Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 28

Bɔ Ni Ooofee Ole Mɔ Ni Esa Akɛ Obo Lɛ Toi

Bɔ Ni Ooofee Ole Mɔ Ni Esa Akɛ Obo Lɛ Toi

BEI komɛi lɛ ewa akɛ wɔɔle mɔ ni esa akɛ wɔbo lɛ toi. Ekolɛ opapa loo omami baakɛɛ bo akɛ ofee nɔ ko. Shi ekolɛ skul tsɔɔlɔ loo polisifonyo baakɛɛ bo akɛ ofee nɔ kroko. Kɛji akɛ eba lɛ nɛkɛ lɛ, amɛteŋ namɔ obaabo lɛ toi?

Yɛ wolo nɛɛ shishijee mli, yɛ Yitso 7 lɛ mli lɛ, wɔkane Efesobii 6:1-3 lɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli. Ekɛɔ yɛ jɛmɛ akɛ, esa akɛ gbekɛbii abo amɛfɔlɔi atoi. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ bii lɛ, nyɛboa nyɛfɔlɔi lɛ atoi yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Ani ole nɔ ni “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ tsɔɔ?— Fɔlɔi ni yɔɔ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ amɛbii anii koni amɛbo Nyɔŋmɔ mlai atoi.

Shi onukpai komɛi heee Yehowa nɔ amɛyeee. No hewɔ lɛ, kɛji akɛ amɛteŋ mɔ ko kɛɛ bo akɛ kɛ́ oju yɛ skul kaa ko mli, loo okɔ nɔ ko kɛjɛ shwapo ko mli ni owooo he nyɔmɔ lɛ efeee nɔ ko lɛ, no hu? Ani ehi akɛ gbekɛ aaashishiu mɔ loo eju?—

Kaimɔ akɛ, be ko lɛ Maŋtsɛ Nebukadnezar fã ni mɔ fɛɛ mɔ akula shi aha shika amaga ni ekɛma shi lɛ. Shi Shadrak, Meshak, kɛ Abednego kulaaa shi. Ani ole nɔ̃ hewɔ?— Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ wɔjá Yehowa kome pɛ.—2 Mose 20:3; Mateo 4:10.

Mɛni Petro kɛɔ Kaiafa lɛ?

Beni Yesu gbo lɛ, akɛ ebɔfoi lɛ ba Akuashɔŋ lɛ ni ji Yudafoi lɛ ajamɔ kojomɔhe wulu lɛ hiɛ. Osɔfonukpa Kaiafa kɛɛ akɛ: “Ani jeee kita wɔwo nyɛ dikadika akɛ nyɛkatsɔɔ nii yɛ nɛkɛ [Yesu] gbɛi nɛɛ anɔ lɛ? Ni naa, nyɛha Yerusalem eyi obɔ kɛ nyɛtsɔɔmɔ lɛ.” Mɛni hewɔ bɔfoi lɛ booo Akuashɔŋ lɛ toi lɛ?— Beni Petro damɔ bɔfoi lɛ fɛɛ anajiaŋ ewieɔ lɛ, eha Kaiafa hetoo akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:27-29.

Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ yɛ hewalɛ waa yɛ mɛi anɔ. Shi kɛlɛ, Roma nɔyeli lɛ yeɔ amɛmaŋ lɛ nɔ. Atsɛɔ nakai nɔyeli lɛ mli onukpa lɛ akɛ Kaisare. Eyɛ mli akɛ Yudafoi lɛ sumɔɔɔ ni Kaisare yeɔ amɛnɔ moŋ, shi Roma nɔyeli lɛ fee nibii kpakpai pii kɛha gbɔmɛi lɛ. Ni nɔyelii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu feɔ nibii kpakpai pii kɛhaa maŋ bii lɛ. Ani ole nɔ ni nɛkɛ nibii nɛɛ ekomɛi ji?—

Nɔyelii gbáa gbɛjegbɛi kɛha gbɛfaa ni amɛwoɔ polisifoi kɛ mɛi ni gbeɔ la lɛ nyɔmɔ koni amɛbu wɔhe. Amɛnyɛɔ amɛmamɔɔ skultsui hu amɛhaa gbekɛbii, kɛ helatsamɔhei kɛha mɛi ni egbɔlɔ. Nɔyeli lɛ fiteɔ shika pii yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahe nitsumɔ mli. Ani ole he ni nɔyeli lɛ náa shika lɛ kɛjɛɔ?— Enáa kɛjɛɔ gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ. Atsɛɔ shika ni gbɔmɛi woɔ amɛhaa nɔyeli lɛ akɛ tooi.

Beni Tsɔɔlɔ Kpele lɛ yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, Yudafoi pii sumɔɔɔ ni amɛwoɔ tooi amɛhaa Roma nɔyeli lɛ. No hewɔ lɛ, gbi ko lɛ, osɔfoi lɛ bɔ mɛi komɛi apaa ni amɛbi Yesu sane koni amɛkɛ lɛ awo haomɔ mli. Sanebimɔ lɛ ji: ‘Ani esa akɛ wɔwo too wɔha Kaisare loo wɔkawo?’ Eji sanebimɔ ni akɛmiika lɛ. Kɛ́ Yesu ha hetoo akɛ, ‘Hɛɛ, nyɛwoa too’ lɛ, Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii ebasumɔŋ nɔ ni ekɛɛ lɛ. Shi Yesu nyɛŋ akɛɛ akɛ, ‘Dabi, ehe ehiaaa ni nyɛwo too.’ Ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ eeekɛɛ nakai.

