɛ kɛyaa Damasko lɛ, nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba.

Namɔ wieɔ etsɔɔ Saulo lɛ, ni E-tsu Saulo koni eyafee mɛni?

La ko kpɛ́ kɛjɛ ŋwɛi, ni gbee ko kɛɛ akɛ: “Saul, Saul, mɛɛba owaa mi yi?” Yesu wieɔ kɛjɛɔ ŋwɛi lɛ! La lɛ kpɛmɔ naa wa aahu akɛ eha Saulo shwila, ni ehe bahia ni mɛi ni fata Saulo he lɛ anyiɛ ehiɛ kɛya Damasko.

Gbii etɛ sɛɛ lɛ, Yesu jie ehe kpo yɛ ninaa mli etsɔɔ ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Anania lɛ yɛ Damasko. Yesu kɛɛ Anania akɛ eyasara Saulo, koni etsá ehiŋmɛii ni eshwila lɛ, ni ekɛ lɛ awie. Beni Anania kɛ lɛ wie lɛ, Saulo kpɛlɛ anɔkwale ni kɔɔ Yesu he lɛ nɔ. Ena nii ekoŋŋ. Eshihilɛ gbɛ fɛɛ tsake, ni ebatsɔ Nyɔŋmɔ tsulɔ anɔkwafo.—Bɔfoi lɛ Asaji 9:1-22.

Ani oonu nɔ hewɔ ni Saulo fee nibii fɔji be ko lɛ shishi agbɛnɛ?— Ejaakɛ atsɔɔ lɛ nibii ni ejaaa. Ekase gbɔmɛi ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ anifeemɔi. Ni efata gbɔmɛi akuu ko ni kɛ gbɔmɛi asusumɔi yeɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛ lɛ ahe. Shi, mɛni hewɔ Saulo tsake eshihilɛ gbɛ ni eje shishi efee nibii kpakpai, eyɛ mli moŋ akɛ Farisifoi krokomɛi lɛ tee nɔ amɛwu amɛshi Nyɔŋmɔ lɛ?— Ejaakɛ jeee akɛ Saulo sumɔɔɔ anɔkwale lɛ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, beni ekase nɔ ni ji anɔkwale lɛ, esaa ehe akɛ ebaabo toi.

Ani ole mɔ ni sɛɛ mli lɛ Saulo batsɔ?— Hɛɛ, abale lɛ akɛ bɔfo Paulo ni ji Yesu bɔfo. Ni kaimɔ akɛ, Paulo ŋmala Biblia lɛ mli woji pii fe mɔ fɛɛ mɔ.

Mɛi pii yɛ ni tamɔ Saulo ni baanyɛ atsake. Shi ebɛ mlɛo, ejaakɛ mɔ ko yɛ ni miitsu nii waa koni eha mɛi afee nibii fɔji. Ani ole mɔ ni ji?— Yesu wie nakai mɔ lɛ he beni Yesu jie ehe kpo etsɔɔ Saulo yɛ gbɛ ni yaa Damasko lɛ nɔ lɛ. Yesu jɛ ŋwɛi ewie etsɔɔ Saulo yɛ jɛmɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Miitsu bo koni oyagbele gbɔmɛi ahiŋmɛii, koni ojie amɛ kɛjɛ duŋ mli kɛba la he, ni kɛjɛ Satan hewalɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.’—Bɔfoi lɛ Asaji 26:17, 18.

Hɛɛ, Satan Abonsam ji mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ koni eha mɔ fɛɛ mɔ afee nibii fɔji lɛ. Ani onaa akɛ ewaa kɛhaa bo yɛ bei komɛi amli akɛ ooofee nɔ ni ja?— Ebaa wɔ fɛɛ wɔnɔ nakai. Satan haa ewaa. Shi nɔ kroko hu yɛ ni haaa efee mlɛo be fɛɛ be akɛ wɔfee nɔ ni ja lɛ. Ani ole nɔ hewɔ?— Ejaakɛ afɔ́ wɔ akɛ eshafeelɔi.

Nɛkɛ esha nɛɛ ji nɔ ni haa bei pii lɛ efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔfee nɔ ni ejaaa fe nɔ ni wɔɔfee nɔ ni ja lɛ. No hewɔ lɛ, mɛni ehe hiaa ni wɔfee?— Hɛɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ koni wɔfee nɔ ni ja. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu, ni sumɔɔ wɔ lɛ, baaye ebua wɔ.

Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ebasumɔ mɛi ni amɛfee nibii fɔji ni amɛtsake lɛ asane. Ele bɔ ni ewa kɛha amɛ akɛ amɛaatsake. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yei komɛi yɛ ni kɛ hii pii ná bɔlɛ. Shi enɛ ehiii. Biblia lɛ tsɛɔ nɛkɛ yei nɛɛ akɛ ajwamaŋi.

Mɛni hewɔ Yesu kɛ yoo ni fee nibii fɔji nɛɛ he eshai ke lɛ lɛ?

Be ko lɛ, yoo ko ni tamɔ nakai nu Yesu he, ni eba he ni eyɔɔ yɛ Farisifonyo ko shia lɛ. Efɔse mu eshwie Yesu naji ahe ni ekɛ eyitsɔi tsumɔ eyaafonui lɛ kɛjɛ enaji ahe. Eshai ni efee lɛ miidɔ lɛ waa, no hewɔ lɛ Yesu kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ. Shi Farisifoi lɛ sumɔɔɔ ni akɛkeɔ lɛ.—Luka 7:36-50.

Ani ole nɔ ni Yesu kɛɛ Farisifoi lɛ ateŋ mɛi komɛi?— Ekɛɛ amɛ akɛ: “Ajwamaŋi lɛ miitsɔ nyɛhiɛ kɛmiiya ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli.” (Mateo 21:31) Yesu kɛɛ nakai ejaakɛ ajwamaŋi lɛ hé lɛ amɛye, ni amɛtsake amɛgbɛ̀i fɔji lɛ. Shi Farisifoi lɛ tee nɔ amɛfee nibii fɔji amɛshi Yesu kaselɔi lɛ.

No hewɔ lɛ kɛ́ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ ehiii lɛ, esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔtsake. Ni kɛ́ wɔkase nɔ ni Yehowa taoɔ akɛ wɔfee lɛ, esa akɛ wɔkɛ miishɛɛ afee. Kɛkɛ lɛ Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ, ni ebaaha wɔ naanɔ wala.

Bɔni afee ni ŋmalɛi lɛ aye abua wɔ ni wɔkafee nɔ ni ehiii lɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔkanea Lala 119:9-11; Abɛi 3:5-7; kɛ 12:15.