No hewɔ lɛ, mɛni Yesu fee? Ojogbaŋŋ, ekɛɛ akɛ: ‘Nyɛkɛ shika ko abaa ni makwɛ.’ Beni akɛ eko baha Yesu lɛ, ebi amɛ akɛ: ‘Namɔ mfoniri kɛ gbɛi yɔɔ nɔ lɛ?’ Gbɔmɛi lɛ kɛɛ akɛ: “Kaisare.” No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Belɛ nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare; shi Nyɔŋmɔ nii lɛ nyɛŋɔhaa Nyɔŋmɔ!”—Luka 20:19-26.

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ehã hii ni kaa lɛ nɛɛ asanebimɔ lɛ hetoo?

Ojogbaŋŋ, mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ ana tɔmɔ ko yɛ nakai hetoo lɛ he. Kɛji akɛ Kaisare feɔ nibii kɛhaa gbɔmɛi lɛ, belɛ eja ákɛ akɛ shika ni Kaisare efee lɛ awo lɛ nyɔmɔ yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahewɔ. No hewɔ lɛ, Yesu tsɔɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ, eja gbɛ akɛ awo too aha nɔyeli lɛ yɛ nibii ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ hewɔ.

Agbɛnɛ, ekolɛ odako tsɔ bɔ ni ooowo too. Shi nɔ ko yɛ ni esa akɛ okɛha nɔyeli lɛ. Ani ole nɔ ni ji?— Toiboo ni ooofee oha nɔyeli lɛ mlai. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Nyɛfea toiboo nyɛhaa nɔyeli hegbɛi lɛ.’ Nɛkɛ nɔyeli hegbɛi nɛɛ ji mɛi ni yɔɔ hewalɛ yɛ nɔyeli lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛɔ akɛ wɔbo nɔyeli lɛ mlai atoi lɛ.—Romabii 13:1, 2.

Ekolɛ mla ko yɛ akɛ akashɛrɛ woji loo nibii krokomɛi ashwie gbɛjegbɛ nɔ. Ani esa akɛ obo nakai mla lɛ toi?— Hɛɛ, Nyɔŋmɔ miisumɔ ni obo toi. Ani esa akɛ obo polisifoi atoi hu?— Nɔyeli lɛ woɔ polisifoi anyɔmɔ koni amɛbu gbɔmɛi lɛ ahe. Amɛtoi ni oboɔ lɛ tamɔ nɔ ni oobo nɔyeli lɛ toi nɔŋŋ.

No hewɔ lɛ, kɛ́ obaafo gbɛjegbɛ ko mli ni polisifonyo ko kɛɛ akɛ, “Mɛɛ!” lɛ, mɛni esa akɛ ofee?— Kɛji akɛ mɛi komɛi jo foi kɛfo mli po lɛ, ani esa akɛ bo hu ofee nakai?— Esa akɛ omɛ, kɛji akɛ bo okome too pɛ omɛɔ po. Nyɔŋmɔ kɛɔ bo akɛ ofee toiboo.

Ekolɛ naagba ko eba akutso lɛ mli, ni polisifonyo ko baakɛɛ akɛ: “Nyɛkayaa gbɛjegbɛi lɛ anɔ. Nyɛkajea kpo.” Shi ekolɛ obaanu ni aabolɔ waa ni obaasusu nɔ ni yaa nɔ lɛ he. Ani esa akɛ oje kpo koni oyakwɛ?— Ani enɛ baatsɔɔ akɛ oobo “nɔyeli hegbɛi” lɛ atoi?—

Nɔyeli lɛ mamɔɔ skultsui, ni ewoɔ tsɔɔlɔi anyɔmɔ hu yɛ hei pii. Ani osusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni obo tsɔɔlɔ lɛ toi?— Susumɔ he okwɛ. Nɔyeli lɛ woɔ tsɔɔlɔ lɛ nyɔmɔ koni etsɔɔ nii, tamɔ bɔ ni ewoɔ polisifonyo nyɔmɔ koni ebu gbɔmɛi ahe lɛ. No hewɔ lɛ, ni ooobo polisifonyo loo tsɔɔlɔ ko toi lɛ tamɔ nɔ ni oobo nɔyeli lɛ toi nɔŋŋ.

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo polisifonyo toi?

Shi kɛji akɛ tsɔɔlɔ ko kɛɛ ofee jamɔ nifeemɔ ko oha amaga ko hu? No lɛ mɛni obaafee?— Hebribii etɛ lɛ kulaaa shi amɛhaaa amaga ko beni Maŋtsɛ Nebukadnezar kɛɛ amɛ akɛ amɛfee nakai po lɛ. Ani okaiɔ nɔ hewɔ?— Ejaakɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛfee mɛi ni booo Nyɔŋmɔ toi.

Yinɔsaneŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Will Durant lɛ ŋma sane ko kɛkɔ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ahe akɛ ‘amɛgbɛnaa nii [aloo, anɔkwayeli] ni kwɔ fe fɛɛ lɛ jeee Kaisare nɔ̃.’ Dabi, eji Yehowa nɔ̃! No hewɔ lɛ, kaimɔ akɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ aba klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli.

Wɔboɔ nɔyeli lɛ toi ejaakɛ no ji nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ ni wɔfee. Shi kɛji akɛ akɛɛ wɔ akɛ wɔfee nɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ wɔkafee lɛ, mɛni esa akɛ wɔkɛɛ?— Esa akɛ wɔkɛɛ nɔ ni bɔfoi lɛ kɛɛ osɔfonukpa lɛ akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

Atsɔɔ bulɛ kɛha mla lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Kanemɔ nɔ ni aŋma yɛ Mateo 5:41; Tito 3:1; kɛ 1 Petro 2:12-14 lɛ okwɛ.